1-11-12858/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11- 12858 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Dmitri Danilovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 07.03.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Ants Nõmmik Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Merry Tiitus, kannatanute esindajad Raivo H, Märt Leesment ja Urmas Randmäe Süüdistatav Dmitri Danilov isikukood 38001190212 kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxx, ei tööta, kehtivaid karistusi ei ole. RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
2. märtsi 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 07.03.2012.a otsusega tunnistati Dmitri Danilov süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 kuud arvati karistusaja hulka. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Esitatud tsiviilhagid rahuldati ja D. Danilovilt mõisteti välja OÜ Trassid kasuks 1 613.33 eurot, OÜ Rapijata kasuks 223.69 eurot ja OÜ Kintek Ehitus kasuks 46 eurot. D. Danilov tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 26-29.11.2010.a tungis Pärnus Suur-Jõe 44a asuvale aiaga piiratud laopinnale ja varastas sealt OÜ Trassid kaevuraketiste detailid; et ta 28.11.2010.a Pärnus Suur-Jõe 44 asuvalt Konse Puhkekesuse parklast varastas seal seisnud OÜ Rapijata veokist SISU kütusekorgi eemaldamise teel 200 l diiselkütust 3500 krooni väärtuses. Seejärel üritas ta varastada OÜ Kintek Ehitus sõidukist Scania diiselkütust, kuid paagi lukustuse tõttu jäi vargus lõpule viimata, kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitas aga kahju kokku 1500 krooni ning selles, et ta 06.12.2010.a püüdis Pärnus Suur-Jõe 44a territooriumilt varastada OÜ FreeWater kahte malmist kaevurõngast ja kaevuluuki 3200 krooni väärtuses, kuid OÜ Rapijata töötajate sekkumise tõttu jäi vargus lõpule viimata. APELLATSIOONI SISU Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et D. Danilovi süü on tõendatud. 28.11.2010.a episoodis 200 l diiselkütuse varguse ja kütusepaagi korgi lõhkumise kohta andis D. Danilov igakülgse selgituse – talle pakuti 28.
3. Suur-Jõe tänaval tundmatu mehe poolt odavalt diiselkütust müüa, millega ta nõustus, muuhulgas nõustus ta ka asutuse territooriumile jäänud 50 l kütust ostma ning ainuüksi soov see tundmatu mees territooriumilt üles otsida, läks ta teatud aja pärast seda meest otsima, ta nägi pargitud veokite juures nimest ning läks ka sinna poole. Ta vargust toime pannud ei ole, ehmatusest jooksis territooriumilt ära alles siis kui teda hakati taga ajama. Varguse toimepanemist ja kütusepaagi korgi lõhkumist ei kinnita ükski tunnistaja. J. He ütlused kinnitavad sama mida süüdistatava ütlused – et D. Danilov oli veokite juures, muud tunnistaja aga ei näinud. Kaevuraketiste varguse kohta puuduvad D. Danilovi süüd kinnitavad tõendid. Kohtus ei suudetud ümber lükata süüdistatava väidet, et ta on tihti Tolmetexi vanametalli müügiks viinud ning võis viia ka neid kaevuraketisi, kuid nende vargust ta toime ei pannud. Kaitsja peab ebaõigeks kohtu seisukohta, et süüdistatava seletus ei ole eluliselt usutav. Kaitsja märgib, et otseseid tõendeid asjas ei ole, kohtulik uurimine aga ei kõrvaldanud kahtlusi, mis on tekkinud D. Danilovi süüs. Seetõttu tuleb D. Danilov õigeks mõista. Tsiviilhagidesse puutuvalt märgib kaitsja, et need tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta, muuhulgas ka OÜ Trassid (pankrotis) tsiviilhagi, sest kriminaalmenetluses ei ole pankrotihaldur kui pankrotis oleva ettevõtte seaduslik esindaja nimetatud nõuet esitanud. Apellatsioonile esitas vastuväited ringkonnaprokurör M. Tiitus. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks üksnes kaudsete tõendite alusel ning mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei ole 2 sellise kvaliteediga, mis võiks olla hõlmatud in dubio reo põhimõttest. Käesoleval juhul annab kaudsete tõendite kogum piisava aluse D. Danilovi süüditunnistamiseks. Prokurör märgib, et D. Danilov kasutas õigust anda kohtuistungil ütlusi. Need erinesid aga oluliselt kohtueelses menetluses antud ütlustest. Seetõttu jättis maakohus need põhjendatult tõendite hulgast välja. Prokurör on seisukohal, et tsiviilhagide täies mahus rahuldamine on põhjendatud, esitatud on nõuetekohased hagid ja hagi suurust tõendavad dokumendid. Kaitsja arvamus, et OÜ Trassid poolt tulnuks hagi esitada pankrotihalduri poolt, on eksitav. OÜ Trassid pankrot kuulutati välja 13.06.2011.a määrusega, pankrotihalduriks nimetati Ü. Adamson. Kriminaalmenetluses on OÜ Trassid esitanud (seaduslik esindaja A. Valgerist) hagiavalduse 10.03.2011.a. Seega on hagi esitatud õigustatud isiku poolt. Prokurör märgib sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei sea tsiviilhagi rahuldamise eelduseks kannatanu osavõttu kohtuistungist. Kohtuistungil ei ole taotletud OÜ Trassid esindaja ülekuulamist. RINGKONNAKOHTU SEISKOHT. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja prokuröri vastuväidetega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus tulenevalt KrMS § 61 lg-st 2 hinnanud kohtus kontrollitud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav, on selge, milliste tõendite alusel luges kohus D. Danilovile omistatud teod tõendatuks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist täies mahus vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Apellandi väide, et D. Danilovi süüküsimuses esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tema kasuks tõlgendada, tuginevad süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustele. Kohtukolleegium rõhutab aga, et D. Danilovi ütlused tuleb täies mahus tõendite hulgast välja jätta ning neist lähtuda ei saa. D. Danilovi ristküsitlusel on prokuröri taotlusel avaldatud ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi /tl 119/ ning tuvastatud on diametraalne vastuolu kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütluste vahel. D. Danilov ütluste vastuolulisust mõistusepäraselt ei selgitanud, kinnitas vaid, et eeluurimisel valetas. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhul, kui kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlused erinevad diametraalselt ning kui ülekuulatav ei suuda loogiliselt selgitada ütluste erisuse põhjusi, tuleb tõend kui ebausaldusväärne tervikuna kõrvale jätta (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-08). Seega, süüdistatava ütlusi kui tõendit, asjas ei ole. Samas ei saa pidada ka vääraks maakohtu poolt antud hinnangut süüdistatava ütlustele kohtuistungil, sest need ütlused ei ole tõepoolest tuvastatud faktilisi asjaolusid silmas pidades eluliselt usutavad. Apellandi poolt esitatud arusaam, nagu võiks süüdimõistev otsus rajaneda üksnes otsestele tõenditele, on ekslik. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Tõsi, samas on Riigikohus rõhutanud, 3 et kaudsete tõenditega tõendamisel tuleb erilise tähelepanuga järgida KrMS § 61 lg-s 2 sisalduvat nõuet hinnata tõendeid nende kogumis (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-21-09; 3-1-1-1510; 3-1-1-8-10). Tõendite kogumis hindamise kohustust ei ole maakohus D. Danilovi süüdistusasjas rikkunud, tõendite kogumi pinnalt tuvastatud asjaolud D. Danilovi süüs kahtlusi ei jäta. Nii nähtub tunnistaja J. He ütlustest, et ta tabas süüdistatava 28.
4. ja 06.12.2010.a OÜ Rapijata territooriumil veokist kütuse varguselt ja katselt varastada Free Waterile kuuluvaid metallesemeid, ta pidas D. Danilovi mõlemal korral kinni. D. Danilov kasutas halli kaubikut Paikuse Motoklubi embleemiga. D. Danilov näidanud talle selle auto kütusepaagi korgi asukoha, kust oli üritanud diislikütust varastada, ka palunud, et klaarime asjad ära, politseid pole vaja, et ta tagastab kütuse. Nii J. H kui S. B kinnitasid, et 06.12.2010.a selgus, et OÜ-le Free Water kuulunud kaks metallist kaevukaant ja kraed oli veeretatud territooriumi aia äärde. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on kolme valget kanistrit, kaks neist leiti 28.11.2010.a Suur-Jõe 44a territooriumilt veoki juurest ning kolmas D. Danilovi kaubikust. Et D. Danilov just Paikuse Motoklubi embleemiga kaubikut kasutas, kinnitavad nii J. H kui T. K. 2010.a novembri lõpus OÜ-lt Trassid varastatud kaevuraketiste detailide varguse kohta on tunnistaja J. H selgitanud, et 28.
5. hommikul tegi ta koos politseiga ringkäigu Suur-Jõe 44a territooriumil ning nad avastasid, et euroalustel on kaduma läinud metalltorud, kusjuures lumel oli näha samu jalatsijälgi, millised olid ka kütusevarguse ajal veokite juures. OÜ Trassid objektijuht kinnitas, et samasugused jalatsijäljed olid ka nende firma vara laostamiskohal piirdeaia suunal ning samas selgus, et varastatud on osa kaevuraketisi. Et tegemist oli väärtusliku ja spetsiifilise kaubaga, läks ta neid otsima vanametalli kokkuostupunkti ja leidiski otsitavad raketised. Kokkuostu töötaja sõnul toonud raketised keegi mees Toyota kaubikuga. Tunnistaja T. K – metalli kokkuostupunkti juhataja – kinnitas, et R. Korjus avastas vanametalli seast oma firma kaevuraketised. Ka meenus talle, et raketised oli toonud mees Paikuse Motoklubi embleemiga kaubikus. Turvakaamera salvestistest oli näha nii kõne all olev kaubik kui metalli toonud isik, kelleks hiljem osutus D. Danilov. Kohus on pärast eelviidatud tõendite analüüsi põhjendatult märkinud, et tähendust omab ka asjaolu, mille kohaselt OÜ-lt Trassid varastati kaevuraketiste detailid samal ajavahemikul, mil D. Danilov üritas samalt territooriumilt varastada veokitest diiselkütust ning nädal hiljem kaevukaasi ja –rõngaid. Tuleb tähele panna, et tunnistajad nägid mõlemal juhul lumel samasuguseid jälgi. Et kaevuraketiste detailid on spetsiifilised, nende kasutusvaldkond on limiteeritud, siis ei ole tõenäone, et neid võib leida suvalistest kohtadest suvaliste isikute poolt. Vastuvaidlematult on aga tõendamist leidnud, et kaevuraketiste detailid viis vanametalli kokkuostu D. Danilov. Eelosundatud kaudsete tõendite kogum võimaldab käesoleval juhul teha kahtluseta järelduse, et süüdistuses kirjeldatud kuriteod pani toime D. Danilov, ta on maakohtu poolt põhjendatult süüdi tunnistatud. Tsiviilhagi puudutavas osas on maakohtu otsus õiguslikult põhistatud. Maakohus on andnud tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu, näidates ära õigusnormid, mis moodustavad kannatanute nõuete rahuldamise materiaalõiguslikud alused. Kuivõrd Riigikohus on oma otsustes korduvalt osundanud, et kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagi lahendamisel juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist (nt Riigikohtu otsused 3-1-1-96-04; 3-1-1-11-07; 3-1-1-22-07 jt), siis kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kaitsja apellatsioonis ei viidata ühelegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4 sättele, mis annaks aluse väiteks, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Apellandi väide, et tsiviilhagid tuleb rahuldamata jätta, on üldine ja paljasõnaline. Ka peab kohtukolleegium eksitavaks kaitsja seisukohta OÜ Trassid tsiviilhagi kohta. OÜ Trassid poolt on esitanud tsiviilhagi A. Valgerist 10.03.2011.a esindusõiguse alusel /tl 51, 52/. Pankrotihaldurile on esindusõigus üle läinud alles 17.06.2011.a /tl 54/. Seega on tsiviilhagi esitatud õigustatud isiku poolt. OÜ Trassid esindaja ei ole kohtuistungil osalenud, tema osalemist ei ole kohtumenetluse pooled taotlenud. KrMS § 271 lg 2 kohaselt jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata, kui kohus leiab, et seda ei ole võimalik ilma kannatanuta läbi vaadata. Seega ei sea menetlusseadus tsiviilhagi rahuldamise obligatoorseks eelduseks kannatanu osavõttu kohtuistungist. Kuivõrd hagi rahuldamise alused olid kohtule selged, on ka OÜ Trassid tsiviilhagi põhjendatult rahuldatud. Eeltoodust lähtudes leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu 07.03.2012.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 5 Ivi Kesküla