1-09-6554/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-6554 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Filippovi (Filippov) määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Viktor Filippovi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud V. Filippov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 16.10.2009 otsusega KarS § 118 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 16.10.2009 ja lõpp 14.10.
4. Viru Maakohtu 14.11.2011 määrusega jäeti V. Filippov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et V. Filippovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas asja materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vangistust kannab kuuendat korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt mõisteti kinnipeetav süüdi Harju Maakohtu 26.09.2005 otsusega, muuhulgas KarS § 118 p 1,5 järgi ja vabastati Harju Maakohtu 11.07.2007 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.10.
5. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt mõisteti kinnipeetav taas süüdi Viru Maakohtu 16.10.2009 otsusega ja taas analoogse, raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest KarS § 118 p 1 järgi. Seega pani kinnipeetav uue kuriteo toime vahetult peale katseaja lõppu, mis maakohtu hinnangul näitab, et varasemast karistusest ei teinud kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi. Ilmselgelt on tegemist vägivaldse käitumisega isikuga, mida kinnitab ka asjaolu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on ta vägivalda tarvitanud abikaasa suhtes nende kokkusaamise ajal vanglas. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kanda veel karistust ligi 2 aastat. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudaks selle läbida nõuetekohaselt ja ei pane kehtival katseajal või vahetult peale selle lõppu taas toime raskeid vägivallaga seotud kuritegusid. Maakohus nõustus prokuröri abi seisukohaga, et vaatamata elektroonilise valve eeltingimustele, on kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ennatlik. Kuigi kinnipeetaval on olemas kindel elu– ja töökoht, ei pidanud maakohus vaid neil alustel kinnipeetava vabastamist põhjendatuks. Kuna kinnipeetava karistuse lõpp on 14.10.2013, leidis maakohus, et V. Filippovil on veel piisavalt aega tegeleda oma alkoholi– ja agressiivsuse probleemidega ning kinnistada arusaamu õiguskuulekast elust. Maakohus leidis, et vajalike sotsiaalprogrammide läbimine antud kinnipeetava poolt on vangistuses kindlam ja tõhusam kui vabaduses. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Filippov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Esmalt palub V. Filippov pöörata tähelepanu sellele, et kohtulikul arutamisel puudusid dokumendid ning õiendid, mis pidanuksid tema isiklikus toimikus olema, kuid ei olnud Viru Vangla administratsiooni süü tõttu. Kõik nõutud korrakohased dokumendid ja õiendid olid V. Filippovi poolt õigeaegselt esitatud: ID-kaart, elamisluba, koopia tööraamatust, viimasest töökohast, õiend töökoha kohta, taotlus abikaasa poolt jne. V. Filippov on arvamusel, et vangla oli esitanud teadlikult ebaõiged andmed, mis võisid mõjutada kohtu otsust. V. Filippov märgib, et ta on toimepandud kuriteos oma süüd täielikult mõistnud ning kahetseb puhtsüdamlikult – nii ühiskonna ees tervikuna kui ka oma sugulaste ja lähedaste ees. V. Filippov on moraalselt valmis olema kasulik ühiskonnale, oma perekonnale ja ka iseendale. V. Filippov palub kohtul pöörata tähelepanu tema suhtes esinevatele positiivsetele teguritele – tal on olemas elamisluba, ID-kaart, elu– ja töökoht, tingimused elektroonilise järelevalve paigaldamiseks, vangla toetab tema ennetähtaegset tingimisi vabanemist, pereliikmed on valmis teda moraalselt toetama, 2007-2008 eelmisel tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel täitis ta oma kohustusi kohusetundlikult, on läbinud XXXX, tal on 5 kustunud karistust ja 2 kustunud distsiplinaarkaristust, ta hoiab perekonnaga sidet telefoni kaudu, vabaduses viibivate varasemalt karistatutega suhteid tal ei ole, vangla esitas eksliku arvamuse suhete kohta 12.01.2011, abikaasaga on tal lähedased ja soojad suhted, süstemaatiliselt külastab pikaajaliste kokkusaamiste tuba, abikaasa taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Lisaks palub V. Filippov arvesse võtta, et tema abikaasa L.F. on terviseseisundi tõttu pensionil ning tema pension on XXX eurot. V. Filippov märgib, et tema vabastamisest keeldumise korral võib tema seisund süveneda. Samuti palub V. Filippov arvesse võtta, et tema vabastamisel tekib tal reaalne võimalus töötada erialal ning saada palka keskmiselt XXX eurot, millest osa läheb hagide ja võlgade kustutamiseks, osa perekonna ülalpidamiseks ning kommunaalkulude maksmiseks. -2- V. Filippov märgib, et 2007 aastal oli tal juba võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, järgi jäi 15 kuud. V. Filippov oli kohtule tänulik, et ta uskus temasse ning andis talle sellise võimaluse. V. Filippov märgib, et olles järelevalve all ei jäetud teda omapäi, mis mõjus kahtlemata soodsalt tema mõtteviisile, käitumisele ja eluviisile. Kriminaalhoolduse all olles lõpetas ta õpingud XXXX erialal (XXXX, XXXX, XXXX) ning tal on XXXX töö tegemiseks. Samuti läbis ta 2-kuulise õppuse XXXX ning lõpetas 2-kuulised XXXX. V. Filippov palub kohtul pöörata tähelepanu tema vanusele – ta on XXXX aastat vana. Tal on perekond, kes teda armastab, ootab ja loodab, et ta vabaneb tingimisi ennetähtaegselt. V. Filippov ei taha kõike kallist järgijäänut 22-kuulise vangistusega kaotada. Samuti ei ole mingit garantiid, et tal edaspidi tekib võimalus leida ning töötada erialasel tööl, mis aga elus on üks vaieldamatult olulisemaid faktoreid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Filippovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on V. Filippovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, vaid täiendavalt rõhutab järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega ning leiab samuti, et V. Filippovi varasema elukäigu pinnalt ei ole alust arvata, et V. Filippov on varasematest toimepandud kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest sellel korral teinud järeldused. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline siinjuures rõhutada, et V. Filippov on varasemalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud. Nii kannab V. Filippov käesoleval ajal karistust elukaaslase L.F. vastu toimepandud raske kuriteo eest – noaga kõhuõõnde löömine. V. Filippov pani eelmised kuriteod, mille eest ta mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastati – toime samuti oma elukaaslase vastu – Ž.R. – kasutades elukaaslase suhtes mitmel korral vägivalda ning lõpuks lüües teda noaga rindu. Ringkonnakohus leiab, et kuna V. Filippov on korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud oma lähedaste suhtes, puudub käesoleval juhul alus arvata, et sellel korral suudab ta lähedaste eest hoolitseda ja tõepoolest käituda perekonnas teisi lugupidavalt. Ringkonnakohtu arvates on positiivne, et V. Filippov läbis pärast tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist edukalt katseaja ning tal on head ja soojad suhted oma abikaasaga, kuid leiab, et see ei tingi V. Filippovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
8. Lisaks eelmärgitule takistab ringkonnakohtu hinnangul V. Filippovi tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ka karistuse kandmise ajal V. Filippovile määratud distsiplinaarkaristused. Nimetatute pinnalt järeldub, et V. Filippov ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud. Samas on selle pinnalt väheusutav, et V. Filippovil oleks valmisolek vabaduses järgida ühiskonnas kehtivaid norme ja tavasid. -3-
9. Ringkonnakohus nõustub V. Filippovi poolt määruskaebuses toodud positiivsete asjaoludega, kuid leiab, et ka V. Filippovi suhtes esinevad positiivsed faktorid ei anna alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla ning V. Filippov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Maarika Kuusk Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus