juuni 2012 määrus muutmata ning Julia Lahtarina esindaja advokaat Andres Veski kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Asjaolud Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega mõisteti kriminaalasjas 1-08-3124 KarS § 22 lg 1, 2, 3 § 25 lg 1, 2 ja § 114 p 4, 5 järgi süüdi teiste hulgas Julia Lahtarina ning karistati teda 8aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohus 11.04.2012 tühistas otsuse osaliselt kuriteo kvalifikatsiooni osas, kuid jättis rahuldamata süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid. Julia Lahtarina tunnistati süüdi selles, et tema, olles oma mehe V.L. vaenulikes suhetes, tegi
lg 1 p 1 ja 2 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel ja aegumistähtaja möödumisel. J. Lahtarina esitas Riigiprokuratuurile kaebuse, milles vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise järgmistel motiividel: prokurör K. Rostovtsev, komissar A.M. ja kannatanu V.L. on sõbrad, mistõttu prokurör tuleb antud asjast taandada; prokurör on olnud A.M. tegudest teadlik aga pole neile reageerinud, mistõttu kaebaja on alusetult süüdi mõistetud. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 13.06.2012 määrusega J. Lahtarina kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, sealhulgas valikuliselt kriminaalasja materjalidega, leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Avaldatud A. Malõsevi tegudega seonduvalt saavad kõne alla tulla vaid teise astme süüteod (KarS §-d 316, 323). Tulenevalt KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud teise astme kuriteo puhul viis aastat.
§-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlust ei alustata. Üheks kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks on eespool märgitud kuriteo aegumistähtaja möödumine (§ 199 lg 1 p 2). Kuna väidetavad kuriteod pandi toime 31.07.2006 ja 26.01.2007, on need käesolevaks ajaks aegunud. Aegumistähtaja möödumine ei võimalda kriminaalmenetlust alustada isegi juhul, kui kellegi tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused s.o kriminaalmenetluse alus. Kuriteo aegumine algab selle toimepanemisest ega sõltu sellest, millal sellest õiguskaitseorganeid teavitatakse. Kuna kõnealusel juhul kriminaalmenetlust ei alustata, on ainetu taotlus prokurör K. Rostovtsevi taandamisest. Küll aga tuleb seonduvalt sellega märkida, et ülalmärgitud kriminaalasjas, mille menetlus on kestnud juba aastaid, pole kaebaja pidanud vajalikuks prokurör K. Rostovtsevi taandamist taotleda. Väidetavad kuriteod pandi toime aastatel 2006-2007 ning kaebaja väitel oli ta neist menetluse, sealjuures kohtumenetluse, käigus teadlik. Kaebaja väide, et pole avaldatud seaduserikkumistest varem kohtutes rääkinud, kuna (tsitaat) „ei tahtnud häbistada komissari ja prokuröri“, pole tõsiseltvõetav. Ka pole kaebaja selgitanud, miks ta just nüüd, olles kahes kohtuastmes süüdi mõistetud, otsustas „komissari ja prokuröri häbistada“. Sisuliselt vaidlustab J. Lahtarina oma kaebustes enda süüdimõistmise, rõhutades, et pole kuritegu toime pandud. Samas pole ei kaebuses ringkonna- ega Riigikohtule viidatud komissar M. väidetavatele kuritegudele, mis kaebaja hinnangul tõid kaasa tema alusetu süüdimõistmise. -2- Kaebuses esitatud taotluste sisu J. Lahtarina esindaja esitas Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning prokuratuuri kohustamist alustama kriminaalmenetlust A.M. suhtes KarS § 323 ja § 316 alusel. J. Lahtarina on seisukohal, et avaldus A.M. kriminaalvastutusele võtmiseks oleks tulnud rahuldada. Kriminaalasjas nr 1-08-3124 on J. Lahtarina süüdi tunnistatud ning samas asjas on kannatanuks J. Lahtarina abikaasa V.L. Kuivõrd märgitud kriminaalasja kohtueelse menetlusega oli otseselt seotud ka A.M. ning arvestades asjaolu, et A.M. ja V.L. on sõbrad, oli võimalik A.M. poolt J. Lahtarina suhtes KarS § 323, aga ka § 316 sätestatud teo toimepanemine eesmärgiga saavutada J. Lahtarina süüdimõistmine kohtus. Oluline on märkida ka asjaolu, et A.M. poolset õigusvastast käitumist kinnitab ka kriminaalasjas 1-08-3124 teine süüdistatav S.V. . Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning J. Lahtarina esindaja kaebusega, leiab, et J. Lahtarina esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 13.06.2012 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt kui
lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus
alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt
lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud süütegude aegumise tõttu.
lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
lg-s 1 sätestatud asjaolud.
lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta Riigiprokuratuuri määruses toodud selgitused, mille kohaselt on kriminaalmenetluse alustamine käesolevas asjas välistatud aegumistähtaja möödumise tõttu. J. Lahtarina esindaja toob kaebuses välja, et A.M. tegude puhul võib tegemist olla KarS §-s 316 ja §-s 323 sätestatud kuritegudega. KarS § 4 lg 2 sätestab, et esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest karistusseadustikus on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kaebuse esitaja poolt viidatud KarS § 316 ja § 323 näevad sanktsiooni ülemmäärana ette kuni viieaastase vangistuse. Seega on kaebaja poolt viidatud koosseisude puhul tegemist teise astme kuritegudega. -3- KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Riigiprokurör on määruses selgitanud, et avalduses kirjeldatud teod on toime pandud 31.07.2006 ja 26.01.2007. Seega on mõlemast teost käesolevaks ajaks möödunud enam kui viis aastat ja isegi kui need teod vastaksid kuriteokoosseisudele, ei oleks võimalik kedagi nende toimepanemises süüdi mõista aegumistähtaja möödumise tõttu. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tulenevalt
§-st 193 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 on käesolevas asjas kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane. Kuna käesolevas asjas on kriminaalmenetluse alustamine välistatud süütegude aegumistähtaja möödumise tõttu, ei käsitle ringkonnakohus, kas kaebuses esitatud teod võisid aset leida või vastavad kuriteokoosseisule. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja J. Lahtarina esindaja kaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.