Obsah (4)

§ 191§ 78§ 29§ 79

4-12-3894 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ingrid Kullerkann Määruse tegemise aeg ja koht 17. augustil 2012 Tallinnas (Liivalaia kohtumajas) Väärteoasja number 4-12-3894 Väärteoasi Transiidik

§ 191p 12) Asjaolud ja menetluse käik AS Muuga CT esitas 31.

mail 2012 Keskkonnainspektsioonile taotluse, milles palus: 1) teostada AS-i TALLINNA SADAM (edaspidi Sadam) tegevuse kontrollimiseks keskkonnajärelevalvet; 2) võtta tarvitusele kohased meetmed keskkonnaohu ja Muuga CT vara kahjustamise vältimiseks; 3) tunnistada Sadama vee erikasutusluba nr L.VV/320877 kehtetuks; 4 algatada Sadama suhtes väärteomenetlus. Keskkonnainspektsioon jättis

1. juunil
2. a koostatud vastusega nr J-6-7/12/565-2 Muuga CT Taotluse rahuldamata.
3. juulil
4. a esitas TRANSIIDIKESKUSE AS kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. 1
5. augusti 2012 Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Uno Veeringu määrus nr J-6-7/565 – 4 millega jäeti punktides 1 - 3 nimetatud taotlused läbi vaatamata ning punktis 1.4 nimetatud taotlus väärteomenetluse algatamiseks rahuldamata. Transiidikeskus on ühendanud endaga Muuga CT.
6. juuni
7. a seisuga on ühinemine kantud ühendava äriühingu asukoha äriregistrisse ning Muuga CT on lõppenud. Menetluses osaleb Muuga CT õigusjärglasena Transiidikeskus. Kaebus ja selle põhjendused
8. augustil 2012.a. Harju Maakohtule esitatud ja Keskkonnainspektsiooni poolt

§ 78lg 4 korras 15.

augustil edastatud kaebusega vaidlustab Transiidikeskus Keskkonnainspektsiooni määruse ulatuses, millega jäeti taotlus väärteomenetluse algatamiseks rahuldamata.

1. juunil
2. a väljastati Sadamale vee erikasutusluba nr L.VT.EE-54234, mis lõppes
3. mail
4. a. Keskkonnaamet väljastas
5. septembri
6. a korraldusega nr KKO 115/11/23 Sadamale uue vee erikasutusloa L.VV/
7. Esimese erikasutusloaga anti Sadamale õigus teostada Muuga sadama idaosa laiendamise käigus merepõhja süvendustöid mahus 5,3 – 7,8 milj m3, täitetöid mahus 5,2 – 6,6 miljonit m3 maa-alal suurusega 110,3 124,5 ha. Teise erikasutusloa alusel anti Sadamale õigus lainemurdja ehitamiseks ning süvendustööde mahus kuni 100 000 m³ ja täitetööde mahus kuni 300 000 m³ teostamiseks. OÜ Hendrikson ja Ko täiendava eksperthinnangu kohaselt „Planeeritud kruntide ja mere täitmise teel moodustatud kruntide võrdluse tulemusena selgub, et merre täidetud katastriüksuste suurus ja piirid ei vasta Detailplaneeringule. Täidetud ala katastriüksuste merre ulatuv pind on kokku ~3,5 ha võrra suurem (vt Joonisel 1 viirutatud ala) kui see on määratud Detailplaneeringu joonistel ja seletuskirjas. Samuti ei vasta moodustatud katastriüksuste piirid just üleulatuse osas planeeringujärgsele krundijaotusele (Detailplaneeringu põhijoonis ja joonis AS-003)“. Seega on ilmne, et Sadam on tegutsenud eirates kehtivat detailplaneeringut. Erikasutuslubadel märgitud tööde maht ning nende põhjustatava keskkonnamõju hinnang lähtusid detailplaneeringu materjalidest. Sadam on teostanud ehitustegevust detailplaneeringus märgitust oluliselt ulatuslikumas mahus ja merepõhja on täidetud ~3,5 ha võrra suuremal alal. Ehitustööd ~3,5 ha võrra suuremal maaalal hõlmavad ka proportsionaalselt suuremal määral merepõhja täite- ja süvendustöid, mis ületavad esialgselt kavandatud ning keskkonnamõju hindamise aruannetes analüüsitud mahupiirangud. Seega on Sadam rikkunud erikasutuslubade tingimusi. Keskkonnainspektsiooni määruses on ebaõigesti tõlgendatud karistusseadustiku süüteo aegumist käsitlevaid sätteid ning VeeS §-s 384 sätestatud väärteo olemust. Kaebaja leiab, et Sadama süütegu tuleb käsitleda vältava süüteona. Erialakirjanduses1 on leitud, et vältava süüteo koosseis seisneb normi pidevas ehk kestvas rikkumises või koosseisu pidevas realiseerimises. Vältava süüteo koosseis on õiguslikult täidetud juba õigusvastase seisundi loomisega, kuid faktiliselt lõpeb tegu alles seisundi lõppemisega. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-117-05 (punkt 13) täpsustanud, et „Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises“. Kohtuasjas nr 3-1-1-64-07 (punkt 9) märkis Riigikohus „Seega oli õigusvastane olukord (oht konkurentsile) loodud juba vastavate lepingute sõlmimisega, samas säilis see lepingute rakendamise kestel vastavate tingimuste muutmiseni. Seetõttu leiab kolleegium, et tegemist on vältava delikti eriliigi - 2 seisundideliktiga. Vältava delikti alalõiguna tuleb ka seisundidelikti aegumise otsustamisel lähtuda KarS § 81 lg-st 4, mille kohaselt vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest“. Vee erikasutusloa nõuete rikkumise näol samamoodi tegemist vältava süüteoga. Määruses on leitud ebaõigesti, et süütegu lõppes täitetööde lõpetamisega millalgi „enne 04.06.2010“. Kõnealune süütegu ei seisne mitte vee erikasutuslubade rikkumist võimaldavate ehitustööde teostamises vaid faktilises asjaolus, et vee erikasutuslubadega hõlmatud territooriumit on täidetud lubatust suuremas mahus. Etteheidetavaks rikkumiseks on erikasutuslubadega vastuolus olev faktiline keskkonnaseisund ja selle jätkumine, mitte aga üksnes tööde teostamine, millega erikasutuslubade nõuete rikkumine võimalikuks tehti. Lubatust suurem täitmine (st vee erikasutuslubade nõuete eiramine) ei ole lõppenud, vaid see kestab praeguse hetkeni: Sadama loodud õigusvastane seisund kestab kuni faktilise olukorra muutumiseni (st lubatust suurema täitemahu eemaldamiseni. KarS § 81 lg 4 teine lause sätestab, et „Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest“. Kuivõrd Sadama vältav rikkumine ei ole käesoleva hetkeni lõppenud, ei ole Kaebaja hinnangul süüteo aegumine veel alanudki. Seetõttu on väär ka määruse järeldus, et süütegu on aegunud ja väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 29 lg 1 p 5 alusel on väärteomenetluse algatamata jätmine õigustatud. Kaebuse esitaja taotleb Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Uno Veeringu

1. augusti 2012 määruse nr J-6-7/565 – 4 tühistamist ning kohustada Keskkonnainspektsiooni algatama väärteomenetlus AS-i TALLINNA SADAM vastu. Kohtu seisukoht Kaebuses asutakse seisukohale, et AS Tallinna Sadam on rikkunud vee erikasutuslubade nr. L.VT.EE-54234 ja L.VV/320877 tingimusi täite- ja süvendustööde tegemisega lubatavast suuremas mahus ning sellega pannud toime veeseaduse § 384 lg 1 ja 2 sätestatud teo. Kuivõrd tegemist on vältava süüteoga, ei ole see aegunud. VeeS § 384 lg 1 kohaselt vee võtmise eest vee erikasutusloata, kui luba oli nõutav, või vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama sätte lg 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. VeeS § 6 lg 3 kohaselt vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le
2. Veeseaduse § 8 sätestab vee erikasutusluba nõudvate tegevuste loetelu. Vee erikasutusloa nr. L.VT.EE-54234 p. 3.8 kohaselt on märgitud vee erikasutuse iseloomustusena: Muuga sadama idaosa laiendamine, mille käigus toimuvate süvendustööde maht on 5,3-7,8 milj m3 ning täitetööde maht on 5,2 – 6,6 milj m
3. Täidetava maa-ala suuruseks on 110,3 -124,5 ha. Vee erikasutuse õigusliku alusena on erikasutusloa p. 3.10 nimetatud: veeseaduse § 8 lg 2 p 6toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine ja p 7 – uputatakse tahkeid aineid veekogusse. Vee erikasutusloa L.VV/320877 p. 3.8 kohaselt on märgitud vee erikasutuse iseloomustusena: Muuga sadama idaosa lainemurdja ehitamine, mille käigus toimuvad süvendustööd mahus kuni 100 000 m3 ja täitetööd mahus kuni 300 000 m
4. 3 Asja materjalidest ei nähtu, et vee erikasutus, s.o Muuga sadama idaosa laiendamine ja lainemurdja ehitamine süvendustööde ja täitetöödega lubades kirjeldatud viisil jätkuks tänase päevani. Nimetatut ei väida ka kaebaja, märkides, et süütegu ei seisne mitte vee erikasutuslubade rikkumist võimaldavate ehitustööde teostamises, vaid faktilises asjaolus, et vee erikasutuslubadega hõlmatud territooriumit on täidetud suuremas mahus, etteheidetavaks tegevuseks on faktiline keskkonnaseisund, mis kestab praeguse ajani. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Vee erikasutusluba L.VT.EE-54234 on antud Muuga sadama idaosa laiendamiseks süvendus- ja täitetööde tegemisega, luba kehtis selle p 3.4 kohaselt kuni 19.05.2011.a. Vee erikasutusloa L.VV/320877 on kehtiv kuni
5. septembrini
6. Keskkonnainspektsiooni
7. augusti 2012 määruse kohaselt on merepõhja täitmine toimunud valdavalt ajavahemikul 03.05.2008.a. – 03.05.2009.a. ning tänasel kujul on merepõhi täidetud enne 04.06.2010.a. Nimetatu on tuvastatav Maa-ameti kaardiserveri väljavõtetelt. Kuivõrd vee erikasutusload ei pane nende saajale jätkuvaid kohustusi, käesoleval ajal rikkumist ei toimu. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-31-08 p. 7.1 märkinud, et vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb lisaks õigusvastase olukorra loomisele ka selle säilitamises ehk taastootmises (vt kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-117-05 p 13 - RT III 2006, 13, 124). Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-117-05 p 13 asunud seisukohale, et tegu vältab senikaua, kui süüteokoosseisu kestvalt, s.t ilma oluliste katkestusteta täidetakse. Seega sõltub hinnang, kas tegemist on vältava deliktiga, etteheidetava teo iseloomust, olles seotud teo lõppemisega. Viimast ei tohi aga segamini ajada küsimusega, kas lõpetatud teo mõju (õigusvastane seisund) kestab. Kaebuses väidetud vee erikasutuslubadega hõlmatud territooriumi võimalik täidetus lubatust suuremas mahus ei ole vältav süütegu, vaid on lõpetatud teo mõju.

§ 29

lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kuivõrd käesolevaks ajaks on võimaliku väärteo toimepanemisest möödunud enam kui kaks aastat, on väärteomenetluse alustamata jätmine õiguspärane.

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

§ 79

lg 3 p 1 alusel jätab kohus Transiidikeskuse AS kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata. Kohus juhindus

§ 29lg 1 p 5, § 79, § 191 p 12.

Ingrid Kullerkann Kohtunik 4