1-07-12404/119

1-07-12404 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-12404 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Zemljakov’i ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jevgeni Zemljakovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 32 eurot (kolmkümmend kaks eurot) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt Jevgeni Zemljakovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jevgeni Zemljakovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot riigituludesse.
7. Jevgeni Zemljakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jevgeni Zemljakov 1-07-12404 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 30.01.2012 määrusega jäeti Jevgeni Zemljakov talle Tartu Maakohtu 22.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 22.02.2010 otsusega mõisteti J. Zemljakov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning teda karistati 5-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.07.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.2007 ja peaks eelduslikult lõppema 12.04.
9. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 12.12.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Praegu kannab ta vangistust narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Korduvalt on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust põhiliselt I astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 2 aastat ja 3 kuud. Teda on varem 2-l korral vabastatud vangistusest kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega. Tartu Maakohtu 22.02.2010 otsuse kohaselt pani ta viimasel katseajal toime rahvatervisevastase ja varavastase kuriteo, olles suhteliselt aktiivne kaastäideviija. Vaatamata lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele sooritas ta ikkagi katseajal kuritegusid, millest saab järeldada, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida kuritegusid. Tal on kalduvus vägivallategude toimepanemisele ning narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele. Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest J. Zemljakov on korduvalt käitunud õigusvastaselt ning tal ei ole olnud piisavaid oskusi probleemide adekvaatseks lahendamiseks. Ka ei ole ta vangistuse kandmise ajal saanud osaleda sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks. Vangla on lugenud süüdimõistetut kõrgohtlikuks. Seega ei ole maakohtu arvates välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht A-N AS-s. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud I astme kuritegusid ja pole varem suutnud katseaega edukalt läbida ning kes ei ole läbinud kuritegelikku käitumist vähendavat sotsiaalprogrammi, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ka leidis maakohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. 2 Perekonna, elu- ja töökoha olemasolu, soov edaspidi elada seaduskuulekalt ja nõustumine elektroonilise valvega ei ole sellised asjaolud, mis välistaksid veel uue kuriteo toimepanemise. Uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks peaks süüdimõistetu enne vangistusest vabastamist läbima sotsiaalprogrammi, mis aitaks muuta tema vägivalda soosivaid hoiakuid ja tõsta teadlikkust narkootilise aine käitlemise kahjulikkusest. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada J. Zemljakov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki J. Zemljakovi elus ja käitumises toimunud positiivseid muutusi. Vanglast vabanemisel on J. Zemljakovil olemas elukoht kahetoalises korteris oma naise ja XXXX juures. Korteri omanik on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. J. Zemljakovil on olemas garanteeritud töökoht A-N AS-s. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, tema käitumine vanglas on hea ja korrektne. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. J. Zemljakovil on väga head suhted sugulastega ja oma naisega, vanade sõpradega ta enam ei suhtle. Alkoholi ja narkootilisi aineid J. Zemljakov ei tarvita. J. Zemljakov on oma elu jooksul tegelenud spordiga. Ta on teinud tulevikuplaane ja plaanib töötada ning asuda õppima E E M XXXX erialale. Eeltoodust järeldab kaitsja, et J. Zemljakov on oma varasemat elukäiku põhjalikult ümber hinnanud ja teinud sellest õiged järeldused. Kaitsja lisab, et maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, et J. Zemljakov on kogu aja viibinud vastuvõtuosakonna kinnises kambris, mistõttu ta ei ole saanud osaleda sotsiaalprogrammides ega töötada. Seega ei ole sotsiaalprogrammide mitteläbimine sõltunud J. Zemljakovist. Siiski lubati tal osa võtta XXXX kursustest, mille ta lõpetas 01.10.2011 eksamitulemusega XX%. Süüdimõistetu J. Zemljakov esitas ka ise määruskaebuse, milles taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. J. Zemljakov märgib, et on vanglas olnud juba 4 aastat ja 10 kuud. Kogu selle aja on ta viibinud vastuvõtuosakonna kinnises kambris ja tal pole võimaldatud näha oma alaealist XXXX, abikaasat ega vanemaid. Vanglas veedetud aja jooksul ei ole J. Zemljakov toime pannud vangla korra rikkumisi. Tal on abikaasa, laps ja vanemad, kes on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Pärast vabanemist plaanib J. Zemljakov asuda elama koos naise ja XXXX. Tal on olemas võimalus ametlikult tööle asuda ja hüvitada võlgu riigi ees. Enne käesolevat vangistust ei teadnud J. Zemljakov, mida tähendab vangla ja lahusolek lähedastest. Oma rumaluse tõttu ei väärtustanud ta elu. J. Zemljakov leiab, et vangistus on oma eesmärgi täitnud, ta on õppinud seadust austama ja järgima. Ta lisab, et vangla ei ole vabastamisele vastu, kriminaalhooldaja samuti mitte. J. Zemljakov lisab, et on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, sest on kindel, et ei riku enam seadust. J. Zemljakov ei ole enda sõnul alkohoolik ega narkomaan, ta on tegelenud spordiga. Sotsiaalprogramme saab ta läbida ka vabaduses. J. Zemljakov tunnistab oma süüd ning on valmis kannatanult andeks paluma. Oma käitumisega vanglas on ta tõestanud, et oskab elada sotsiaalset elu seadusi mitte rikkudes. Ta palub võimalust tõestada, et on õiguskuulekas inimene. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Zemljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 3 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus möönab, et J. Zemljakovi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebustes märgitud asjaolusid – J. Zemljakovil on kindel elukoht naise ja lapse juures ning garanteeritud töökoht A-N AS-s, puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on toetavad lähedased ning tulevikuplaanid. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J. Zemljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Zemljakovi varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal karistuse kandmisest vabastada. J. Zemljakovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on teda karistatud tingimisi vangistustega, seega reaalset vanglakaristust kannab J. Zemljakov esmakordselt. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod – väljapressimise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – pani J. Zemljakov toime ajal, mil tema suhtes kulges katseaeg ja ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu ringkonnakohus leiab, et suure tõenäosusega ei ole J. Zemljakov suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Ringkonnakohus möönab, et J. Zemljakov pole saanud osaleda sotsiaalprogrammides, kuivõrd ta viibib jätkuvalt vastuvõtuosakonna kinnises kambris ja talle pole koostatud individuaalset täitmiskava. Seega ei ole sotsiaalprogrammide mitteläbimine sõltunud J. Zemljakovi tahtest. See aga ei muuda asjaolu, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. J. Zemljakovi puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, mis õigustavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et J. Zemljakovi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud ning korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Süüdistatava kaitsja on koos määruskaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja Tartu Maakohtu 30.01.2012 määrusele määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 4 pooltundi. Taotletava tasu suuruseks on märgitud 64 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline taotlus on põhjendamatu. Kaitsja on määruskaebuse koostamisel olnud tuttav kriminaalasja materjalidega ega ole tuvastanud uusi asjaolusid. Samuti ei anna määruskaebuse maht alust arvata, et selle koostamiseks on kaitsja kulutanud 4 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub tasumisele tasu 2 pooltunni eest, s.o 32 eurot. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas