1-12-3403/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3403 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2012 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Aleksandr Priks’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 kohtuotsus muutmata ja süüdistatava Aleksandr Priksi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. juuni 2012 otsusega tunnistati Aleksandr Priks kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 3 aasta 3 kuu ja 1 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 29 päeva vangistust, võrra ning A. Priksi liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud vangistust. Maakohus mõistis A. Priksilt välja ka menetluskulud, sh sundraha 725 eurot, ekspertiisitasu 149.75 eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0.45 eurot ning kaitsjatasu 364.75 eurot.
6. Maakohtu otsuse peale esitas A. Priks apellatsiooni, milles ta vaidlustab temalt välja mõistetud menetluskulusid, s.o sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu. A. Priks märgib, et ei ole võimeline vangistuse jooksul menetluskulusid hüvitama. Menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu, mistõttu ta palub jätta need riigi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Esmalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus A. Priksi poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mille puhul seab kriminaalmenetluse seadustik otsuse apelleerimisele kitsendused. Nii on KrMS § 318 lg 4 kohaselt võimalik kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid juhul, kui tegemist on KrMS
8. peatüki
9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-138-06, p 9). Käesoleval juhul pole A. Priks oma kaebuses osundanud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud alusele kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks, ehkki otsuses oli selgelt viidatud selle vaidlustamise tingimustele. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks.
10. Kuivõrd A. Priks on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes temalt välja mõistetud menetluskulude osas, osundab ringkonnakohus KrMS § 189 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Nimetatud korras on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võimalik vaidlustada ilma KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud piiranguteta. Sellest tulenevalt ei laiene KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud kaebepiirang A. Priksi taotlusele jätta menetluskulud riigi kanda ning ringkonnakohtul tuleb tema taotlus lahendada määruskaebemenetluse korras.
12. Ringkonnakohus leiab, et A. Priksi taotlus menetluskulude jätmiseks riigi kanda ei kuulu rahuldamisele, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. 5.
13. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest. 5.
14. Käesolevas asjas on A. Priks taotlenud temalt maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu täielikult riigi kanda jätmist, mis on aga eeltoodust tulenevalt võimatu. Seega on ringkonnakohtul võimalik võtta seisukoht üksnes selles, kas maakohus oleks pidanud KrMS § 180 lg 3 alusel jätma osa menetluskuludest riigi kanda. Oma taotlust menetluskuludest vabastamiseks on A. Priks põhjendanud vaid sellega, et menetluskulude tasumine käib talle üle jõu. Täiendavaid selgitusi, miks tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda, A. Priks esitanud ei ole. Kuivõrd A. Priksi kaebus ei sisalda andmeid tema majandusliku olukorra kohta ega muid asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hinnata tema võimekust menetluskulusid tasuda, ei saa ringkonnakohus tema taotlust rahuldada. A. Priksi väide menetluskulude tasumise võimatusest jääb paljasõnaliseks, mistõttu menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine oleks põhjendamatu.
15. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks selgitada, et KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik 2 süüdimõistetu taotlusel oma määrusega täiendavalt pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Sellisel juhul tuleb süüdimõistetul siiski tasuda temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud täies ulatuses, kuid tal on võimalik saada tasumiseks ajapikendust või tasuda ositi graafiku alusel. Ringkonnakohus rõhutab, et ka KrMS § 424 alusel menetluskulude tasumise pikendamiseks või ajatamiseks esitatud taotlust tuleb süüdimõistetul motiveerida ning taotluse rahuldamine on võimalik vaid mõjuvate põhjuste olemasolul.
16. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning A. Priksi määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus