KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30.04.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-10475 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrus SIKU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrus SIKK sünd. 12.11.1971, isikukood 37111122239, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 03.04.2011 ja lõpp 08.11.2012 Jätta Andrus SIKK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt Andrus SIKULE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 84 (kaheksakümmend neli) eurot 24 senti (s.h. toimikuga tutvumine, külastamine vanglas 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, tasu riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 20 eurot, sõidukulu 18,20 eurot, käibemaks 14,04 eurot). Välja mõista Andrus SIKULT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheks) eurot 40 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 45 (nelikümmend viis) eurot 84 senti Eesti Vabariigi kanda. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrus Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrus Sikk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.10.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 5 päeva alates 03.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuriteo toimepanemise ajenditena on täheldatud rahalise või majandusliku kasu saamist. Kinnipeetav töötab alates oktoobrist 2011 vanglas majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetav on regulaarselt viibinud inspektorkontaktisiku vastuvõtul, mille käigus on vesteldud ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja nende täitmise vajalikkusest, ümbritsevate inimeste mõjust ning probleemide äratundmise ja lahendamise teemadel. Kinnipeetav on vabaduses olnud enamuse ajast hõivatud tööga. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane koos kahe alaealise lapsega, väidetavalt on omavahelised suhted normaalsed. Lähivõrgustikku kuuluvad veel ema, isa, õde ja vend. Kinnipeetaval on kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, sellest tulenevalt on tal riskiv ja hoolimatu elustiil. Ohtlikkus ja risk avalduvad taas, kui kinnipeetav jätkab vabanemisel varasemat eluviisi ja suhtleb negatiivset mõju avaldavate isikutega. Enamus kuritegusid on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab oma probleemi, kuid pisendab selle tõsidust. Kinnipeetav on läbinud Eluviisitreeningu, kuid uue kuriteo pani taas toime alkoholijoobes. Kinnipeetav võib alkoholijoobes kaotada enesekontrolli, on võimalik agressiivne käitumine. Oma tegevuste tagajärgede hindamisel lähtub kinnipeetav vaid enda heaolust, probleemide äratundmisvõime vajab arendamist. Kinnipeetaval on soovitav läbida sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid, kuid on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme, oma käitumist püüab õigustada. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ning õde ja vend perega, samuti elukaaslane ja 2 alaealist last. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda vanemate juurde, tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega eramuga. Majas elavad kinnipeetava vanemad, kes on pensionärid. Kinnipeetava vanemad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on keskharidus, laevamehhaaniku eriala, elektrikeevitaja kutse ning B, C, E kategooria juhiluba. Kinnipeetav on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, enamuses KarS §424 alusel. Samuti on teda korduvalt karistatud auto juhtimise eest alkoholijoobes katseajal. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast alkoholi ning suhtlemast alkoholi tarvitavate isikutega. Ametliku töökoha leidmiseni on kinnipeetaval vajalik võtta ennast arvele Töötukassas ning sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks läbida sotsiaalabiprogramm Eluviisitreening. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Andrus Sikk taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenud, katseaeg möödus halvasti, uue kuriteo pani ta toime katseajal. Vangistuses on talle määratud 2 distsiplinaarkaristust, ta on mõlemad halduskohtus vaidlustanud, kohtulahendit ei ole veel. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetab prokuröri abi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib neljandat korda. Kinnipeetav oli Harju Maakohtu 16.12.2008 otsusega mõistetud süüdi ja karistatud vangistusega 3 aastat. Harju maakohtu 17.02.2010 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa oli 1 aasta 1 kuu 5 päeva. Taas tunnistati kinnipeetav süüdi Viru Maakohtu 15.04.2011 otsusega. Seega pani kinnipeetav kuriteo toime ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja viibis katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb taas katseaeg. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav s eekord on võimeline selle läbima nõuetekohaselt, täitma kõiki ettenähtud nõudeid ja tingimusi tingimusi ning ei pane taas toime uut kuritegu. Käesoleva asja materjalidest ja kinnipeetava enda kinnituse kohaselt maakohtu istungil on kinnipeetavale vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kuigi need ei ole käesolevaks ajaks jõustunud, näitab see siiski kinnipeetava käitumist vangistuse ajal. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil soovib ta edaspidi elada koos oma abikaasa ja alaealiste lastega. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust seisukohast, et tegelikkuses on kinnipeetav väitnud, et asub vabanemise korral elama hoopis vanemate juurde. 3 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas KarS §424 ja §121 järgi. Maakohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus seisukohas toodud ettepanekutega, et kinnipeetaval on soovitav riskide vähendamiseks läbida sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Antud kinnipeetava puhul on nende programmide läbimine vangistuses kindlam ja tulemusrikkam, kui vabaduses. Kuigi kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et tal on olemas töö ja töökoht, ei ole ta selle kohta esitanud ühtegi tõendit ega garantiikirja ei kriminaalhooldusametnikule ega maakohtule. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetava paljasõnalised ütlused ei tõenda töökoha olemasolu. Kindla elukoha omamise vanemate eramus ja vanemate toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetav vabastamine põhjendatud. Varasemate kohtuotsuste ärakirjadest nähtub, et elukoht koos lähedastega on kinnipeetaval olemas olnud kõikide kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista nimetatud asjaolud kinnipeetaval uusi kuritegusid toime panemast. Lähtudes eeltoodust jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 84,24 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab sellest summast 38,40 eurot välja kinnipeetavalt. Kaitsjatasu summas 45,84 eurot jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4