1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.august 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-13789 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja

§ 422

lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 15.juunist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Eduard Prokopovitši kaitsja Sergei Razguljajev Süüdistatav Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Eduard Prokopovitš (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Sergei Razguljajev Marika Reintop Harju Maakohtu otsus 15 .juunist 2012.a. Eduard Prokopovitši suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks 2 tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 15.juuni 2012.a. otsusega süüdi tunnistada Eduard Prokopovitš

§ 422lg.1 järgi ning karistada 6(kuue) kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada Eduard Prokopovitš’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(neli) kuuline vangistus.

§ 73

lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Eduard Prokopovitš ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu .

§ 50

lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Eduard Prokopovitš’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks LS § 127 alusel on süüdimõistetud Eduard Prokopovitš kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtu-otsuse jõustumisest arvates juhiloa loovutama Maanteeametile. KrMS § 310 lg.1 alusel mõista Eduard Prokopovitš ’lt välja kannatanu Peter-Herman Kotli kasuks tsiviilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt s.o. summas 2500 € (kaks tuhat viissada eurot) Peter- Herman Kotli arveldusarve nr. 10010331011010 SEB. Eduard Prokopovbitˇa mõisteti süüdi

prg. 422 lg 1 järgi selles, et tema, jättes enne väljasõitu veendumata mootorsõiduki rehvide nõuetelevastavuses, kuna sõiduki tagumise parempoolse rehvi mustri jääksügavus oli 1,8 mm /LE § 219 (1.juulist 2011 kehtivas LS-s § 73 lg 1), Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded1 Kood

1. Üldnõuded sõiduki rehvidele p 3 (1.juulist 2011 kehtivas Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele Kood 503)/, juhtis 13.01.2011.a. kella 12.54 ajal mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga 859AUS, liikudes sellega Tallinnas mööda Peterburi teed Tartu mnt poolt Smuuli tn suunas, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid /libe tee/, tee seisundit /lörtsi- ja soolalumeseguga kaetud tee/, ilmastikutingimusi /talvine aeg/ ning muid liiklusolusid /teel liikuvad sõiduautod/, et ta suudaks sõiduki peatada eespoolse nähtavusulatuse piires, ei olnud piisavalt ettevaatlik ega vähendanud piisavalt sõidukiirust selleks, et sõidukit ohutult teel hoida /LE § 123 (1.juulist 2011 kehtivas LS-s § 50 lg 3 p 1, 2)/, mille tõttu ei suutnud halbades teeoludes mootorsõidukit kontrollida ning kaotas mootorsõiduki üle juhitavuse, kaldudes Peterburi tee 3 juures vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku Tartu mnt suunas teises sõidureas liikunud sõiduautoga Citroen C3 registreerimismärgiga xxxxxxx mida juhtis P-H K, põhjustades viimasele raske tervisekahjustuse. Eduard Prokopovitš oli samas süüdistuses mõistetud esmalt süüdi Harju Maakohtu 27.veebruari 2012.a. kohtuotsusega. Nimetatud kohtuotsusega esitas süüdistatava 3 kaitsja apellatsiooni, milles vaidlustas lisakaristuse mõistmist ja kannatanu kasuks moraalse kahju väljanõudmise süüdistatavalt. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 30.aprillist 2012.a. tühistati Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a kohtuotsus Eduard Prokopovitši suhtes täies ulatuses ja saadeti kriminaalasi maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Harju Maakohus tegi 15.juunil 2012.a. uue kohtuotsuse, juhindes seejuures KrMS prg. 341 lg 4 antud võimalusest piirduda vaid uue kohtuotsuse tegemisega. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise osas ja uue otsusega lisakaristuse kohaldamata jätmist. Muuhulgas on apellatsioois ka lause, et apellant soovib taotleda kohtuotsuse tühistamist lisakaristuse mõistmise ning kannatanu kasuks 2 500 eurot moraalse kahju hüvitise väljamõistmise osas. Edasi põhjendatakase vaid apellatsiooni resolitiivosas esitatud lõpptaotlust e. lisakaristuse osas kohtuotsuse tühistamist. Apellant leiab, et Harju Maakohtu otsus ei ole selles osas piisavalt motiveeritud.

§-s 50 lg 1 sätestatud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol teenib liikluskorda likkuvate liiklejate tegevuse olulise tõkestamise eesmärki. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 märkinud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Eduard Prokopovitš on seisukohal, et tema suhtes kohtu poolt kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on tema süü suurust ja süüdistatava isikut arvestades põhjendamatu. Ta palub arvestada sellega, et tal on püsiv töökoht – töötab Balbiino AS-s 1,5 kohaga, kuna omab kohustusi panga eest, ema ja tema ise on ka võtnud laenu, isa on hetkel töötu. Lisaks sellele on õppelaen tasuda. Harju maakohus oma otsuses ise märkinud, et on Eduard Prokopovitši näol olnud tegemist õiguskuuleka isikuga . Eduard Prokopovitši karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, Eduard Prokopovitš ei olnud enne nimetatud liiklusõnnetust toime pannud kuritegusid ega väärtegusid Kuid vaatamata sellele kohaldab Harju Maakohus täiendavalt põhikaristusele Eduard Prokopovitš ’ile lisakaristus ning motiveerib sellega, et antud liiklusõnnetuse raske tagajärje tõttu on eripreventiivsetel kaalutlustel vajalik eemaldada liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest. Süüdistatav ja tema kaitsja ei ole nõus sellega, sest kannatanu terviseseisund on hea. Tal ei ole terviserikkeid, invaliidsus või muu tervisekahju, seega ei toonud liiklusõnnetus kaasa rasket tagajärgie. Harju Maakohus 4 ise tunnistas, et kannatanu hagi nõudega mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 ei ole põhjendatud ning mittevaralise kahju nõue kuulub rahuldamisele ainult osaliselt. Kohus arvab, et kuna mittevaralise kahju hüvitamine ei või oluliselt kahjustada kohustatud isiku elukvaliteeti, peab kohus seega mõistlikuks Eduard Prokopovitš’lt välja mõista Peter-Herman Kotli kasuks mittevaraline kahju summas 2500 eurot. Apellant palub kohtul arvestada, et E.Prokopovitši töö toimub kolme vahetustega, töökoht asub linnast väljaspool umbes 25 km, bussiliin ei tööta õhtul ja öösel, seega ilma isikliku autota töökohani ei ole võimalik jõuda õigeaegselt. Sellisel juhul juhtimisõiguse säilimine Eduard Prokopovitsile omab elulist tähtsust ning ta arvab, et ei ole mõistlik kohaldada tema suhtes lisakaristust. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga tema eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-9906). Tallinna Ringkonnakohtu 25.juuli 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 7.augustini 2012.a. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti määratud tähtajaks ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks kindlaks määrata esitatud apellatsiooni piirid. Nimelt, nagu nähtub apellatsiooni lõpptaotlusest aga ka apellatsiooni põhjendustest, on apellatsioonis vaidlustatud vaid lisakaristuse mõistmist süüdistatavale. Samas on apellatsioonis lause, et vaidlustatakse ka moraalse kahju väljamõistmist süüdistatavalt. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonimenetluse piiride kindlaksmääramisel tuleb lähtuda esitatud apellatsiooni resolutiivosas taotletavast, mida on apellatsioonis ka põhjendatud. Moraalse kahju väljanõudmise osas ei ole esitatud ei lõpptaotlust ega ka põhjendusi ja kohtukolleegium peab apellatsioonis eelnimetatud lauset, mis viitab mitterahulolule ka moraalse kahju osas tehtud otsustusega, automaatselt eelmisest apellatsioonist kopeerituks. Võrreldes eelmise apellatsiooniga, milline oli esitatud Harju Maakohtu otsusele 27.veebruarist 2012.a. on ilmselgelt tuvastatav fakt, et apellatsioonist on välja jäetud lõpptaotlusest moraalse kahju osas kohtuotsuse tühistamise taotlus, kui ka vastavat taotlust põhjendavad väited 5 apellatsiooni kirjeldavas osas. Seega vaatab kohtukolleegium läbi maakohtu otsuse vaid lisakaristuse mõistmise osas. 2. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult kohaldanud süüdistatava karistamisel toimepandud kuriteo eest ka

prg. 50 lg 1 sätestatud lisakaristuse mõistmise õigust.

prg. 50 lg 1 kohaselt ei ole tõesti lisakaristuse mõistmine liiklussüütegude puhul kohtu kohustus, kuid arvestada tuleb kohtukolleegiumi arvates asjaolu, et

prg. 50 räägib süütegudest e. kuritegude kõrval ka väärtegudest ja valitsev kohtupraktika toetab siiski seisukohta, et lisakaristust ei kohaldata liiklusalaste kuritegude puhul vaid siis, kui esineb

prg. 50 lg 2 esinev alus. Kohtukolleegium leiab, et liikluskuritegudes ja seda eriti tahtlikult toimepandud rikkumiste puhul on lisakaristusel, mis seisneb teatud ajaks juhtimisõiguse äravõtmises, tõhus eripreventiivne toime. Lisakaristuse eesmärgiks on suunata liikluseeskirjade rikkujat õiguskuulekale käitumisele. Olukorras, kus liiklussurmad ja liiklusõnnetuste tagajärjel invaliidistumised on ühiskonnas muutunud juba inimelusid laastavaks nähtuseks ning autod on muutunud igapäevaselt vajalikuks tarbeesemeks, omab liikluskultuuri seisukohast erilist tähtsust mootorsõidukijuhtide teadlikkus liikluseeskirjade täitmisel. Kui seda ei tehta igapäevaselt ja pidevalt ja lähtutakse mõtlemismallidest, et „riskin, rikun ja tean, et õnnetuse tõenäosus on küll olemas, kuid see ei juhtu minuga”, seni ei ole ka välistatud liiklusõnnetused. Lisakaristuse mõistmine liikluskuritegude toimepanemise eest stimuleerib isiku mõtlemist seaduskuuleka käitumise suunas liikluses, sest sunnib isikut tulevikus iga kord autorooli istudes mõtlema, kas võetud risk liiklusnorme rikkuda kaalub üles need olmeraskused, mis kaasnevad koos juhtimisõiguse äravõtmisega. Juht peab teadma, et rikkudes liikluseeskirju ei saa esiteks loota sellele, et n.ö. “vahele ei jää” ja teiseks, et rikkumisega kaasnevad elumuutused ja kohustused mitte üksnes temale endale, vaid ka tema perekonnale. Kohtukolleegium on seisukohal, et töökoha kaotamise võimalus või töölkäimise logistilised raskused ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Seaduseandja on määranud piisavalt laiad raamid lisakaristuse määrale, et igal konkreetsel juhul oleks võimalik arvestada nii toimepandud rikkumise raskust, rikkuja isikut jms. konkreetse karistusmäära valikul. Asjaolu, et isik ei ole varem liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud ei väärteo – ega kriminaalkorras, ei ole kohtukolleegiumi arvates samuti lisakaristuse kohaldamisel määravaks teguriks e. et ei vlista lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol on võimalik kohaldada ka väärto eest ja seejuures ka esmakordse väärteo toimepanemise eest karistamisel. Olukorras, kus rahaline karistus, rahatrahv ja tingimisi vangistus on liiklussüütegude toimepanijate silmis sisuliselt devalveerunud ja pigem tekitavad karistamatusetunde ning ei hoia ära kordusrikkumisi, on lisakaristuse mõistmine mõjuv karistusõigusliku kohtlemise vahend suunamaks isikut seadusekuulekalt liikluses käituma. 3. Kohtukolleegium on seisukohal, et sisuliselt on maakohus mõistnud süüdistatavale lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – minimaalmääras.

prg. 50 lg 1 p.1 näeb ette kuriteo eest mõistetava lisakaristuse ülemmäära 3 aastat ja lg 2 väärteo eest kuni 1 aasta. Siinjuures tuleb kohtukolleegiumi 6 arvates arvestada ka Liiklusseaduse prg. 223 lg 3 sätteid, kus on sätestatud, et väärteona karistatava süüteo eest, millega kaasneb tervisekahjustus, on õigus kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kuriteo, kui raskemaliigilise süüteo toimepanemise eest lisakaristuse kohaldamine, mis on lühem, kui väärteo eest, ei ole kohtukolleegiumi arvates põhjendatud. Sisuliselt on süüdistatavale mõistetud lisakaristus määras, mis on võrdne samalaadse, kuid kergemate tagajärgedega väärteo eest eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääraga. 4. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 15.juunist 2012.a. Eduard Prokopovitši suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer