Obsah (7)

§ 329§ 65§ 70§ 69§ 424§ 73§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13130 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vai

§ 329

järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 2000 krooni.

§ 65lg 2 alusel liideti karistusega A.

Žigaitele 22.12.2008 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16898 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa, s.o 220 päevamäära, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Žigaitele rahaline karistus 260 päevamäära, s.o 13 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 01.09.2009. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 31.07.2012 Tartu Maakohtule avalduse A. Žigaitele asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada TMS § 206 lg 2 alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Asjas ei ole toimunud ühtegi laekumist. Põlva kohtutäitur Aive Kolsar esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmise võimatuse akti. 15.08.2012 kohtuistungil väitis A. Žigaite, et kui karistust ei ole kantud, siis ta soovib teha üldkasulikku tööd. Tartu Maakohtu 16.08.2012 määrusega asendati A. Žigaitele Tartu Maakohtu 25.08.2009 kohtuotsusega karistuseks mõistetud rahaline karistus 260 päevamäära, s.o 13 000 krooni, üldkasuliku tööga 172 tundi. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu seisukoha ning tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus A. Žigaite suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus tõi välja, et

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.

§ 69lg 1 alusel ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

Maakohus jõudis järeldusele, et A. Žigaite ei ole rahalist karistust tasunud, ta ei tööta ja tal puudub vara. Süüdimõistetu on valmis tegema üldkasulikku tööd ja sellest tulenevalt oli maakohus arvamusel, et rahaline karistus tuleks asendada üldkasuliku tööga. Seaduses kehtestatut arvesse võttes on rahaline karistus 260 päevamäära, s.o 13000 krooni, 172 tundi üldkasulikku tööd ja maakohus määras selle teostamise ajaks 6 kuud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Žigaite, märkides, et peagi möödub kaks aastat ajast, mil ta tasus oma võla kohtu ees. A. Žigaite sõnul oli tal olemas dokument, mis tõestas tasumist, kuid stressi ja raske kaotuse tõttu ei ole ta kindel, kuhu tõend võis kaduda. A. Žigaite lisab, et XXXX tõttu ei saanud ta täielikult aru 16.08.2012 kohtuistungil toimunust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta ja tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, esitab sissenõudja täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt

§-s 70 sätestatule.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga või sõltuvusraviga. 2. Tartu Maakohtu 22.12.2008 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-08-16898 nähtub, et A. Žigaitet karistati

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 280 päevamäära ulatuses, s.o 14 000 krooni.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt kandmisele rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 3000 krooni, mis tuli tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 30.12.2008. Lisaks otsustati, et

§ 73lg 1 ja 3 alusel ülejäänud rahalist karistust täimisele ei pöörata, kui A.

Žigaite kolme aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. A. Žigaite tasus nimetatud tähtaja jooksul rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 3000 krooni. 2 Tartu Maakohus otsustas 25.08.2009 kriminaalasjas nr 1-09-13130 A. Žigaite süüdi tunnistada

§ 329järgi ja karistuseks mõista 40 päevamäära, s.o 2000 krooni.

Lisaks liideti

§ 65alusel A.

Žigaitele 22.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16898 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 220 päevamäära ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Žigaitele 260 päevamäära, s.o 13 000 krooni.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul, kohustades A. Žigaitet tasuma igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks alates

1. aasta septembrist rahalise karistuse katteks vähemalt 1100 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni.
2. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 31.07.2012 maakohtule avalduse A. Žigaitele asenduskaristuse määramiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on 1140,37 euro ulatuses tasumata riiginõudeid ja kohtutäiturile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata, või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. A. Žigaite väidab määruskaebuses, et tema rahaline karistus on kantud. Ringkonnakohus, tuginedes Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetele, tuvastas, et A. Žigaite on ära tasunud talle Tartu Maakohtu 22.12.2008 lahendiga kriminaalasjas nr 1-08-16898 määratud kaitsjatasu, rahalise karistuse ja sundraha. Siiski on andmetes ka selgelt kirjas, et Tartu Maakohtu 25.08.2009 kriminaalasjas number 1-09-13130 tehtud otsusega määratud nõudeid ei ole A. Žigaite tasunud. Maksmata on kaitsjatasu 1380 krooni (88,20 eurot), rahaline karistus 13 000 krooni (830,85 eurot) ja ka sundraha 3263 krooni (208,54 eurot). Asenduskaristuse määramise avaldusest nähtub ka, et A. Žigaitel puudub piisavalt vara, mille abil nõuet rahuldada ja sellest tulenevalt on rahalise karistuse täitmine A. Žigaite puhul võimatu. Kui isik ei täida rahalist karistust, otsustab kohus

§ 70lg 1 kohaselt tasumata rahalise karistuse asendamise üle.

Kohus võib rahalise karistuse asendada kas vangistuse või üldkasuliku tööga. Kuna kohtutäitur Aive Kolsar esitas avalduse A. Žigaitele asenduskaristuse määramiseks ja 16.08.2012 toimunud kohtuistungil väitis A. Žigaite, et eelistab üldkasulikku tööd, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega, millega rahaline karistus tuleks asendada üldkasuliku tööga.

1. Määruskaebuses väitis A. Žigaite, et tal on olemas dokument, mis tõendab, et ta on oma rahalise karistuse tasunud. Siiski ei saa ringkonnakohus seda väidet tõesena käsitleda, kuna dokumenti, mis tõendaks kohustuste täitmist, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel võimalik maksmise kohta infot leida A. Žigaite pangakonto väljavõttest, mille A. Žigaite neile edastas. Lisaks ütles A. Žigaite, et talle jäi 16.08.2012 toimunud kohtuistungil XXXX tõttu palju arusaamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on ka see kaebuse esitaja väide paljasõnaline, kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt on A. Žigaite talle esitatud küsimustest aru saanud ja neile vastanud.
2. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Žigaite määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Paavo Randma 3 Tiit Lõhmus