1-08-9439/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-9439 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin Zaitsevi (Zaitsev) kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Martin Zaitsevi kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend senti) vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt Martin Zaitsevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Martin Zaitsevilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 76,70 eurot riigituludesse.
7. Martin Zaitsevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Martin Zaitsev 1-08-9439 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M. Zaitsev mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 3 ööpäeva, lugedes M. Zaitsevile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. Lisaks määrati KarS § 74 alusel, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Zaitsev ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustust tasuda katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju katteks igakuiselt vähemalt 2000 krooni. Tartu Maakohtu 19.02.2009 määrusega pikendati M. Zaitsevile määratud katseaega 6 kuu võrra ning määrati M. Zaitsevile lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 7 järgi mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Tartu Maakohtu 10.09.2009 määrusega kergendati M. Zaitsevile Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kontrollkohustust ning kohustati M. Zaitsevit tasuma kahjude hüvitamiseks igakuiselt 500 krooni. Tartu Maakohtu 02.11.2009 määrusega määrati KarS § 75 lg 4 alusel M. Zaitsevile Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega määratud käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus teha üldkasulikku tööd 10 tundi hiljemalt 15.12.
9. Tartu Maakohtu 20.04.2010 määrusega määrati KarS § 75 lg 2 p 5,8 alusel M. Zaitsevile katseajaks täiendavad kontrollkohustused: pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 21.06.2010 ja alluda psühhiaatri määratud ravile ning osaleda XXXX XXXX programmis. Tartu Maakohtu 16.12.2010 määrusega tühistati vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning pöörati täitmisele M. Zaitsevile Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 06.03.2011 ja lõpp 04.03.
10. Tartu Maakohtu 04.11.2011 määrusega jäeti M. Zaitsev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et M. Zaitsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalne alus M. Zaitsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. -2- M. Zaitsev on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Ta on viibinud ka vangistuses, kuid talle on korduvalt antud võimalus kanda karistust ka vabaduses. Vaatamata korduvale karistatusele pidas kohus viimati otsust tehes võimalikuks vabastada M. Zaitsevi tingimuslikult vangistuse kandmisest allutades ta käitumiskontrollile. M. Zaitsev ei kasutanud talle antud võimalust ja jättis korduvalt kontrollnõuded ning kohustused täitmata, mistõttu koostati tema kohta erakorraline ettekanne. Kohus pidas taas võimalikuks karistust täitmisele mitte pöörata ja pikendas katseaega, kuid M. Zaitsev jätkas kontrollnõuete rikkumist, mistõttu pöörati lõpuks mõistetud vangistus täitmisele. Kohus leidis, et vangistusest vabastamine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada ühe karistuse juures vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduvalt tingimuslikult vabastamise kohaldamisel sama vangistuse suhtes kaotab vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka küllaltki lühikese vangistuse ajal on M. Zaitsev rikkunud kehtestatud nõudeid – teda on karistatud ühel korral distsiplinaarkorras. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Zaitsevi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Zaitsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult piisava tähelepanuta, et M. Zaitsevi suhtes ei ole vanglas koostatud individuaalset täitmiskava, kuivõrd tema karistus on lühiajaline, st alla ühe aasta. Eelnevast lähtuvalt ei määratud M. Zaitsevile ka sotsiaalprogramme, millest osavõtu korral oleks ta oma väärtushinnangute ja hoiakute muutmiseks saanud abi. Kaitsja hinnangul ei saa kahtlemata heaks kiita M. Zaitsevil distsiplinaarkaristuse olemasolu, kuid kaitsja arvates ei ole distsiplinaarkaristuse olemasolu nii kaalukas asjaolu, mis välistaks ennetähtaegse vabanemise. Kaitsja hinnangul väärib märkimist, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt vangla toetab M. Zaitsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist vaatamata distsiplinaarkaristuse olemasolule. Kohus on aga selle jätnud tähelepanuta. Samuti on kaitsja arvates kohus jätnud arvestamata, et M. Zaitsev on isik, kellel on vabanemisel võimalik tööle asuda OÜ-s K. Samuti on jäetud tähelepanuta, et vabanemisel on temal elukoht, mis kuulub tema emale ja vastab elektroonilise järelevalve rakendamiseks vajalikele tingimustele. Kaitsja arvates on tähelepanuvääriv, et M. Zaitsev on vabanemisel ise nõus võtma endale lisakohustusi, mis seonduvad alkoholi mittetarvitamisega ja mittesuhtlemisega kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks M. Zaitsevi puhul otstarbekas. Tingimisi ennetähtaegne vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega eeldab vabanenu poolt väga head distsiplineeritust, seega ongi mõistlik anda M. Zaitsevile võimalus tema üle igapäevase kontrolli teostamiseks. Ka distsipliiniga ja sellest kinnipidamise vajadusega saaks M. Zaitsev igakülgset abi kriminaalhooldajalt, kes on erioskustega isik ja kes teostab vabanenu üle regulaarset kontrolli. Seega on uue kuriteo toimepanemise risk väiksem. Kui M. Zaitsev ka seekord ei õigusta temale pandud usaldust, siis on seadusandja ette näinud karmi abinõu – kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumise korral tuleb M. Zaitsevil jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas. Kuivõrd Tartu Vangla on toetanud tema vangistusest -3- tingimisi ennetähtaegset vabanemist, on ka vangla näinud temale lisakohustuste panemise võimalust, mida antud juhul on otstarbekas kasutada. Eeltoodud asjaoludel leiab kaitsja, et on mõistlik ja otstarbekas vabastada M. Zaitsev temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et M. Zaitsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on M. Zaitsevi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu vastab kaitsja poolt määruskaebuses esitatud väidetele.
12. Kaitsja on määruskaebuses viidanud, et vabaduses on M. Zaitsevil olemas kindel elu- ja töökoht ning M. Zaitsev on olnud nõus lisakohustuste võtmisega. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul tuleb tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel hinnata kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, sh tõepoolest ka asjaolusid, millele kaitsja on tähelepanu juhtinud, kuid ka teisi KarS § 76 lg-s 3 sätestatuid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et M. Zaitsevile on antud piisavalt võimalusi viibida vabaduses ka seoses kuriteoga, mille eest M. Zaitsev käesoleval ajal karistust kannab. Nii on korduvalt M. Zaitsevi puhul rakendatud meetmeid, et M. Zaitsevile mõistetud karistust, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati, mitte täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu arvates ei tekita M. Zaitsevi ebaõnnestunud katseaeg veendumust, et M. Zaitsev suudaks nüüd, kui ta on vähem kui 9 kuud vangistust kandnud, suuta vabaduses käituda õiguspäraselt ning kriminaalhoolduse edukalt läbida. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et M. Zaitsevil oli kriminaalhooldaja näol igakülgne abi ka varasemalt, so kui talle mõistetud karistus, millest M. Zaitsev oli tingimuslikult vabastati, täitmisele pöörati. Seega on ringkonnakohtu arvates kaitsja poolt toodud M. Zaitsevi distsiplineeritus, arvestades varasemat kriminaalhoolduse käiku, ebausutav.
13. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka selgitada, et süüdimõistetute karistuse tervikuna ärakandmine on tingimisi ennetähtaegse vabastamise instituudi mõtte kohaselt reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et korduvalt tingimuslikult vabastamise kohaldamisel sama vangistuse suhtes kaotab tingimuslik vabastamine mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.
14. Distsiplinaarkaristuse osas peab ringkonnakohus vajalikuks üksnes märkida, et kinnipeetava korduv distsiplinaarkorras rikkumine näitab, et karistuse kandmine ei ole süüdimõistetule avaldanud mõju käituda õiguspäraselt. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ennetähtaegse vabastamise taotlemiseks peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et süüdimõistetu on talle mõistetud karistusest vastavad järeldused teinud ning et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
15. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KarS § 76 lg 3 kohaselt on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei -4- ole kohtule siduvad teiste asutuste arvamused või isikute soovid, mistõttu võib pidada märkimisväärseks, et vangla on toetanud M. Zaitsevi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei muuda nimetatud asjaolu veendumust, et M. Zaitsevit ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve alla vabastada. M. Zaitsevil tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -5- Paavo Randma