Obsah (7)

§ 175§ 289§ 312§ 297§ 179§ 126§ 127

kriminaalasi nr 1-11-8125 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8125 (11230104106) Koht

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Vladislav Dõmov’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 725 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 1343,59 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 309 eurot; - DNA-ekspertiisi eest 4674 eurot; - sõrmejäljeekspertiisi eest 663 eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 84 eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 319,56 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-8125, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - CD-plaat salvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. pappkastis nuga, 2 plastpudelit, pudelikork Bonaqua, nahast vöörihm ja musta värvi sõrmkindad; suures paberkotis punast värvi jope Reima, tumesinised teksapüksid cK, helehall sviiter ja paar musta värvi nahast talvesaapaid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. alates 20.01.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Vladislav DÕMOV 28.märtsil 2011.a õhtul Tallinnas Xxxkorteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud omavahelise tüli käigus pani toime AK(s XXX.a.) tahtliku tapmise, lüües teda tugevajõuliselt noaga rindkere 2 piirkonda, millega põhjustas AK rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul pool südame vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust ning ägeda südamepuudulikkusega ehk eluohtliku tervisekahjustuse, samuti põhjustas AK pehmetesse kudedesse ulatuva torke-lõikehaava kaelal ja 2 torke-lõikehaava selja vasakul pool, lõikehaava vasakul küünarvarrel ning lisaks põhjustas AK veel käte ja jalgadega korduva peksmisega nahamarrastused ja nahaalused verevalumid vasakul näopoolel, nahaalused verevalumid kaelal ja rindkere ülaosas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kätel ja jalgadel, millise vigastuste tagajärjel AK suri ööl vastu 29.märtsi 2011.a. sündmuskohal. Süüdistusakti kohaselt, kirjeldatud käitumisega pani Vladislav Dõmov toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Vladislav Dõmov end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja ristküsitluste käigus küsimustele vastates selgitas, et ta ei ole AKsuhtes mingit vägivalda tarvitanud, ta viibis tal külas Tallinnas XXX tänaval asuvas ühiselamus, kuid suhted olid sõbralikud, tarbiti alkoholi ja kui ta lahkus, oli AK elu ja tervise juures. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu AK, tunnistajad VG, VS. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, milliseid kõiki pidas lubatavaks ka kaitsja, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Nendeks olid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (lk 2-19, tl 83-101), - asitõendite vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli ja fototabeliga (lk 22-49, tl 103130), - eksperdiarvamus surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 164 (lk 54-77a, tl 131-155), - eksperdiarvamus DNA-ekspertiisi aktis nr 11E-GE0413 (lk 82-95, tl 156-169), - eksperdiarvamus sõrmejälje ekspertiisiaktis nr 11E-SS0089 (lk 99-102, tl 170-173), - V. Dõmovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 106-110, tl 174-178), - karistatuse õiend süüdistatava kohta (lk 111-115, tl 179-183), - eksperdiarvamus isiku ekspertiisiaktis nr 74 (lk 137-143, tl 184-190), - eksperdiarvamus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 228 (lk 147-152, tl 191-196), - tunnistajale fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (lk 157-160, tl 197-200), - V. Dõmovi sissetulekut ja kaitsjatasude määramist puudutavat dokumentatsiooni (lk 122, 127, 128, 128a, 129, 130-134, 193-195, tl 201-213); - tõendina uuriti ka kohtuistungil tunnistaja VS’u poolt kohtuistungil joonistatud skeemi Tallinnas, Xxx korteri tubade asetuse kohta (tl 82). - prokuröri taotlusel avaldati

§ 289

lg 1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu süüdistatava poolt varem antud ütlused (kahtlustatavana ülekuulamise protokoll): lk 118 (tl 216) ülevalt

1. rida 3 lauset, lk 118 (tl 216) ülevalt
2. rida, lk 119 (tl 217) ülevalt
3. rida 3 lauset, lk 118 (tl 216) alt
4. rida 2 lauset, lk 118 (tl 216) alt
5. ja
6. rida. Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. 3 Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua

§ 312

p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör palus tõendina mitte arvestada süüdistava poolt kohtus antud ütlusi, kuna need on mitteusaldusväärsed, vastuolulised ning ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Prokuröri hinnangul ei ole põhjust süüteo kvalifitseerimiseks KarS § 117 lg 1 või § 118 p 1 järgi, kuna selle välistab väline teopilt ohvri tervisekahjustuste esinemise ja kahjustuste paiknemise järgi. Prokuröri sõnul pole tegu ka provotseeritud tapmisega – äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi esinemise süüdistataval on välistatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga, ka puuduvad tõendid kannatanupoolse vägivalla kohta. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 113 järgi ja karistamist 12 aasta pikkuse vangistusega, karistusaja algust arvestada alates kinnipidamisest, 29.03.2011.a. Samuti palus välja mõista menetluskulud: kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Kaitsja leidis, et V. Dõmov tuleks temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendid vastuolulised ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja sõnul puudub selgus selles, mis süüdistuses toodud ajal ja kohas täpselt toimus. Kaitsja pidas ka võimalikuks, et kannatanu võis tüli käigus ärrituda ja noa haarata ning seejärel pidi süüdistatav end kaitsma. Kaitsja viitas, et kaaluda tuleks KarS § 115 koosseisu – tegu võis olla provotseeritud tapmisega, mille tingis kannatanupoolne vägivald ja solvamine. Kannatanu AK selgitas, et oli tapetu poeg. Tsiviilhagi ta ei esita, kuna riik hüvitas matusekulud. Süüdistatav oma viimases sõnas väitis, et ta ei ole süüdi. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohtus on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 28.03.2011.a. õhtul korteris asukohaga Tallinn, XXX . Süüdistatav ei ole seda eitanud, ka kinnitasid seda tunnistajad VG ja VS kohtus, ka nähtub antud asjaolu sündmuskohalt leitud esemetelt: Nestea kirjaga plastpudelilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis pärinevad enamalt kui ühelt isikult, kuid neis on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad V. Dõmovi võrdlusprofiilist määratud DNA profiiliga (ekspertiisiakt nr 11E-GE 0413, arvamuse p 10, tl 163). Süüdistatav on kohtus kinnitanud, et ta viibis antud korteris, kuid tal ei esinenud mingit tüli AK, ta ei ole tema suhtes mingit vägivalda kasutanud ja kui ta lahkus oli antud isik elus ja terve. Süüdistatav ei ole olnud oma ütlustes järjekindel. Prokuröri taotlusel avaldati kohtus lõigud tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest, millistest ilmnes, et ta on varasemalt eeluurimisel kinnitanud, et tal tekkis tüli AK, mäletab ka kaklust temaga, edasi ta 4 ei mäleta vahepealseid sündmusi, kuid koju jõudes olid tema riided verised (kahtlustatavana ülekuulamise protokoll lk.118-119 vastavas lõigus, tl 216-217). Kaitsja ei vaidlustanud antud tõendi lubatavust ning antud tõendi avaldamine oli ka kohtu seisukoha kohaselt põhjendatud, kuna erinevused ütlustes olid olulised ning antud ütluste avaldamine oli vajalik kohtus antud ütluste tõepärasuse hindamisel (RKKKo 3-1-1-89-03, 31-1-89-06). Kohus peab antud tõendit kohtuliku uurimise esemeks ja on arvestanud

§ 289, § 293 sätestatud erandeid (RKKKo 3-1-1-62-07).

Kohus leiab, et süüdistatava poolt kohtus antud ütlused 28.03.2011.a. korteris asukohaga Tallinn, Xxx toimunud sündmuste kohta ei ole usaldusväärsed. Süüdistatav põhjendas ütluste muutmist asjaoluga, et kahtlustatavana ülekuulamisel operatiivtöötajad survestasid teda, ka kirjutas ta protokollile alla, ei saanud sellest aru, see oli eestikeelne. Antud versioon on ümberlükatud asjaoluga, et tulenevalt antud protokollist esines antud toimingu juures süüdistatava kaitsja, kes ei ole mingeid sellekohaseid märkusi, taotlusi esitanud, ka osales tõlk ning isikule tõlgiti protokolli sisu, mida ta ka omakäeliselt kinnitas (tl 217). Süüdistatava ütlustes esineb diametraalne vastuolu ja seda ta motiveerida ei suutnud, mistõttu ei saa tema ütlusi usaldusväärseks pidada. (RKKKo 3-1-1-1-07). Ka on süüdistatava kohtus antud ütlused vastuolus kohtus kontrollitud teiste tõenditega: tunnistajana ülekuulatud V. G ütlustega, kes oli kõrvaline isik, ei omanud vihavaenu süüdistatava suhtes, süüdistatavat ei tundnud ta varasemalt üldse, tapetuga oli ta vaid naaber, seega oli ta isik, kellel puudus igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. Antud isik nägi AK ukses asunud august (sündmuskoha vaatlusprotokoll foto tl 88) süüdistava ja AK vahel maas toimunud rüselust, millise toimumist süüdistatav aga üldse eitab. Ka eitab süüdistatav kohtus igasugust puutumust korterist leitud noaga, kuid tulenevalt ekspertiisiaktist nr 74, arvamuse pdest 1-4 (tl 185) tuvastati süüdistataval vigastused, mis võisid olla tekitatud teravaservalise esemega, milliseks võis olla ekspertiisiks esitatud (sündmuskohalt leitud) nuga. Niisamuti tuvastati V. Dõmovilt kinnipidamisel äravõetud sviitrilt suur (15x7 cm, asitõendi vaatlusprotokoll p 1.3, tl 104), veremäärdumine, millest võetud proovist tuvastati peamine DNA profiil, mis on kokkulangev AK võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga (p 7, tl 163). Antud asjaolu asetab kohtu hinnangul V. Dõmovi sündmuskohale AK tekitatud vigastuste tekitamise ajaks. Ka selgitas süüdistatav, et AK veri sattus tema riietele siis, kui ta temaga kätt surus, kuna AK oli varasem käevigastus, tuli sellest verd. Tulenevalt sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritust (fototabel tl 93) omas AK käevigastust, kuid tema surnukeha leidmisel ei nähtunud antud vigastusest verejooksu (vere voolamisele viitavaid verejärgi), küll aga leiti V. Dõmovi sviitrilt, jalatsitelt, pükstelt verekahtlane määrdumus (ekspertiisiakt nr. 11EGE0413), arvamus p. 7 , 13 (tl 163, 164), millistest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam, kui ühelt isikult, sviitril on eristavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad AK võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ja pükstelt ja jalatsitelt tuvastatud täisprofiilis ei saa välistada AK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ka tuvastati verepritsmed süüdistatava jopel, milline oli tal kinnipidamisel seljas (asitõendi vaatlusprotokoll tl 103, 112-114), milline on üleriie ning käesurumine üleriietes ei ole eluliselt usutav. Kõike eeltoodut arvesse võttes, ei saa kohus pidada süüdistatava poolt kohtus antud ütlusi usaldusväärseteks ja kohus neid tõendina ei käsitle. Kohus peab oluliseks rõhutada, et süüdistatava suhtes asuti uurimistoiminguid läbi viima lühikese ajavahemiku möödumisel juhtunust, süüdistatav ei esitanud siis oma versioone sellest, et ta teab, et AK liikus kindlasti ringi veel peale süüdistatava lahkumist või selle kohta, et talle endale tekkisid vigastused hoopis kukkumisel trepist, millist asjaolu nägi pealt keegi 5 tundmatu vana naine jne. Süüdistatav võttis sellise tegevusega ise võimaluse vahetult kontrollida tema verisoone. On oluline märkida ka, et süüdistatav avaldas viimases sõnas taas pahameelt uurimistoimingute puudulikkuse osas, samas ei esitanud ta kohtus korduvtaotlust kohtuliku uurimise täiendamiseks. Kaitsja tema ülekuulamise järgselt palus kohtult luba vestluseks süüdistatavaga, selgitamaks välja korduvtaotluste soovi, kuid süüdistatav loobus taotlustest, samuti pidasid süüdistatav ja kaitsja võimalikuks lõpetada kohtulike tõendite uurimine, taotlusi, täiendusi ei esitatud (kohtuistungi protokoll tl 259). Kohtul puudus samuti põhistatud vajadus uute tõendite kogumise määramiseks (

§ 297

lg 1 mõttes), kuna prokurör selgitas arusaadavalt, et täiendavaid tõendeid ei ole võimalik leida, operatiivtöötajad küsitlesid kõiki asjassepuutuvaid isikuid antud XXX tn ühiselamust, keegi midagi rohkemat ei näinud ning XXX tn antud ühiselamus levinud kuulujutud, millistele viitab süüdistatav, kinnitust ei leidnud. Kohus järgnevalt analüüsib tõendite lubatavuse aspektist ka tunnistaja VS ütlusi. Tegemist oli isikuga, kes asus mingi aja jooksul 28.03.2011.a. samuti korteris aadressil Tallinn, XXX , kuid kirjeldades korteris toimunud sündmusi väidab, et seal oli õhkkond sõbralik. Seega on tema väide vastuoluline kohtu poolt eelpool analüüsitud ja usaldusväärseks peetud tunnistaja VG ütlustega, kes nägi ukseavast korteris süüdistatava ja AK rüselust ja ka seda, et V. S viibis sel ajal korteris ja seega pidi seda samuti nägema. Ilmselt üritab tunnistaja V. S distantseerida end toimunud vägivallast ning seetõttu ei anna ka selle kohta tõepäraseid ütlusi. Kohus ei pea tema ütlusi antud korteris toimunu kohta usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Selleks annab põhjuse lisaks eelmainitule ka asjaolu, et tunnistaja oli kohtus oma vastustes ebalev. Nii näiteks vastates prokurörile rõhutas ta, et ta ei olekski verd märganud, tuba oli pime, tal on vilets nägemine (19.01.2012.a. kohtuistungi protokoll lk 10, tl 227), vastates süüdistatava küsimusele, kas korteris võideldi vastas ta, et ta ei ütleks, et SEE oli võitlus (kohtuistungi protokolli lk 13, tl 230), samas jäi edasistest ütlustest arusaamatuks, mis oli see „SEE“, millele tunnistaja vihjas jne. Kohus leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavas kuriteos on täielikku tõendamist leidnud. Vladislav Dõmov on eitanud mistahes vägivalla kasutamist tema poolt AK suhtes, ka igasugust puutumust korterist leitud noaga. Kohtus leidis kooskõlaliste tõenditega tõendamist vastupidine. Kohtus tunnistaja V. G poolt antud ütlustest nähtus, et kuna AK toaukse lukk oli välja löödud ning sinna oli tekkinud auk, milline asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist (tl 83, 88), vaatas ta sellest sisse, kuna tualetti suundudes kuulis sellest toast vaidlust. Ta nägi, et süüdistatav ja AK põrandal ja neid keelitab seda lõpetama tunnistaja V. S . Ta ei näinud tunnistaja V. S lahkumist, kuid nägi, kuidas lahkus süüdistatav, sest lasi ta ise korterist välja. Maksimaalselt 10 minutit pärast seda suundus ta AK tuppa, et suitsu küsida ja nägi teda pikali maas, nägu allapoole ja ta arvas, et ta magab, sest kuulis pobinat. Ka nägi ta tema pea juures asuval tugitoolil üleni verist nuga ja tõstis selle kapiäärele, seejärel ta lahkus korterist. Ka nägi ta verd tugitoolil. Tunnistaja selgitas ka, et kui ta hommikul uuesti antud korterisse läks, oli tapetu asend teistsugune, ta oli justkui keeranud. Tunnistaja ütlustest ilmnenud AK pobisemine ja tema keeramine on selgitav ja ka kooskõlaline surnu ekspertiisiaktist nr. 164 (arvamuse p. 4, tl 138) nähtuvaga, mille kohaselt võis antud isik peale vigastusi lühikest aega elada, see ajavahemik on mõõdetav maksimaalselt kümne(

1. te)minuti(te)ga. Kuna tunnistaja oma ütluste kohaselt läks antud korterisse maksimaalselt 10 minutit pärast süüdistatava lahkumist, on võimalik, et AK pobises ja suutis end ka veidi keerata. Küll aga välistab süüdistatava verisooni sellest, et AK liikus veel ringi kogu antud ühiskorteris, antud ekspertarvamuse p 13 (tl 138), millest nähtuvalt on vähetõenäoline, et AK suutis vigastuste saamise järgselt toimida aktiivselt (käia, vastupanu osutada, hüüda jne). 6 Tunnistaja V. G ütlused selle kohta, et algselt pärast süüdistatava lahkumist korterisse minnes ta ei näinud AK verd ongi selgitatav asjaoluga, et tunnistaja väite kohaselt lamas ta näoga maa poole ja teisel küljel nii, et vigastust näha ei olnud. Tunnistaja nägi verist nuga vahetult pärast süüdistava lahkumist AK vahetus läheduses asunud tugitoolil. DNA ekspertiisi akti kohaselt sündmuskohalt leitud ja äravõetud noa käepidemelt võetud proovides ei saa välistada süüdistatavalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (p 13, p 15, tl 164). Süüdistatava puutumust noaga kinnitab samuti isiku ekspertiisiakt nr 74, millises toodud arvamuse p-dest 1-4 (tl 185) tulenevalt tuvastati süüdistataval erinevad nahamarrastused ja kriimustused, mis võisid olla tekitatud mitte rohkem kui 4-5 ööpäeva enne arstlikku läbivaatust. Seega, kuna läbivaatus toimus 31.03.2011.a. (tulenevalt eksperdiarvamuse arvamuse p-st 1) ning süüdistusakti kohaselt toimus tapmine 28.03.2011.a., on tõendatud antud kriimustuste, marrastuste teke just tapmise ajal ja seda ka põhjusel, et eksperdiarvamuse p-de 1-2 ja 3-4 kohaselt on need tekitatud teravaservalise eseme toimel ja võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud (sündmuskohalt äravõetud) noaga. Tulenevalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis esitatud ekspertarvamusest (p 12, tl 138) võisid AK tekitatud torke- ja lõikehaavad olla tekitatud sama noaga. Eelpool analüüsitud tõenditest tulenevalt on tõendamist leidnud süüdistatava poolt AK vastu suunatud tegevuses noa kasutamine. Kuna tunnistaja V. G ütlustest nähtuvalt, pärast süüdistatava lahkumist lukustas ta antud ühiskorteri välisukse, ei ole võimalik ka võõraste isikute sattumise antud korterisse ning kuna tunnistaja nägi lamavat A. K ja verist nuga vahetult maksimaalselt 10 minutit pärast süüdistatava lahkumist, on tõendatud süüdistatava poolt noa kasutamine AK suhtes. Tulenevalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud arvamusest (p. 1, tl 138), oli tema surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke- ja lõikehaav rindkerel vasakul pool südame vigastusega, mis oli eluohtlik ja surm võis saabuda 1-2 päeva enne lahangut (see toimus 29.03.2011.a.), oli surma põhuseks just antud sündmus, kuna tapetu leiti juba surnuna antud korterist. Ka tuvastati tapetul torke- ja lõikehaavad kaelal (1 haav), seljal (2 haava). Tapetul tuvastati küll ka vasakul küünarvarrel lõikehaav, kuid tunnistaja V. G ütlustest tulenevalt selle tegi AK endale ise, millise väitega riimub ka eksperdiarvamuse p-s 16 (tl 139) esitatud järeldus selles kohta, et see vigastus võis olla tekitatud omakäeliselt, siis seda vigastust süüdistatav erinevalt teistest ei tekitanud. Lisaks eelanalüüsitud ja esitatud tõenditele kinnitavad süüdistatava süüd ka DNA ekspertiisi akti arvamuse p-st 7 (tl 163) nähtuv asjaolu, et V. Dõmovi sviitrilt leitud verekahtlaselt määrdumiselt võetud proovist tuvastati DNA profiil, mis oli kokkulangev AK võrdlusproovist leitud profiiliga. Samuti, sama ekspertiisiakti arvamuse p-st 13 (tl 164) nähtuv asjaolu, mille kohaselt V. Dõmovi saapalt võetud verekahtlase määrdumustest võetud proovist tuvastatud DNA profiilis ei saa välistada AK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles, samuti eksperdiarvamuse p-st 14 (tl 164) nähtuvalt V. Dõmovi pükstelt võetud verekahtlastest määrdumistest võetud proovist tuvastatud DNA profiilis ei saa välistada AK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles. Lisaks eelpool analüüsitud tõenditele kinnitavad süüdistatava süüd ka: - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 83-101), millest nähtub, et XXX , Tallinn asuva korterelamu III korruse toas nr 124 lebab vägivallatundemärkidega meesterahva surnukeha. Toal on ees topeltuks, millest välimisel on lingi asemel 2 auku. Surnukehal on erinevad torke-lõikehaavad: vasakul pool selja ülaosal kaks siledate servadega 1,5 cm pikkust torke-lõikehaava; kaela vasakpoolsel külgpinnal sama iseloomuga torke-lõikehaav pikkusega 1 cm; vasakul pool 5 cm rinnanibust allpool samasugune haav pikkusega 2,5 cm; vasakul 7 küünarvarrel üleval pool painutuspinnal siledate servadega lõikehaav pikkusega kuni 8 cm. Toast leiti köögikapi pealt sinise peaga verekahtlase määrdumisega nuga. Lisaks võetud kaasa erinevad esemed, DNA proovid. - asitõendite vaatlusprotokoll tehnilise uuringu protokolli ja fototabeliga (tl 103-130), millest nähtub Vladislav Dõmov’ilt kinnipidamisel olevate esemete vaatlus. Veremäärdumised tuvastati jope mõlemal varrukal, taskul, samuti teksapükste vasakpoolse ja parempoolse sääre väliskülgedel, parempoolse sääre tagakülje alaosal. Sviitril tuvastati 15x7 cm suurusega veremäärdumine. Veremäärdumised tuvastati ka saabastel, vöörihmal, sõrmkinnastelt. Lisaks vaadeldi XXX , Tallinn äravõetud: verekahtlaste määrdumistega nuga (kogupikkusega 25cm, terapikkusega 15cm), plastpudeleid kirjadega „Bonaqua“ ja „Nestea“ ja pudelikorki. - eksperdiarvamus surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 164 (tl 131-155), mille kohaselt oli AK surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke- ja lõikehaav rindkerel vasakul pool südame vigastusega, mis oli eluohtlik ja surm võis saabuda 1-2 päeva enne lahangut. Samuti tuvastati laibal torke- ja lõikehaavad kaelal (1 haav), seljal (2 haava). Torke-lõikehaavad on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist lühikese ajavahemiku vältel torke-lõikevahendiga (nt noaga). Laibal tuvastati ka vasakul küünarvarrel lõikehaav, milline on tekitatud 12-24 tundi enne surma saabumist. Lisaks tuvastati laibal erinevad mitteeluohtlikud tömpvigastused (näol, kaelal ja rindkere ülaosas, üla- ja alajäsemetel), millised olid tekitatud kõik lühikest aega enne surma saabumist. Eksperdiarvamuse kohaselt võis AK pärast vigastuste tekitamist lühikest aega elada, see ajavahemik on mõõdetava kümne(
2. te)minuti(te)ga. Enesekaitsele viitavaid vigastusi ei tuvastatud, kõik vigastused olid elupuhused. Vigastuste tekitamise järjekord pole määratletav, tervisekahjustuste ajal võis kannatanu viibida kas püstises asendis või lamada paremal küljel. Eksperdiarvamuses leiti, et uuringu tulemusi ning torke-lõikehaavade iseärasusi arvesse võttes, võisid need haavad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Lõikehaav vasakul küünarvarrel võis olla tekitatud omakäeliselt. Pärast tervisekahjustuste tekitamist on vähetõenäoline, et kannatanu võis enne surma saabumist käia, hüüda, osutada vastupanu. Laiba verest leiti 3,02 promilli etanooli, mis vastab raskele alkoholijoobele. - eksperdiarvamus DNA ekspertiisi aktis nr 11E-GE0413 (tl 156-169), mille kohaselt tuvastati muuhulgas, et noa teralt, käepidemelt, sigaretikonilt ja ukselt võetud proovidest DNA täisprofiilid, mis on kokkulangevad AK võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega (p 1). AK küünte alt võetud proovidest saadud segaprofiilide analüüsi tulemisel saadi AKDNAprofiiliga kokkulangevaid DNA profiilid. Ka ei saa välistada Vladislav Dõmov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides (p 4). Sviitrilt saadud veremäärdumisest saadud proovist tuvastati peamine DNA profiil, mis on kokkulangev AK võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga (p 7). V. Dõmovi sõrme- ja küüneotstelt võetud proovides ei saa välistada AK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist (p 8, 9). Plastpudelilt „Nestea“ saadud proovist tuvastati peamine DNA profiil, mis on kokkulangev V. Dõmovi võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga (p 10). Noa käepidemelt, AK küünte alt, V. Dõmovi küüne- ja sõrmeotstelt, püksisääre ja saapa peal olevatest määrdumistest saadud proovides ei saa välistada AK ja V. Dõmovilt pärineva bioloogilise materjali esinemist (p 13, 14). Noa teralt võetud proovis ei saa välistada AKpärineva bioloogilise materjali esinemist ning kindlalt ei saa välistada ka V. Dõmovilt pärineva bioloogilise materjali esinemist (p 15). - eksperdiarvamus sõrmejäljeekspertiisi aktis nr 11E-SS0089 (tl 170-173), mille kohaselt leiti muuhulgas, et sündmuskohalt võetud „Nestea“ pudelilt avastatud sõrmejäljefragmendid on jätnud V. Dõmov. - V. Dõmovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 174-178), millest nähtuvalt peeti V. Dõmov kinni 29.03.2011.a. kell 18.15, kinnipidamisel võeti temalt ära jope, teksapüksid, nahkrihm, sviiter, poolsaapad, spordipüksid, spordisärk, kindad. Tal tuvastati vigastused: marrastused parema käe nimetissõrmel, vasaku käe esisõrmel. 8 - eksperdiarvamus isiku ekspertiisiaktis nr 74 (tl 184-190), mille kohaselt esinesid V. Dõmov’il 31.03.2011.a. kätel ning näos vigastused, mis võisid olla tekitatud teravaservalise esemega, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud nuga. - eksperdiarvamus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 228 (tl 191-196), mille kohaselt oli V. Dõmov inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis võis soodustada temal kergemat ärritumist, kuid selline emotsionaalne seisund ei mõjutanud olulisel määral tema teadvust ja käitumist ega takistanud teda adekvaatselt oma tegevusest (teo keelatusest) aru saamast ja vastavalt seda juhtimast. Ta oli alkoholijoobest hoolimata inkrimineeritava teo ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. V. Dõmov on psüühilise seisundi poolest võimeline uurimistoimingutes osalema ning kandma süüdimõistmisel karistust, sundravi kohaldamist ta ei vaja. - tunnistajale fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (tl 197-200), mille kohaselt on tunnistaja VG pidanud fotol nr 3 olevat isikut sarnaseks, isikuga, keda 28.03.2011.a. nägi Anatoliga haardes olemas. Fotol nr on kujutatud Vladislav Dõmov’it. - tõendina uuriti ka kohtuistungil tunnistaja VS’u poolt joonistatud skeemi (tl 82), millest nähtub XXX , Tallinn asuva korteri plaan. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kuna süüdistatav nähtuvalt surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamusest tekitas noalöögi just vasakule poole rindkeresse (südame piirkonda), nägi ta ette ja soovis surma põhjustamist, seda ka põhjusel, et tema kasutuses oli nuga, millise tera pikkus tulenevalt asitõendi vaatlusprotokollist oli 15 cm (asitõendi vaatlusprotokoll p 2.1, tl 105). Kohus nõustub siinkohal ka prokuröri poolt viidatud ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatud järeldustega (RKKKo 3-1-1-128-06), mille kohaselt, olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et teist inimest südame piirkonda lüües pidi V. Dõmov võimalikuks pidama taolise tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest sh võimalikuks pidama ka seda, et sellise tegevuse tulemusel teine inimene sureb, s.o. paneb toime tapmise ning seda ka möönma. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka süüdistatava teojärgset käitumist – antud juhul on leidnud tuvastamist, et pärast kannatanu noaga südame piirkonda löömist lahkus V. Dõmov kiiresti sündmuskohalt, ta ei pidanud vajalikuks teha vähimatki kannatanu abistamiseks, ei kutsunud abi. Antud asjaolu iseloomustab ilmekalt seda, et süüdistatav pidi oma teo tagajärgi möönma. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V. Dõmov on tapmise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt oli süüdistatav teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima, ka on ta võimeline kandma süüdimõistmisel karistust, sundravi kohaldamist ta ei vaja. Kaitsja esitas versioonina kaitsekõnes väite, et kuna süüdistataval leiti samuti noakriimustusi, võis kannatanu teda rünnata ja ta tegutses hädakaitses, samuti püstitas ta verisoonina võimaluse teo toimepanemisel süüdistatava viibimisest tugeva hingelise erutuse seisundis. 9 Kumbki asjaolu kohtus tõendamist ei leidnud. Tõepoolest, süüdistataval tuvastati ekspertiisiaktis marrastused, mis võisid olla tekitatud sündmuskohalt leitud noaga. Samuti nähtus tunnistaja V. G ütlustest, et ta nägi ammu enne süüdistatava lahkumist ukseavast süüdistatava ja AK rüselust, kaklust, seda ajal, mil korteris oli ka V. S Seega oli tüli AK ja süüdistatava vahel tekkinud juba ajal, mil seal viibis veel tunnistaja V. S , kelle lahkumise järgselt ilmselt asus süüdistatav kannatanut peksma, kuna lisaks surmavale vigastusele leidus tapetul hulgaliselt peksmisele viitavaid vigastusi (surnu ekspertiisiakt p 3, tl 138). On võimalik, et kannatanu võis enesekaitseks ise noa haarata, mis on eluliselt usutav, kuna tunnistaja ütlustest tulenevalt hoidis AK oma nõusid just toas kapis, süüdistatav viibis seal korteris aga esmakordselt, seega ei oleks süüdistatav teadnud, kust nuga otsida. Antud eluliselt usutavat verisooni kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval tuvastatud noakriimustused labakäel ja randmel olid sellele viitavad, et ta püüdis AK nuga ära võtta. Kuna AK tulenevalt east (vanusevahe süüdistatavaga 18 aastat), füüsiliselt süüdistatavast mahajäämusest, alkoholijoobest (tuvastati raske alkoholijoove 3,02 promilli etanooli veres, tl 139), eelmisel päeval tekitatud käevigastusest, vastupanu ilmselgelt süüdistatavale osutada ei saanud, mida kinnitab ka surnu ekspertiisiakt enesekaitseliste vigastuste puudumisest (eksperdiarvamuse p 5, tl 138), sai süüdistatav hõlpsasti, vastupanuta noa haarata ja seda kasutama asuda. Kuna süüdistatav ise ei oma tõsiseid vigastusi, puudus tal igasugune vajadus kasutada korduvalt nuga, lüües sellega A. K erinevatesse kehaosadesse, sh rindu, südamesse. AKei kujutanud ka noaga endast sellist ohtu füüsiliselt tugeva ja terve süüdistatava suhtes, mis oleks tinginud süüdistataval hädakaitse olemasolu. Kaitsja ühe versioonina väitis, et süüdistataval esines tugeva hingelise erutuse seisund kuriteo sooritamise ajal. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis ning selle aktist nähtuvalt (arvamuse p 1, tl 194) oli süüdistatav kuriteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, mis võis soodustada tal kergemat ärritumist, kuid selline emotsionaalne seisund ei mõjutanud olulisel määral tema teadvust ja käitumist ega takistanud teda adekvaatselt oma tegevusest (teo keelatusest) aru saamast ja vastavalt seda juhtimast. Füsioloogilise afekti puhul on oluline tuvastada, et tagajärje kutsub esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele või vaimsele riivamisele RKKKo 3-1-1-86-04). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et tapetu oleks kutsunud esile süüdistatavas reaktsiooni, milline oleks tinginud tema tapmise. Tunnistaja V. S ütlustest nähtuvalt oli kannatanu AK rahulik ja nukra loomuga mees, kes kaldus pärast oma naise surma melanhooliale (tl 224, 225), sama kinnitas kohtus tapetu poeg (tl 222). Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et tapetu oleks oma eluajal olnud agressiivne inimene. Küll aga on süüdistatav varem kohtulikult karistatud isik, sh on tema poolt varasemalt toime pandud kuritegudes sisaldunud ka vägivalla kasutamine (karistatuse õiend tl 179-183). Arvestada tuleb tõendamist leidnud kuriteo tehioludega (RKKKo 3-1-1-86-04). Tunnistaja V. G ütlustest nähtuvalt nägi ta tapetu korteris süüdistatava ja AK rüselust juba ajal, mil seal viibis veel tunnistaja V. S , kes hiljem lahkus. Seega, juhul, kui juba oli tekkinud pingeline õhkkond, omas süüdistatav pärast rüselust võimalust korterist koos tunnistaja V. S lahkuda, seda ta aga ei teinud. Tapetul tuvastati lisaks noahaavadele rohkelt peksmisjälgi erinevatel kehaosadel, süüdistataval peksmisvigastused puudusid. Kuna tunnistaja V. G ütlustest nähtuvalt kohtas ta koridoris tapetu toast väljunud süüdistatavat, kes oli võtnud kaasa ka kilekoti (selles asus alkohol) ja süüdistatav käitus adekvaatselt, andis süüdistatav ise endale täiel määral toimunust aru ja suutis oma käitumist juhtida. Kiire lahkumine, alkoholinõu 10 kaasavõtmine oli igati läbimõeldud tegevus tapmise järgselt. Kohtus ei leidnud tuvastamist provotseeritud tapmine. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra huve. Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda kaudse tahtlusega. Süüdistatavat V. Dõmov’it on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 24.09.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 6-aastase vangistusega, ta vabanes vangistuse kandmiselt 2005. aastal. Varasemalt on isikut karistatud valdavalt varguste eest, seega võib järeldada, et V. Dõmovi poolt toime pandud kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Isik ei ole toimepandu osas mingilgi moel avaldanud oma kahetsust. KarS § 113 näeb sanktsioonina ette üksnes vangistuse, kuuest viieteistkümne aastani. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades isiku süüd ja asja tehiolusid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada pikaajalist, sanktsiooni keskmisele määrale lähedast vangistust. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et sanktsiooni miinimumilähedane karistus ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isiku puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei ole isik oma teguviisi kahetsenud, on seda hoopis õigustanud. Arvestada tuleb sedagi, et isik ei andnud oma käitumisele negatiivset hinnangut isegi vahetult pärast kannatanu noaga südamepiirkonda löömist, vaid lahkus kiiresti sündmuskohalt. Arvestada tuleb nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka võimalust süüdlast mõjutada. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks sanktsiooni keskmise määra lähedast karistust, 11 aastast vangistust. Kohtukulud Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise.

§ 179lg 1, 3 lähtudes, tuleb V.

Dõmovilt välja mõista sundraha, mis kaasneb I astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o. 2,5-kordes palga alammääras, summas 725 eurot. Lisaks tuleb

§ 175, § 180 lähtudes V.

Dõmovilt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 1343,59 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 309 eurot, DNA ekspertiisi eest 4674 eurot, sõrmejäljeekspertiisi eest 663 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 84 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 319,56 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks: CD-plaat salvestisega; nuga, 2 plastpudelit, pudelikork Bonaqua, nahast vöörihm ja musta värvi sõrmkindad, punast värvi jope Reima, tumesinised teksapüksid cK, helehall sviiter ja paar musta värvi nahast talvesaapaid. Kriminaalasja toimikus olev CD plaat on dokumentaalne asitõend

§ 126lg 3 p 1 mõttes 11 ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde.

Ülejäänud esemed kuuluvad hävitamisele kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 tähenduses.

Kohus juhindub

§ 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318319.

Merle Parts Kohtunik Õie Havi Rahvakohtunik Einar Hillep Rahvakohtunik 12