karistusmäära osas. 2.Võttes arvesse, et väärteoasjas ei ole tõendatud väärteo toimepanemine E. V. poolt Palu kinnistu eraldisel 18, vähendada E. V. mõistetud karistusmäära ja karistada teda
lg 1 järgi rahatrahviga 30 (kolmkümmend) trahviühikut, s.o 120 (üksssada kakskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank), viitenumber on 4100064625. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse väärteoasja number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele (10.09.2012) järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni (keskkonnakaitse juhtivinspektor Kairi Männiste) 29.12.2011 otsusega karistati E. V. metsaseaduse § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. E. V. teostas vahendlikult, kasutades teo toimepanemisel raietöölisena Marko Saiat, valitsedes teda ülekaaluka teadmisega, 2011.a. veebruaris Võrumaal Rõuge vallas Saarlasõ külas Palu kinnistu (kat nr 69702:001:1070) eraldistel 11, 17 ja 18 ebaseadusliku metsaraie, mille käigus teostas eraldistel 11 ja 17 harvendusraiete asemel lageraied ning eraldisel 18 viis puistu esimese rinde rinnaspindala alla lubatud määra. Metsateatisega nr 3444000113 oli eraldisel 11 lubatud teostada harvendusraie 0,3 ha suurusel alal, kuid 0,17 ha-1 oli teostatud lageraie, ülejäänud osal eraldisest raiet teostatud ei olnud. Eraldisel 17 oli lubatud teostada 0,7 ha-1 harvendusraie, kuid 0,09 ha-1 oli teostatud lageraie ja ülejäänud pinnal eraldisest nõuetekohane harvendusraie. Eraldisel 18 oli lubatud välja raiuda 15 tm, raiutud oli 47,1 tm, seega 32,1 tm lubatust rohkem. Puistu rinnaspindala oli eraldisel 18 enne raiet 24,3 m2/ha (lubatud alammäär 22,1 m2/ha) ja peale raiet 14,5 m2/ha, seega oli ebaseaduslikult välja raiutud rinnaspindala 7,6 m2/ha. Teostatud raietega eraldistel 11, 17 ja 18 rikkus E. V. metsaseaduse § 37 lg 7 sätestatud nõuet, kuna ta ei pidanud kinni raieõiguse võõrandamise lepingust ja teostas teadlikult eraldistel 11 ja 17 harvendusraiete asemel lageraied. Eraldisel 18 teostatud raiega eiras E. Visnapuu ka keskkonnaministri 27.detsembri 2006.a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri" § 6 lg 4, mille alusel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Palu kinnistu omanikud on Kaire Visnapuu, Maali Kahusk ja Arne Kender. Kaire Visnapuu on esitanud Keskkonnaametile metsateatise nr 3444000113 (otsus 20.12.2010) kavandavate raiete kohta Palu kinnistul. 07.02.2011 sõlmis Kaire Visnapuu OÜ-ga ERKA Invest, kelle esindaja on E. V. , kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. E. V. väitel käskis ta eraldisel 11 eraldise lõunapoolsest osast kõik küpsed puud välja raiuda, kuna oli eelnevalt olukorraga metsas tutvunud ja seal kasvas rinnasdiameetrilt küps mets. Eraldisel 17 planeeritava raie osas konsulteeris E. Visnapuu eelnevalt Erametsakeskuse konsulendiga, kelle nime ta ei mäleta ja ka Keskkonnaametist Meeta 2
Saia. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse E. V. süüks Metsaseaduse § 68 lg 1 kvalifitseeritava väärteo vahendlikku täideviimist, kasutades teo toimepanemisel raietöölisena Marko Saiat, valitsedes teda ülekaaluka teadmisega. Milles kohtuvälise menetleja arvates ülekaalukas teadmine seisnes, ei selgu väärteoprotokollist ega otsusest, kasutatud mõiste on konkreetselt sisustamata. E. V. organiseeris tõesti raietööd Palu kinnistul, tegutsedes ERKA Invest OÜ esindajana, tal puudus vähimgi tahtlus organiseerida ebaseaduslikku raiet. Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse teo toimepanemist ettevaatamatusest. E.Visnapuule väärteo toimepanemist inkrimineerides on asutud seisukohale, et E.Visnapuu pani ebaseadusliku raie toime, valitsedes M.Saiat ülekaaluka teadmisega, s.o. tahtlikult. Seega esinevad otsuses teineteist välistavad seisukohad. Samuti vaidlustab kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja poolt asjas olevate tõendite hindamise, leides, et antud asjas ei leidu ei otseseid ega kaudseid tõendeid, mis kinnitaksid, et E. V. pani toime ebaseadusliku metsaraie vahendlikult, kasutades teo toimepanemisel raietöölisena Marko Saiat, valitsedes teda ülekaaluka teadmisega, tema süüd on oletatud. Kuna kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, taotleb menetlusalune isik VTMS § 29 lg 1 p l alusel menetluse lõpetamist väärteoasjas. Seoses väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 alusel tuleb VTMS § 23 kohaselt menetlusalusele isikule riigieelarvest hüvitada kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Metsaseaduse § 68 lg1 järgi on süüdlast võimalik karistada kuni 300 trahviühiku suuruse, s.o. kuni 1200-eurose rahatrahviga. E. V. on Advokaadibüroole Saar & Ko arvete alusel üle kandnud 840 eurot. Juhindudes VTMS §-dest 114 lg 2 p 2, 120 lg 1, 29 lg 1 p 1 ja 23 palub menetlusalune isik tühistada Keskkonnainspektsiooni 29.12.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 15004911 ja lõpetada väärteomenetlus E. V. suhtes Metsaseaduse § 68 lg 1 järgi seoses E. V. teos väärteo tunnuste puudumisega ning mõista E. V. välja riigieelarve vahenditest kaitsjatasu 840 eurot. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on E. V. käitumise õigesti kvalifitseerinud väärteona
lg 1 järgi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisuliseks tunnuseks on (keskkonnale) kahju tekitamine. Metsa, puude ja põõsaste raiumine on ebaseaduslik
lg 1 mõttes ka siis, kui raiumisel rikutakse kehtivaid metsaseaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktide sätteid. Metsaseaduse § 37 lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Metsaseaduse § 31 lg 4 sätestab, et puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Selle sätte alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2006.a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri" § 6 lg 4 alusel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, plaani, fototabelite, raiekoha piiriprotokollidega, kändude lugemislehtedega, metsalugemislehega, tiitellehtedega ja takseerkirjeldustega, sortimentatsiooni arvestusega, õiendiga keskkonnakahju arvestamise kohta, metsateatise koopiaga (väärteoasja tl 11-39) on tõendatud, et 2011.a. veebruaris Võrumaal Rõuge vallas Saarlasõ külas Palu kinnistu (kat nr 69702:001:1070) eraldistel 11, 17 ja 18 on teostatud ebaseaduslik metsaraie, mille käigus eraldistel 11 ja 17 on harvendusraiete asemel teostatud lageraied ning eraldisel 18 viidi puistu esimese rinde rinnaspindala alla lubatud määra. Metsateatisega nr 3444000113 oli eraldisel 11 lubatud teostada harvendusraie 0,3 ha suurusel alal, kuid 0,17 ha-1 oli teostatud lageraie. Eraldisel 17 oli lubatud teostada 0,7 ha-1 harvendusraie, kuid 0,09 ha-1 oli teostatud lageraie. Eraldisel 18 oli lubatud välja raiuda 15 tm, raiutud oli 47,1 tm, seega 32,1 tm lubatust rohkem. Puistu rinnaspindala oli eraldisel 18 enne raiet 24,3 m2/ha (lubatud alammäär 22,1 m2/ha) ja peale raiet 14,5 m2/ha, seega oli ebaseaduslikult välja raiutud rinnaspindala 7,6 m2/ha. Seega on Palu kinnistul veebruaris 2011.a. toime pandud ebaseaduslik metsa (puude ja põõsaste) raie. KarS § 23 alusel on väärtegude puhul karistatav üksnes täideviimine. KarS § 21 alusel on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt (väärteoasja tl 28) on Palu kinnistu kaasomanikud Kaire Visnapuu 45/198 kaasomandist, Maali Kahusk 83/198 kaasomandist ja Arne Kender 70/198 kaasomandist. Metsateatisest nr 3444000113 nähtuvalt (väärteoasja tl 29, 53) on Kaire Visnapuu esitanud detsembris 2010.a. metsateatise raiete teostamiseks Palu kinnistul, mis on kooskõlastatud Keskkonnaameti töötaja Meeta Uibo poolt. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust nähtuvalt (väärteoasja tl 42-43) on Kaire Visnapuu 07.02.2011 võõrandanud raieõiguse raie teostamiseks Palu kinnistul metsateatise nr 3444000113 alusel OÜ ERKA Invest, kelle esindajana on lepingule alla kirjutanud E. V. . Seega oli raieõiguse omandajal metsa raieõiguse lepingust ja
lg 7 tulenevalt õigus Palu kinnistul raieid teostada lepingus (metsateatises) fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel. Menetlusaluse isiku E. V. poolt kohtuistungil antud seletusest (tl 44-45) nähtub, et E. Visnapuu konsulteeris enne raiet Erametsakeskuse konsulendiga ja küsis temalt nõu, rääkis Meeta Uiboga; laoplatsiraie näitas E. Visnapuu M. Saiale ette eraldisel 17 (materjali pikkus pluss traktori laius, lageraie); eraldisel 11 oli täisküps mets ja E. Visnapuu näitas ka seal ühte nurka lageraieks; eraldistel 11 ja 17 metsateatis ei näinud ette lageraiet. Tunnistaja Marko Saia annab kohtuistungil 4
lg 7) ja temal raieõiguse ostja esindajana ei oleks olnud võimalikki uut metsateatist esitada. E. Visnapuu on ise kinnitanud, et ta näitas eraldisel 11 M. Saiale kätte ühe nurga, kus oli täiskasvanud mets, ja eraldisel 17 laoplatsi koha lageraieks, kuigi teadis, et nendel eraldistel metsateatise järgi oli ette nähtud ainult harvendusraie. E. Visnapuu on kohtuistungil kinnitanud, et ta jäi rahule Marko Saia tööga, midagi ei olnud viimane valesti teinud (tl 44). E.Visnapuu on oma ütlustes kinnitanud, et eraldistel 11 ja 17 kasvas raieküps mets. Tunnistaja Aarne Volkov (metsakonsulent) annab kohtuistungil ütlusi (tl 46-47), et E. V. helistas korra, et kas ta saaks nõu anda, kuid sel päeval tal aega ei olnud ning rohkem E. Visnapuu talle tagasi ei helistanud; E. V. soovi alusel pole ta kinnistul käinud ja laoplatsi talle kätte näidanud. Seega puuduvad asjas tõendid, et E. Visnapuu oleks lageraie teostamise osas kinnistul temaga konsulteerinud. Tunnistaja Maali Kahusk annab ütlusi (tl 45), et traktorijuht ütles talle, et tema teab niipalju, et E. V. vastutab kõige eest. Eeltoodud tõendite alusel kohus leiab, et E. Visnapuu valitses raiet teostanud Marko Saiat ülekaaluka teadmisega, et lageraie teostamine eraldistel 11 ja 17, on kooskõlastatud metsakonsulendiga ja Meeta Uiboga. Meeta Uibo oli metsateatisest nähtuvalt kooskõlastanud Keskkonnaameti poolt raie Palu kinnistul. Seega tekitas E. V. Marko Saias teadmise, et nimetatud eraldistel, kus oli vaja teostada E. Visnapuu ettenäitamisel lageraied, on see kooskõlastatud ja kõik on korras, viies Marko Saia eksitusse, et lageraie tegemine on nendel eraldistel seaduslik. Kohus leiab, et asjakohane ei ole menetlusaluse isiku viide kriminaalasjas nr 3-1-1-89-06 tehtud 13.oktoobri 2006.a. otsusele, sest sellest nähtuvalt oli süüdistuses kuriteo toimepanemise vorm määratlemata. Käesolevas väärteoasjas kirjeldatakse E. Visnapuu väärtegu vahendliku toimepanemisena, valitsedes raietöölist Marko Saiat ülekaaluka teadmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, mida tähendab süüteo vahendlik täideviimine valitsemisel ülekaaluka teadmisega. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. See eeldab aga vältimatult, et vahendlik täideviija näeb 5
lg 1 sätestatud väärteo ja see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. VTMS § 69 lg 2 kohaselt väärteoprotokolli põhiosas märgitakse: 1) väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; 5) teave väärteoga põhjustatud kahju kohta; 6) kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse, siis teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta; 7) muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli sisu (väärteoasja tl 9-10) vastab VTMS § 69 lg 2 nõuetele. Protokollis on esitatud väärteo lühike kirjeldus, toodud teo toimepanemise koht ja aeg ning väärteo kvalifikatsioon. Samas kohus möönab, et kui kohtuväline menetleja väärteoprotokollis oleks konkretiseerinud E. V. poolt toimepandud raietöölise ülekaaluka teadmisega valitsemise asjaolusid, siis oleks see ilmselt käesoleva kohtuvaidluse ära hoidnud.
lg 1 tulenevalt kohaldatakse
§-des 68-70 sätestatud väärtegudele, karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
lg 2 p 1 tulenevalt on
§-des 68-70 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon. Seega on Keskonnainspektsioon pädev menetlema E. V. poolt toimepandud väärtegu. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et E. V. pani teo toime kaudse tahtlusega, kus ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule
lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. Kuna väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §29 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata ka menetlusaluse isiku taotlus VTMS §23 kohaselt kaitsja tasu väljamõistmiseks. Tulenevalt Karistusseadustiku § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü, karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
S § 47 lg 1 on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestanud asjaoludega, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest; süüteo raskust; karistust kergendavaid asjaolusid; teoga on tekitatud keskkonnale kahju; raskendavad asjaolud puuduvad ning et E. V. puuduvad kehtivad karistused keskkonnakasutust reguleerivate õigusaktide järgi; mistõttu leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul on õiguskorra tagamiseks piisav tunduvalt alla keskmise karistuse määramine. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et käesolev väärtegu on E. V. poolt toime pandud kaudse tahtlusega, keskkonnale kahju tekitamist Palu kinnistu eraldistel 11 ja 17 ei ole tuvastatud. Samas puuduvad E. V. käitumises KarS §-des 57, 58 nimetatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. Karistusregistri andmebaasist nähtuvalt on E. V. karistatud varem kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (tl 38). Kohtuvälise menetleja otsusega on E. V. karistatud sanktsiooni 1/6 määras s.o 50 trahviühiku ulatuses. Võttes arvesse, et väärteoasjas ei ole tõendatud väärteo toimepanemine E. V. poolt Palu kinnistu eraldisel 18, peab kohus piisavaks tagamaks E. V. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist, tema karistamist kergema karistusega- rahatrahviga- vähendades selle määra sanktsiooni 1/10 määrani, s.o. 30 trahviühikuni. Neil asjaoludel rahuldab kohus E. V. kaebuse osaliselt ja tühistab Keskkonnainspektsiooni 29.12.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 15004911, millega karistati E. V.
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. Võttes arvesse, et väärteoasjas ei ole tõendatud väärteo toimepanemine E. V. poolt Palu kinnistu eraldisel 18, vähendab kohus E. V. mõistetud karistusmäära ja karistab teda MKS § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtunik: 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.