← Eesti

1-09-6554/43

Toimik nr 1-09-6554 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.augustil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-6554 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Filippovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Viktor Filippov, isikukood: 36205120033, kannab karistust xxx. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Viktor Filippov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt Viktor Filippovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista Vitali Viktor Filippovilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Viktor Filippovil tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1

(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viktor Filippov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.10.2009 otsusega KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.02.2009, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 16.10.2009 ja lõpp 14.10.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.07.
  2. Kinnipidamisasutusest Viktor Filippovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on osalenud sõltuvusprogrammis „Convictus“. Peale vabanemist soovib elama asuda abikaasa juurde aadressile xxx. Isikul on omandatud ehitaja, treiali, elektromontööri, müürsepa, remondielektriku ja metallist konstruktsioonide lukksepa elukutse. Töökoha on garanteerinud xxx. Enne vangistust oli sissetulekuks töötutoetus ning abikaasa pension. Kaks viimast kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isik on korduvalt kasutanud nii füüsilist vägivalda kui ka vägivallaga ähvardamist impulsiivselt ja enesevalitsemist kaotades. Varasemalt kriminaalhoolduse all viibides isik täitis korralikult ja vastutustundlikult kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Alkoholi tarvitamine muudab isiku käitumise agressiivsemaks ja kontrollimatuks. V.Filippov ei ole motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetava sõnul on ta proovinud peaaegu kõiki narkootilisi aineid, samas viimased 12 aastat narkootikume ta tarvitanud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab isiku taasühiskonnastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht abikaasa juures aadressil xxx. Töökoha garanteerib kinnipeetavale xxx. Isik on kriminaalhooldusele määratud ühel korral- Harju Maakohtu 11.07.2007 määrusega oli ta vabastatud tingimisi enne tähtaega. Katseaeg kulges probleemideta. Viktor Filippov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik oli enne tähtaega vabastatud
  3. a. Pärast katseaja lõppu pani taas toime uue kuriteo. Kaitsja leiab, et isikut tuleb vabastada käitumiskontrollile allutamisega. Tal on kindel elukoht ja töökoht garanteeritud. Tema abikaasa toetab teda. Tähelepanu väärt asjaolu, et abikaasa oligi kannatanu kriminaalasjas, milles süüdimõistetu kannab praegu karistust. On võimalik järeleda, et isegi kannatanu ei soovi, et süüdimõistetu viibiks edasi vangistuses.. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et Viktor Filippov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on kahel viimasel korral karistatud raske isikuvastase kuriteo eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Mõlemad kuriteod on toime pandud elukaaslase vastu, esimene kuritegu Žxxx Rxxx -kus kasutas elukaaslase suhtes mitmel korral vägivalda ning lõpuks lõi teda noaga rindu, viimane kuritegu L.Filippova- lõi noaga kõhuõõnde. See kõik näitab, et tegemist vägivaldse isikuga. Isikut on vabastatud Harju Maakohtu 11.07.2007 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27.10.
  1. Vabanes 24.07.2007 ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg lõppes 27.10.2008 ja uue samalaadse kuriteo pani juba toime 15.02.
  2. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-10) on näha, et Viktor Filippovit on 9 korral väärteokorras karistatud, nendest 4 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Viktor Filippovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõik karistused on määratud tööst keeldumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sõltuvusprogrammis „Convictus“. Isikul on elamisloa kaart kehtivusega kuni 04.08.
  3. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Nimetatud aadressil elab kinnipeetava abikaasa praegu üksi. Vabanedes garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Viktor Filippovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kahel korral kriminaalkorras karistatud oma lähedastele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest), korduvaid karistusi (korduvad rasked isikuvastased kuriteod) ja tema käitumist vangistuses viibides (3 distsiplinaarkaristust), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba enne tähtaega 2007 aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist pani toime uue samalaadse raske isikuvastase kuriteo, mis näitab, et varasemast karistusest ei teinud kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi. See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kannatanu soovi kohta, et isik saaks vabadusse enne tähtaega, märgib kohus, et karistamise eesmärk ei ole ainult ja niivõrd kannatanu soovide rahuldamine, kuivõrd süüdimõistetu mõjutamine, et ta ei paneks enam uusi süütegusid. Kohus märgib, et süüdismõistetu on ohtlik kogu ühiskonnale, sest ei ole välistatud, et tema vägivalgsus võib osutuda suunatuks ka kõürvalistele isikutele. Väga märkimisväärne on fakt, et isik on juba kahel korral süüdi tunmistatud eluohtliku tervisekahjutuse põhjustamise eest, ja kriminaalhooldus ei ole kuidagi isikut takistanud ega mõjutanud. Karistusregister näitab, et suuremat mõju omab süüdimõistetu puhul alkohol, selle liigtarvitamine. Sel juhul ühiskonna liikmete õgis keha puutumatusele oleks tõsiselt ohtu seatud. 3
(4)Karistusaeg lõpeb 14.10.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Filippovi temale Viru Maakohtu 16.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.