← Eesti

1-12-2603/17

Obsah (7)§ 424§ 65§ 74§ 75§ 64§ 50§ 16

1-12-2603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2012 Tartu Kriminaalasja number 1-12-2603 (12240101106) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne

§ 424

järgi kiirmenetluses lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. märtsi 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Jekaterina Beljajeva Prokurör Pavel Gordijevski Süüdistatav Jekaterina Beljajeva elukoht: XXX isikukood: 47810133717 ei tööta, õppekoht: T M Kaitsja advokaat Igor Belugin Kohtuistungi toimumise aeg
  2. august 2012 RESOLUTSIOON:
  3. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-2603 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus Narva osakonna kaudu 132 eurot, sealhulgas käibemaks 22 eurot, advokaat Igor Beluginile tema poolt süüdistatav Jekaterina Beljajevale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ning 185 lg 2 alusel välja mõista Jekaterina Beljajevalt menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 132 eurot, riigituludesse.
  7. Jekaterina Beljajeval tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jekaterina Beljajeva, 1-12-2603, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  9. septembril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  10. septembrist
  11. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  12. septembrist
  13. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 21.03.2012 otsusega tunnistati J. Beljajeva süüdi

§ 424järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati J. Beljajevat vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liideti karistus Viru Maakohtu 13.12.2010 otsuse alusel mõistetud karistusega – rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o summas 798 eurot 90 senti ja Viru Maakohtu 17.01.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, s.o summas 575 eurot 20 senti ning mõisteti J. Beljajevale liitkaristuseks 8 kuud vangistust ning rahaline karistus 430 päevamäära ulatuses, s.o summas 1374 eurot ja 10 senti.

§ 74lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.

Beljajeva ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Katseaeg määrati 2 aastaks ning katseaja alguseks määrati 21.03.2012.

§ 64

lg 2 alusel määrati rahalise karistuse täideviimine iseseisvalt.

§ 50lg 1 alusel võeti J.

Beljajevalt ära üheks aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus arutas J. Beljajevale

§ 424

järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes, 18.03.2012 kell 02.25 Ida-Virumaal Narva linnas XXX maja juures, juhtis mootorsõidukit BMW registrimärgiga XXX XXX . Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0012 tuvastati J. Beljajeva väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,12 +/0,10 mg/l, s.t vähemalt 1,02 mg/l. Sellise käitumisega rikkus J. Beljajeva liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on LS-i tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või 2 psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus J. Beljajeva sellise käitumisega LS § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani J. Beljajeva toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus, kuulanud ära J. Beljajeva süüd tunnistavad väited ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel J. Beljajeva kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja A.K. ütlusi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, asus seisukohale, et J. Beljajeva süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. J. Beljajeva pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 kohaselt.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt tarvitas J. Beljajeva alkoholi ning asus sõiduki juhtimisele. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja süüdistatava asumine mootorsõidukit juhtima oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust kergendavaid asjaolusid, mis on kohtu hinnangul süü omaks võtmine ja toimepandu kahetsemine, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist. J. Beljajevat on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, mille eest mõistetud rahalised karistused on tasumata. Samuti karistati J. Beljajevat kuus korda väärtegude toimepanemise eest, sh kahel korral LS § 7419 järgi rahatrahvidega ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Viie väärteo toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. Seega on õigustatud raskema karistusliigi vangistuse kohaldamine või tingimuslikult vangistuse täitmisele pööramata jätmine. Samuti peab maakohus vajalikuks allutada J. Beljajeva käitumiskontrollile, kohustades teda mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna varasemate kohtuotsuste järgi ei ole J. Beljajeva poolt karistused täielikult ära kantud, mõistis maakohus liitkaristuse

§ 65lg 2 alusel.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J. Beljajevalt varasemalt toime pandud kuritegude eest juhtimisõigus ära võetud kolmel korral kolmeks-neljaks kuuks. See pole aga mõju avaldanud ning J. Beljajeva pani toime

§-s 424 sätestatud kuriteo. Maakohus on seisukohal, et J. Beljajeva on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamisega liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, s.o kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Maakohus leidis, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemisel tuleb mõista lisakaristus määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Beljajeva, kes palub maakohtu otsuse tühistamist ning uue kohtuotsuse tegemist. Apellant ei nõustu maakohtu otsuse osaga, millega määrati talle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga üheks aastaks, kuna maakohtu otsuse tegemisel ei arvestatud tema isiklikke asjaolusid. J. Beljajeva väidab, et nõustus 3 lühimenetlusega vaid sellepärast, et politseiametnik kinnitas, et otsuse tegemisel arvestatakse tema isiklikke asjaolusid ja palveid, mida ei tehtud. J. Beljajeva palub temalt mootorsõiduki juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna käesoleval hetkel ta ei tööta, vaid õpib N K, kuhu ta peab autoga sõitma. Samuti on J. Beljajeva ülalpidamisel XXXX-aastane XXXX, keda ta peab igapäevaselt viima kooli ning treeningule. Kõik sugulased on läinud määramata ajaks tööle Saksamaale, seega ei saa keegi teda abistada. Samuti hooldab J. Beljajeva kahte aianduskooperatiivi krunti, millest üks asub Sillamäel ja teine Narva-Jõesuus. Apellant väidab, et maakohus ei ole võtnud arvesse, et tal ei olnud kinnipidamise päeval 18.03.2012 plaanis kuhugi sõita, kuna ta sai aru, et oli tarvitanud alkoholi. J. Beljajeval oli vaja paigutada auto teisele kohale, mitte kaugemale kui 100 m, kuna keegi oli kepiga löönud tema auto katusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid J. Beljajeva ja kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning palusid maakohtu otsuse tühistada lisakaristuse mõistmise osas. J. Beljajeva täpsustas oma taotlust ja leidis, et ühe aasta asemel võiks lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta tähtajaga neli kuud. Juhtimisõiguse vajadust põhjendas ta lisaks apellatsioonis toodule veel sellega, et alates 01.09.2012 hakkab ta õppima Tallinnas ja XXXX jääb vanaema juurde Narva. Kuna apellandi ema on XXXX aastane ja haige ning seetõttu on tal raskusi lapselapse kasvatamisega, siis on apellandil vaja tihti hakata Tallinna ja Narva vahet sõitma ning seda saab autoga kiiremini kui liinibussidega. Ka Tallinnas elades ja õppides on apellandi arvates oma autoga parem liigelda kui ühistranspordiga. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonis esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on väga põhjalikult toonud välja asjaolud (otsuse lk 5), mis tingisid J. Beljajevale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üheks aastaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et isikule, kelle suhtes on varem kolmel korral lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist, kuid kes sellele vaatamata on jätkanud liiklusalaseid rikkumisi, on igati põhjendatud seekord kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist pikemaks ajaks kui eelmistel kordadel. Seejuures ringkonnakohus märgib, et

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo korral juhtimisõiguse lisakaristusena ära võtta kuni kolmeks aastaks, kuid maakohus kohaldas seda ainult ühe aasta ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud elukondlikud põhjused, miks J. Beljajevale on igapäevaselt vajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Need asjaolud olid ka maakohtule teada (lk 36-37). Samuti ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks apellandi poolt ringkonnakohtu istungil täiendavalt välja toodud uued asjaolud, st Tallinna õppima asumine ja lapse Narva vanaema kasvatada jätmine. Veel tuleb arvestada, et antud asja lahendati kiirmenetluse lühimenetluse sätete järgi, st täiendavate tõendite esitamine on sellise menetlusliigi puhul välistatud. 4 Ainsaks seadusest tulenevaks erandiks on

§ 50

lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. J. Beljajeva puhul seda erandit ei ole tuvastatud. Kaitsja esitas kaitsjatasu nõude 132 euro ulatuses. Ringkonnakohus peab seda põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Antud juhul tehti KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend ja seega peab menetluskulud 132 euro ulatuses hüvitama J. Beljajeva. Mati Kartau Aarne Sarjas 5 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.