Obsah (10)
§ 394§ 73§ 83§ 213§ 27§ 28§ 85§ 65§ 61§ 161 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juuni 2012, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-15385 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja,
§ 394lg 2 p.
1,3 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu otsus 27.märtsist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Helga Aadamsoo Süüdistatavad Olga Drozdetskaja ja Adil Allahverdijev (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kriminaalasi Kaitsjad Prokurör RESOLUTSIOON Adv. Anatoli Jaroslavski ja Alik Karajev Helga Aadamsoo Tühistada Harju Maakohtu otsus 27.märtsist 2012.a. Olga Drozdetskaja ja Adil Allahverdijevi õigeksmõistmise osas osaliselt ja nimelt: nende poolt OÜ Klad ja OÜ Akfort pangakontodele vastavalt 831090 krooni ja 275 000 krooni ülekandmise ja OÜ Orka Royal pangakontol 318072 krooni valdamise osas, - vara aresti alt vabastamise osas ja Teha selles osas uus o t s u s, millega 1. Süüdi tunnistada Olga Drozdetskaja
§ 394lg 2 p.1,3 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat. Kr
MS prg. 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
§ 732 2.
- lg 2 alusel määrata, et Olga Dozdetskajale mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 6 (viis) kuud, millise kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg.
§ 73lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o.
2 (üks) aastat 2 (kümme) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 5 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Adil AllahverdijevKarS § 394 lg 2 p.1,3 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 kuud. KrMS prg. 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
prg. 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 2 aasta ja 4 kuulist vangistust Harju Maakohtu 28.05.2007.a. kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata 2 aasta ja 6 kuulise vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerida
§ 394
lg 5 ja
§ 83
lg 2 p 2 ja 3 alusel OÜ –lt Akfort (registrikood 11373388, asukoht Tallinnas Mahtra 54-13) 17575,70 eurot (275000 krooni) Eesti Vabariigi kasuks. 3.1. Konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 3.juuni 2008.a. arestitud vara 275000 krooni OÜ Akfort, registrikood 11373388, asukoht Tallinnas Mahtra 54-13, AS-i Hansapank (AS Swedbank) kontol nr 221035984310 – jätta aresti alla.
prg. 83-1 lg 1 alusel konfiskeerida Olga Dvordetskajalt 1 597.79 eurot (25000 krooni) Eesti Vabariigi kasuks. 4.1. Konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 3.juuni 2008.a. määrusega Olga Drozdetskaja, isikukood 47709210299, elukoht xxxxxxxxxx, Hansapanga kontol nr xxxxxxxxxxx arestitud 25000 krooni – jätta aresti alla.
prg. 83-1 lg 1 alusel konfiskeerida Adil Allahverdijevilt 3 834.70 eurot (60000 krooni) Eesti Vabariigi kasuks. 5.
- Konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 3.juuni 2008.a. määrusega Adil Allahverdijevi, isikukood 37301140366, elukoht xxxxxxxxxxx Hanspanaga kontol nr xxxxxxxx arestitud 60000 krooni – jätta 3 aresti alla.
- Välja mõista Olga Drozdetskajalt
prg.83-1 lg 2 p.1 ja 84 alusel 479.34 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Konfiskeeritud summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. 7. Välja mõista Adil Allahverdijevilt
prg.83-1 lg 2 p.1 ja 84 alusel 479,34 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Konfiskeeritud summa kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
- Kviitung esitada Harju Maakohtule.
- Konfiskeerida Olga Drozdetskajalt ja Adil Allahverdijevilt võrdsetes osades kokku 20 324.67 eurot (318012 krooni) Eesti Vabariigi kasuks. 8.
- Konfiskeerimise tagamiseks jätta aresti alla Harju Maakohtu 3.juuni 2008.a. määrusega konfiskeerimise tagamiseks OÜ Orka Royal, registrikood 11127525, asukoht Tallinnas Punane 72a-304, arestitud AS-i Hansapank kontod nr 221037214240 ja nr 221027806244 koos nendel asuvate rahaliste vahenditega.
- Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 3.juuni 2008.a. määrusega konfiskeerimise tagamiseks OÜ Klad, registrikood 11015691, asukoht Tallinn Linnamäe tee 2-30, Sampo Panga kontol nr 332086310000, konfiskeerimise tagamiseks arestitud 831090 krooni e. 53 116.33 eurot.
- Mõista Olga Drozdetskajalt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis ) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Olga Drozdetskaja, 1-09-15385; sundraha“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõude täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Mõista Adil Allahverdijevilt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis ) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda 4 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Adil Allahverdijev, 1-09-15385; sundraha“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõude täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- Asitõendidarvutite kõvaketastest tehtud tõmmistelt, mis asuvad Politsei ja Piirivalveameti kriminaalosakonnas, Tallinn Tööstuse 52, asuvad kõvaketta tõmmistelt kustutada salvestatud andmed.
- Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 27.märtsi 2012.a. otsusega Olga Drozdetskaja ja Adil Allahverdijev süüdistuses
§ 394lg 2 p.
1,3 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Olga Drozdetskaja suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Adil Allahverdijevi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Swedbank AS tsiviilhagi summas 525159,61 krooni (33563,82 eurot) jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Harju Maakohtu 03.06.2008.a. määrusega arestitud: 1)OÜ Orka Royal Swedbank-s asuvad kontod nr. 221037214240 ja nr. 221027806244; 2)OÜ Akfort Swedbanki kontol nr. 221035984310 arestitud rahalised vahendid summas 275000 krooni (17575,70 eurot); 3)Olga Drozdetskaja Swedbanki kontol nr. xxxxxxxxxxx arestitud 25000 krooni (1597,79 eurot); 4)Adil Allahverdijevi Swedbanki kontol nr. xxxxxxxxx arestitud 60000 krooni (3834,70 eurot); 5) OÜ Klad Sampo Panga kontol nr. 332086310000 arestitud 831090 krooni (53116,33 eurot). Olga Drozdetskaja ja Adil Allahverdijev olid
prg. 394 lg 2 p.1,3 järgi antud kohtu alla selles, et nemad: 5 Olga Drozdetskaja olles OÜ Orka Royal (registri kood 11127525) juhatuse liige ja Adil Allahverdijev olles sama OÜ projektijuht, kes mõlemad omasid juurdepääsu osaühingu AS-i Hansapank (nüüd AS Swedbank) kontodele, tegutsedes ajavahemikul 09.04.2008 kuni 24.04.2008 kooskõlastatult kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga, asusid varjama kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud raha tõelist olemust ja päritolu ning OÜ Orka Royal kontole arvutikelmuse tulemusena laekunud raha valdamise, kasutamise, ülekandmise, omandamise ja muundamise eesmärgiks oli varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslik päritolu ja abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikul hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Selleks sõlmis Olga Drozdetskaja eelnevalt, 09.04.2008 OÜ Orka Royal seadusliku esindajana AS-ga Hansapank e-kaubanduse lepingu nr 200.213-012/213, millega lõi võimaluse internetikeskkonnas veebilehel www.orkaroyal.ee teostada makseid OÜ Orka Royal kontole. Alates 09.04.2008 kuni 24.04.2008 võimaldas ta täpselt tuvastamata kohast Ameerika Ühendriikide pankade klientide isiku- ja krediitkaardiandmete ebaseaduslikust kasutamisest saadud raha kandmise internetikeskkonnas OÜ Orka Royal pangakontole. Kohtueelsel uurimisel tuvastamata isik sisestas internetikeskkonnas www.orkaroyal.ee veebilehel täpselt tuvastamata kohas, ajavahemikul 16.04.2008 kuni 24.04.2008 Ameerika Ühendriikide pankade klientide isiku- ja krediitkaardiandmed arvutisüsteemi ja 1131 korral võõraste andmete ebaseadusliku sisestamise tulemusena kanti pankadest OÜ Orka Royal AS-i Swedbank kontole nr 221027806244 ebaseaduslikult kokku 1570491.52 krooni (lisas 1). Eelnimetatud viisil ülekannete tegemine vastab
§ 213tunnustele.
Kohtueelsel uurimisel tuvastamata isiku poolt tuvastamata kohas toime pandud
§-s 213 sätestatud arvutikelmuse tulemusena OÜ Orka Royal kontole nr 221027806244 laekunud 1524162,08 krooni asus OÜ Orka Royal valdama ja kasutama pangakontole juurdepääsu omavate Olga Drozdetskaja ja Adil Allahverdijev tegevuse kaudu. O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev, OÜ Orka Royal pädevate isikutena, asusid laekunud raha kasutama teostades selle rahaga ajavahemikul 18.04.2008 kuni 23.04.2008 Tallinnas Punane 72a asuvas OÜ Orka Royal kontoris internetipanga Hanza.net kaudu, kokku 24 ülekannet summas 1206090,00 krooni. 318072,08 krooni jäi OÜ Orka Royal valdusse. Vara ebaseadusliku päritolu varjamiseks ja OÜ Orka Royal nimel seda vara kasutama asudes teostasid nad 18.04.2008 kaks ülekannet Olga Drozdetskaja isiklikule kontole näiliselt OÜ Orka Royal legaalsete vahenditena, näidates ülekande selgitusena palga maksmist ja raha tagastamist, kokku summas 25000 krooni, millega omandas Olga Drozdetskaja näiliselt legaalset vara OÜ-lt Orka Royal. Samuti tegid ülekande näiliselt OÜ Orka Royal legaalse varaga Adil Allahverdijevi isiklikule kontole, selgitustega palk ja majandusraha, kokku summas 60000 krooni, millega omandas Adil Allahverdijev 18.04.2009 ühest ülekandest näiliselt OÜ-lt Orka Royal legaalset vara 15 000 krooni ning sai oma käsutusse 19. ja 21.04.2009 kokku kahest ülekannetest näiliselt OÜ-lt Orka Royal legaalset raha summas 45000 krooni, mida kasutas oma äranägemise kohaselt. Samuti asusid A.Allahverdijev ja O.Drozdetskaja kuritegeliku tegevuse tulemusena laekunud raha varjamiseks seda ümber paigutama ja muundama. Selleks tegid nad internetipanga Hanza.net kaudu ajavahemikul 18.04.2008 kuni 23.04.2008 kokku 13 ülekannet OÜ Orka Royal pangakontolt nr 221027806244 OÜ Klad AS-i Sampo Pank kontole nr 332086310000 eesmärgiga ülekantud raha muundada virtuaalseks rahaks (e-rahaks) ja e-raha ümberpaigutamiseks neile tundmatu isiku e-rahakotti nr Z279599430783, järgmiselt : 6 - 18.04.2008 - 18.04.2008 - 18.04.2008 - 19.04.2008 - 19.04.2008 - 20.04.2008 - 20.04.2008 - 21.04.2008 - 21.04.2008 - 22.04.2008 - 22.04.2008 - 23.04.2008 - 23.04.2008 51700,00; 5000,00; 2500,00; 64000,00; 42330,00; 61300,00; 61300,00; 86400,00; 86400,00; 77450,00; 77400,00; 107810,00 ja 107500,00, kokku summas 831090 krooni. Samuti asusid A.Allahverdijev ja O.Drozdetskaja kuritegeliku tegevuse tulemusena laekunud raha päritolu varjama sellega, et kasutasid laekunud raha kui OÜ Orka Royal legaalset vara. Nad tegid ajavahemikul 21.kuni 23.04.2008 OÜ Orka Royal pangakontolt nr 221027806244 internetipanga Hanza.net kaudu kolmel järjestikusel päeval, kokku kolm ülekannet, selgitusega laen vastavalt lepingule, OÜ Akfort (registri kood 11373388) AS-i Swedbank kontole nr 221035984310 järgnevalt: - 21.04.2008 100000,00; - 22.04.2008 85000,00 ja - 23.04.2008 90000,00, kokku summas 275000 krooni. OÜ Akfort kontole laekus näiliselt legaalne OÜ Orka Royal raha. Samuti asusid A.Allahverdijev ja O.Drozdetskaja kuritegeliku tegevuse tulemusena laekunud raha päritolu varjama ja salajas hoidma sellega, et kasutasid tegelikult ebaseadusliku tegevuse tulemusena laekunud raha OÜ Orka Royal igapäevase majandustegevuse käigus ja tegid internetipanga Hanza.net kaudu pangakontolt nr 221027806244 kolm ülekannet summas 15 000 krooni näiliselt OÜ Orka Royal legaalse varaga järgmiselt: - 21.04.2008 OÜ Avektra (registri kood 10656492) AS-i Swedbank kontole nr 221014122698, summas 6000 krooni, - 21.04.2008 Jekaterina Allahverdijeva AS-i Swedbank kontole nr 221015250886, summas 5000 krooni ja - 21.04.2008 OÜ BMS Projekt (registri kood 11311022) AS-i SEB Pank kontole nr 10220063179010, summas 4000 krooni. Kriminaalmenetluse käigus kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahade edasi liikumine OÜ-st Orka Royal, OÜ-st Klad, OÜ-st Akfort, Olga Drozdetskajalt ja Adil Allahverdijevilt tõkestati kohtueelse uurimisekäigus. Seega Adil Allahverdijev, koos Olga Drozdetskajaga, asudes tuvastamata isiku kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud suures ulatuses vara tõelist olemust, päritolu ja ümberpaigutamist varjama ja saladuses hoidma ning muundama, ülekandma ja kasutama eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu ja abistades kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest (RahaPTS § 4 lg 1 p 1,2), pani toime rahapesu
§ 394lg 2 p 1 ja 3 järgi.
Maakohus tuli süüdistatavaid õigeks mõistes järgmistele järeldustele. 7 Kohus nõustus prokuröriga, et antud kriminaalasja raames on rahapesu koosseisuks vajalik eelkuritegu toimunud - Ameerika Ühendriikides on pankade suhtes toime pandud arvutikelmus, mis seisnes pankade klientide pangakontode ebaseaduslikus kasutamises ning mis vastab
§ 213sätestatud kuriteotunnustele.
Maakohus leidis, et antud kriminaalasjas saab rahapesu objektina käsitleda üksnes seda osa varast, mis suunati OÜ-sse Klad, kuna just OÜ Klad puudutavaid tehinguid saab lugeda kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskseks osaks. Isik, kes sõlmis V. Š nimel agendi kokkuleppe, oli huvitatud ainult raha ülekandmisest OÜ-sse Klad, selle muundamisest webmoneyks ning lõpuks sularahana väljavõtmisest. Ka O. Drozdetskaja sõnade kohaselt suhtles ta ajal, kui rahad laekuma hakkasid, pidevalt Vladimiriga, kes ütles, mis summa Globaltransi webmoney rahakotti üle kanda. Samuti väitis A. Allahverdijev, et OÜ-le Klad teostati ülekandeid seetõttu, kuna see oli üks lepingu tingimustest Moskvaga. Seega tuvastamata isik(ud), kes sõlmis agendi kokkuleppe ning kontrollis tegevust, selgitades millal ja kui palju OÜ-le Klad üle kanda, oli huvitatud üksnes rahade liikumisest OÜ-le Klad eesmärgiga muundada see webmoneyks ning see lõpuks tuvastamata isikuna sularahas enda kasutusse saada. Rahapesu objektina ei käsitlenud kohus seda osa varast, mis kanti Orka Royal arvelt O. Drozdetskajale, A. Allahverdijevile, OÜ-le Akfort, OÜ-le Avektra, J A ja OÜ-le BMS Projekt, kuna nimetatud vara ei olnud eelkuriteo toime pannud tuvastamata isiku kontrolli all, seda kasutati OÜ Orka Royali majandustegevusest lähtuvalt ning ülekanded olid dokumentaalselt jälgitavad. Süüdistuse kohaselt toimusid nimetatud ülekanded üksnes näiliselt OÜ Orka Royali legaalsetest vahenditest. Kriminaaltoimiku materjalidest aga nähtub, et ka enne 16.04.2008.a olid OÜ Orka Royali arvel nr 221027806244 tihedad rahalised liikumised. Samuti on OÜ Orka Royali arvelduskontol 221027806244 toimunud ajavahemikul 01.01.2007 – 30.04.2008.a järjepidevalt mitmesuguseid ülekandeid erinevate äriühingute ja eraisikute vahel (I kd. tl. 95-127), mis kinnitavad OÜ Orka Royali aktiivset majandustegevust ning maksevõimet ka enne süüdistuses näidatud ajavahemikku. Kuna OÜ Orka Royal on saanud rahalisi vahendeid ka oma igapäevasest majandustegevusest ning sellest tulenevalt tasunud arveid ja maksnud töötasu, samuti majandusraha, ei ole välistatud, et ka O. Drodzetskajale, A. Allahverdijevile, OÜ-le Avektra, J A ja OÜ-le BMS Projekt on tehtud ülekanded seaduslike tehingute ja/või kokkulepete alusel (O. Dorodzetksja sõnade kohaselt kanti OÜ-le Avektra üle OÜ Orka Royal ruumide rendiraha, BMS Projektile bussi rendiraha ning J. Allahverdijevile maksti avanssi) ning nimetatud isikute arvetele ülekantud raha arvamist rahapesu objektiks ei pea kohus asjakohaseks. Maakohus selgitas, et kuigi luges 15.04.2008.a sõlmitud laenulepingu Orka Royal OÜ ja OÜ Akfort vahel fiktiivseks, ei ole ka selle tehingu puhul kohtu hinnangul keskseks eesmärgiks mitte raha ebaseadusliku päritolu varjamine, vaid O. Drodzetskaja poolt ärilistel kaalutlustel tehtud toiming. Nimetatut kinnitavad asjaolud, et ülekanded on dokumentaalselt jälgitavad ning lepingu sõlmimise ajal oli O. Drodzetskaja juhatuse liikmena tegev nii OÜ-s Orka Royal (IV kd. lk 244245) kui ka OÜ-s Akfort (IV kd. lk. 246), omades seega ülevaadet kõigist tehingutest ning osaledes kõigis äriühingut puuduvates küsimustes, otsustades nii rahaliste liikumiste vajalikkuse kui ka põhjendatuse üle. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks raha ülekandmise ja muundamise
§ 394ja Raha
PTS § 4 lg 1 tähenduses üksnes Klad OÜ-le. Kuna OÜ-le Klad kanti 831 090 krooni, toimus rahapesu suures ulatuses. 8 Kohus, tuvastades objektiivse koosseisu esinemise, leidis, et kriminaalasjas puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et O. Drozdetskaja ja A. Allahverdijev olid teadlikud raha ebaseaduslikust päritolust ning tuvastamata on kuriteokoosseisu subjektiivne külg - tahtlus, mistõttu ei ole täidetud ka
§ 394teokoosseis ning O.
Drozdetskaja ja A. Allahverdijev tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Maakohtu põhjendused selles osas olid järgmised. Kohus leidis, et kriminaalasjas tuvastatu ei anna alust järelduseks, et süüdistatavad oleksid teadnud raha ebaseaduslikust päritolust ning seega vähemalt kaudse tahtlusega toime pannud kuritegeliku tulemusena saadud raha tõelise olemuse ja päritolu varjamise selle valdamise, kasutamise, ülekandmise, omandamise ja muundamisega, abistamaks kuritegelikus tegevuses osalenud isikul hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad raha ülekandes vaid enda ärihuvidest lähtuvalt, teadmata sealjuures raha kuritegelikust taustast. Kuna äriühingu loomise eesmärgiks on eeldatavalt just kasumi teenimine, ei saa kohtu hinnangul sellest innustatud tegutsemist silmas pidades asuda koheselt isikut, kes ei järgi punktuaalselt kehtivaid seadusi ja reegleid süüdistama teadlikus ja tahtlikus kuritegelikus käitumises
§ 394järgi.
Kohus leidis, et O. Drozdetskaja ja A. Allahverdijev panid neile etteheidetava teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Nad ei teadnud, et isik(ud), kellega nad asusid koostööd tegema, oli toime pannud kuriteo ning kellel koostöö tegelikuks eesmärgiks oli puhastada kriminaaltulu kuritegelikust taustast ning suunata see legaalsesse käibesse. Süüdistatavatele saab ette heita, et nad oleksid seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nimelt oleks neil pidanud tekkima kahtlus, et üksnes e-kaubanduslepingu avamisega hakkasid firma arvele laekuma lühikese ajavahemiku järel suured summad ja seda olukorras, kus sisuliselt süüdistatavad ise ei teinud midagi ning neil puudus igasugune ülevaade tehtavatest toimingutest, sealhulgas ka väidetavast koostööst Forexi klientidega. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et ülekannete liialt lühike ajavahemik võis olla ka põhjuseks, miks süüdistatavad koostööpartnerite tegelikes motiivides veenduda ei jõudnud. Hooletus seisneb ka selles, et kui O.Drozdetskaja oleks enne raha laekumise võimaldamist OÜ Orka Royal arvele, otsinud internetikeskkonnast informatsiooni väidetava firma Globaltransi kohta, oleks ta näinud Globatransi kohta käivaid pettusehoiatusi ning kui oleks tutvunud ka väärtpaberituru (foreksi) töökorraldusega, oleks ta aru saanud, et tegemist võib olla pettusega ning oleks saanud vältida ebaseadusliku raha OÜ Orka Royali arvele kandmist. Kuna ei ole tõendeid, et ta seda oleks teinud, ongi tegemist hooletusega, mis välistab süüdistatavate kriminaalvastutusele võtmise rahapesu eest. KrMS § 310 lg 2 kohaselt jättis kohus Swedbank AS tsiviilhagi summas 525159,61 krooni (33563,82 eurot) läbi vaatamata ja märkis, et kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Harju Maakohtu 03.06.2008.a määrusega arestitud: 1) OÜ Orka Royal Swedbank-s asuvad kontod nr. 221037214240 ja nr. 221027806244; 2) OÜ Akfort Swedbanki kontol nr. 221035984310 arestitud rahalised vahendid summas 275000 krooni (17575,70 eurot); 3) Olga Drozdetskaja Swedbanki kontol nr. xxxxxxxxx arestitud 25000 krooni (1597,79 eurot); 4) Adil Allahverdijevi Swedbanki kontol nr. xxxxxxxx arestitud 60000 krooni (3834,70 eurot); 5) OÜ Klad Sampo Panga kontol nr. 332086310000 arestitud 831090 krooni (53116,33 eurot). 9 vabastas kohus õigeksmõistva kohtuotsusega aresti alt. Kohus põhjendas oma otsustust järgmiselt.
§ 394
lg 5 kohaselt võib kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimist vastavalt sama seadustiku §-s 83 sätestatule.
§-s 83 lg 3 p-s 1 – 3 on loetletud alused, mil kohus võib erandina konfiskeerida sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule. Kohus on seisukohal, et Harju Maakohtu 03.06.2008.a. määrusega arestitu tuleb kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et eelkuriteost saadud vara, mis kanti O. Drozdetskaja ja A. Allahverdijevi poolt edasi OÜ-sse Klad, on OÜ Klad poolt edasi kantud rahakotti Z279599430783 ning Venemaal Toljatti linnas elava S. Avdjuškini poolt välja võetud. Seega ei kuulunud rahapesu objektiks olnud vara arestimise ajal enam OÜ-le Klad, mistõttu selle konfiskeerimine on välistatud. Samuti tuleb vabastada teised Harju Maakohtu 03.06.2008.a määrusega arestitud kontod, kuna nendele kontodele kantud raha ei lugenud kohus rahapesu objektiks olevaks varaks. Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse vaidlustas prokurör. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokuratuur nõustub osaliselt maakohtu arutluskäiguga eelkuriteo ja rahapesu objektiivse koosseisu olemasolu osas A.Allahverdijevi ja O.Drozdetskaja käitumises. Apellant ei nõustu aga maakohtu otsuse II jaos osaliselt rahapesu summa vähendamisega, samuti väidetega otsuse III jaos (lk 18-22) käsitletud O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijevi käitumises subjektiivse külje puudumisega ega sellega, et OÜ Orka Royal kontole kuritegelikul teel laekunud raha tuleks jätta isikutele. Apellant ei nõustu nimelt maakohtu järeldusega (otsuse lk 14- 16) selles, et OÜ-sse Akfort kantud 500 000 krooni näol ei ole tegemist rahapesu objektiga. OÜ Akfort on iseseisev juriidiline isik, kellele tehti ülekandid fiktiivse laenulepingu alusel eesmärgiga varjata raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, kuna OÜ-l Orka Royal ega A.Allahverdijevil ei olnud tekkinud ülekantud rahale seaduslikku valdust. Kandes raha OÜ-le Akfort jäi kõrvaltvaatajale mulje, et tegemist on OÜ Orka Royal seadusliku rahaga, ehk siis juhul kui kuritegu ei oleks avastatud oleks kadunud seos pangakontodelt ebaseaduslike ülekannete ja OÜ Akfort valduses oleva raha vahel. Apellant peab vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu otsuses (lk 12 neljandas lõigus) märgitud konstateeringuga, et e-rahakoti numbri erinevus agendilepingus toodu ja OÜ-le Klad esitatu vahel oli lihtsalt kirjaviga. Olukorras, kus tegemist on olema olulise pangarekvisiidiga ei saaks lepingupool (eriti olukorras, kus maakohus käsitleb seda lepingut ärisuhte alusena) sellist lepingut ju täita, sest lepingu muutmine tuleks teha samas vormis milles on leping. Subjektiivsele küljele hinnangut andes märgitakse apellatsioonis järgmist. Olukorras kus isikud oma süüd ei tunnista tuleb kuriteo subjektiivse külje tuvastamisel lähtuda objektiivse külje tuvastatud asjaoludest, samuti süüdistatavate teole eelnevast ja sellele järgnevast käitumisest. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev. Oluline on süüdistatavate tegevuse hindamisel lähtuda objektiivse ja asjatundliku kõrvalseisja vaatepunktist. Lisaks tuleb toimepanijate tahtluse tuvastamisel silmas pidada ka nende teadmisi, oskusi ja kogemusi seoses äriühingu nimel tegutsemisega, selle juhtimise ja raamatupidamisega. 10 Seega on oluline määratleda, kas O.Drozdetskaja (suheldes tuvastamata isikuga, sõlmides ekaubanduslepingut, liitudes OÜ Klad teenusega, tehes ülekandeid, selgituse andes Rahapesubüroole ja pangale) ja A.Allahverdijev (tehes fiktiivset laenulepingut, ülekandeid ja OÜ Klad suheldes,) pidasid vähemalt võimalikuks, et laekuv raha ei ole seotud OÜ Orka Royal majandustegevusega ja võib pärineda kuritegelikust allikast ning vähemalt möönsid, et hakates selle rahaga tehinguid tegema (kasutama ja üle kandma), hakkavad nad tegelema rahapesuga. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele
- Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetud konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kohus, mitte nõustudes prokuratuuri seisukohaga, et O.Drozdetskaja pani toime kuriteo kavatsetusega ja A.Allahverdijev otsese tahtlusega, pidanuks kontrollima madalamate tahtlusvormide esinemist, sealhulgas piiritledes kaudset tahtlust ja kergemeelsusest. Arvesse tuleb võtta kogu O.Drozdetskaja tegevus. Alates tuvastamata isikule nõusoleku andmisest raha osaühingu kontole kandmiseks. E-kaubandus lepingu sõlmimine tingimustel, mida ta juba teadis ette, et hakkab seda eirama. Hiljem koostatud ja esitletud agendileping, mida ta ka ise ei täinud, kuna võttis osaühingu kontole laekunud summadest ära oluliselt suuremaid rahasummasid, kui selle lepingu kohaselt võis. Fiktiivse laenulepingu koostamine raha edasikandmise õigustamiseks. Kuni tuvastama isikutelt saabunud tuvastama päritoluga raha faktilise ülekandmiseni tuvastamata isikule (näitas OÜ Orka Royal e-rahakotina võõrast erahakotti) ning lisaks ka iseendale, kolmandatele isikutele ja teistele isikutele. Oma sellise tegevusega kiitis O.Drozdetskaja heaks raha igasuguse võimaliku päritolu, sealhulgas ka kuritegeliku päritolu. O.Drozdetskajal olid raamatupidamisteenust pakkuva isiku oskused ja seega omas ta nii üldist elukogemust kui teospetsiifilist adekvaatset teadmist äriühingus raha liikumise ja selle dokumenteerimise kohta (milline kohustus oli tekkinud lisaks seadusele ka e-kaubanduslepingu alusel). Vaadates juba eelnevalt nimetatud O.Drozdetskaja vahetuid käitumisaktide, sealhulgas rahade vahetut kasutamist (mis ei haakunud fiktiivse agendilepingu sisuga) on ilmne, et peale OÜ Orka Royal kontole rahade laekumist valitsesid tegu O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev, kes ise otsustasid kelle ja milles summas raha edasi kanda. Kandes raha edasi e-rahakotti, mis ei kuulunud OÜ-le Orka Royal, said nad täielikult aru, et sellisel viisil osaühingu konto kaudu raha kandmine ei ole õiguspärane, kuna OÜ Orka Royal oli raamatupidamiskohustuslane Raamatupidamisseaduse § 2 punktide 1 ja 2 mõistes ning kohustatud korraldama raamatupidamist vastavalt samas seaduse §-le 4, mida süüdistatavad ei teinud. Seega said nad aru oma tegevuse ebaseaduslikkusest ja soovisid seda. Agendilepingus märgitud osutatav teenus on finants- ehk makseteenus (ülekannete vahendamine) ja sellise teenuse osutamise õigus OÜ-l Orka Royal puudus. O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev tegutsedes osaühingu esindajatena kandsid edasi osaühingusse laekunud raha ja sellist tegevust saaks lugeda äriühingu legaalseks tegevuseks üksnes juhul kui see on õiguspärane. Nimelt loetakse ettevõtte legaalseks tegevuseks ja käibeks tegelemist ettevõtte põhikirjaliste tegevusaladega. Seda makseteenuse osutamine ei olnud. E-kaupluses oleks olnud legaalseks tegevuseks ehituskaupade müük. Maakohus põhistab süüdistatavatelt subjektiivse külje puudumist internetis ICQ kaudu peetud vestlustest välja nopitud katketega (otsuse lk 18-21). Apellandi seisukohalt nähtub nendest vestlustest vaid O.Drozdetskaja püüd saada ennastõigustavat teavet Venemaalt tuvastamata isikult, kelle koordineerimisel ta asus Eestis rahapesu toime panema. ICQ vestlused on alates 24.05.
- Tuleb silmas pidada, et vestluse toimumise ajaks on kontod blokeeritud, kuritegu 11 on tulnud avalikuks. OÜ-l Orka Royal puuduvad igasugused dokumendid laekunud raha kohta, samas olid koheselt vajalikud ennastõigustavad dokumendid. Täiesti arusaadav, et olukorras kus isikud tegutsevad kooskõlastatult, siis püütakse leida ühiselt ka võimalikke õigustusi. Asjaolu, et vestluses kasutatakse sõna „tööd“ (otsuse lk 19 alt teine lõik) ei viita millegagi selle, kas tegemist on legaalse tegevusega, vaid vaadates seda varasema kontekstis on sellel „tööl“ illegaalne sisu. Samas kui see panna eelnevalt juba käsitletud tegevuste konteksti, siis on ilmselge, et selle „töö„ all mõeldakse võõrastelt kontodelt rahade kandmist OÜ Orka Royal kontole ja sealt edasi. Eriti olukorras kus õigusnäivuse tekitamiseks vormistati isegi fiktiivne agendileping. Kindlasti ei saa pidada argumendiks maakohtu paljasõnalist väidet, et kurjategijad ei kasuta ebaseaduslikust tegevusest rääkimiseks terminit „töötamine“, vaid kasutavad pigem sõna „tegutsemine“. Seda teevad pigem õiguskaitse organid, püüdes olla terminites vastastiku selgesti mõistetavad. Samuti ei näita tahtluse puudumist seegi, et abi püütakse saada juristilt (otsuse lk 19 viimane lõik), sest kokkupuudetel õiguskaitseorganitega kasutavad inimesed ikka juristi kaasabi. Tahtluse puudumist ei näita ka ICQ vestlus ähvarduskirjadest (otsuse lk19 viimane vestlus; I kd tl 165-166). Kohus hinnates seda vestlust on sattunud eksitusse vestluses käsitletud teo omistamisel, kuna väidab, et „O.Drozdetskaja ei teadnud midagi tehingute ebaseaduslikkusest ega võõrastelt kontodelt raha varastamisest“. Nimelt käsitleb vestlus olukorda, kus OÜ Orka Royal ja O.Drozdetskaja ei olnud ise vahetult eelkuriteo toimepanijad (kontodelt raha varguses). Eelkuriteo toimepanemises ei ole neile ka süüdistust esitatud. Vaiet ei ole selles, et tuvastamata isikud varastasid arvutikelmuse tulemusena raha võõrastet kontodelt. Raha saabus OÜ Orka Royal kontole O.Drozdetskaja nõusolekul ja teadmisel. Mingilgi viisil ei näita see vestlus, et süüdistatavatel ei olnud tahtlust toime panna rahapesu, vaid annab aluse arvata, et ta püüdis võõra raha arvelt teenida kuritegelikku kasu. Asjaolu, et O.Drozdetskaja püüab saada tuvastamata isikutelt nõuandeid edasiseks tegutsemiseks ei näita, mitte seda, et tal puudus tahtlus toime panna rahapesu, vaid seda, et ta ei olnud teadlik kõikidest eelkuriteo nüanssidest. Seda rahapesu kuriteo omistamisel ka ei eeldata. Maakohus nõustub süüdistusega selles, et kirjalik agendileping on sõlmitud peale kuriteo avastamist (otsuse lk 19 teine lõik). Samas leiab, et enne seda kehtis samade poolte vahel suuline leping. Kohus väidab, et prokuratuur on asjakohatult tuginenud süüdistatavate subjektiivse külje tõendamisel agendilepingule ja lepingus märgitud suuremate summade osaühingusse jätmisele, kuna eelnevalt oli olemas kehtiv suulise leping. Apellant leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud tuvastamata isiku ja OÜ Orka Royal vahel sõlmitud fiktiivse ja ebaseadusliku sisuga lepingu õiguspäraseks. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et legaalseks saab pidada siiski vaid neid kokkuleppeid, mis on suunatud legaalsete õiguslike tagajärgede tekkimisele. Selle lepingu legaalsust saaks antud juhul kontrollida üksnes teise lepingupoole tuvastamisel. Kriminaalasja materjalidest ilmneb, et sellist isikut ei ole olemas. Arvestades, et O.Drozdetskaja tegutses kooskõlastatult tuvastama isikuga, kellega sõlmitud kokkuleppe tulemusena pandi toime kuriteo oli neil omavahel suuline kuritegelik kokkulepe, mida O.Drozdetskaja asus kuriteo avastamisel kiiresti kirjalikuks agendilepinguks vormistama. Kuritegelik kokkulepe on aga heade kommete vastane leping ja seega kehtetu algusest peale, mistõttu on alusetu agendilepingu puhul rääkida eelnevalt kehtinud legaalsest suulisest lepingust. Apellant leiab, et O.Drozdetskaja lähtudes maakohtu seisukohast, kehtivast lepingulisest suhtest talle varem tundmatu isikuga, oleks hea äritava kohaselt pidanud kontrollima (kas või interneti kaudu) agendilepingus näidatud äriühingu legaalsust ja V.Schultzi seaduslikku 12 esindamisõigusi
- Olukorras, kus O.Drozdetskaja ei tee mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt vaadatuna mitte midagi, mis kinnitaks tema tegutsemise seaduslikke eesmärke, puudub igasugune alus rääkida õiguspärasest lepingulisest suhtest, mis välistaks O.Drozdetskaja tegevuses subjektiivse külje. Käesoleva kriminaalasja raames ei olnud võimalik tuvastada Venemaal tegutsenud isikuid (Vladimir, Volodja), kuna peale võltsitud passi koopia, olematute äriühingute ja ebaõigete asukohtade andmete, mingeid teisi andmeid ei õnnestunud Venemaalt koguda. Kuid seda ei saa vaadelda süüdistatavaid õigustavana, kuna väites, et nad olid lepingulistes suhtes tuvastama isikuga pidanuks „aktiivses kaitses“ olles looma võimaluse Venemaal need isikud identifitseerida ja üle kuulata. Seda süüdistatavad teinu ei ole ja järelikult ei pea agendilepingust tulenevaid kahtlusi tõlgendama süüdlaste kasuks. Lisaks sellele nähtub ICQ vestlustest, et tuvastamata isik eemaldab ennast (IV kd tl 1903) ise avastatud kuriteost ja annab O.Drozdetskajale juhise, et avalikkusele peab ta esitlema üksnes OÜ Orka Royal ja kaardiomanike suhet. Samuti on 02.05.2088 vestlusest näha, et ei arutada nn agendilepingu ja nn Forex teenuse teemal, vaid tuvastamata isik ja O.Drozdetskaja arutlevad (IV kd tl 190) laekunud maksete põhjusena kodulehe kaudu ehitusmaterjalide müüki ja just selle tegevuse näitamist legaalsena. Samuti pidas maakohus subjektiivset külge välistavaks asjaolu, et O.Drozdetskaja tegutses üksnes kasumit silmas pidades (otsuse lk 19 kolmas lõik) ja see on nähtav ICQ vestlustest. Prokuratuur ei saa kohtu sellesisulise järeldusega nõustuda, kuna riiklikul tasandil saab lugeda asjakohaseks üksnes tegutsemist legaalse kasum saamise eesmärgi. Kuritegeliku tegevuse tulemusena võib küll tekkida kasum, kuid see on kuritegelik tulu ja peab kuuluma konfiskeerimisele. Kohus osundab (lk 18), et „kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad raha ülekandes vaid enda ärihuvidest lähtuvalt, teadmata sealjuures raha kuritegelikust taustast“. Teisisõnu tegelikult toetas kohus sellega süüdistust omakasu motiivi olemasolu osas. Omakasu motiiv tõendab, aga on subjektiivse külje olemasolu. Omakasu motiivi saab jälgida ka laekunud rahadega tehtavatest toimingutest. Pangakontolt ja ka O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijevi ütlusest on näha, et kuriteo toimepanemise eelsel ajal puudusid osaühingul rahalised vahendid ja isikud kasutasid osaühingu majandustegevuse ülalhoidmiseks ka isiklikku raha. Ebaseadusliku raha saabumisel, maksti nii raha tagasi endale, kui tasuti ka osaühingu kulusid. Olukorda, kus ebaseadusliku tegevusega hangitud raha lastakse legaalsesse käibesse, ei saa lugeda millekski muuks kui kuritegeliku tulu kasutamiseks ja see kuulub süüdistatavatelt konfiskeerimisele, sealhulgas asendamise kaudu. Igasugune lubatud äritegevus saab olla üksnes äriühingule lubatav seaduslik tegevus. Mistahes muu põhikirjalise tegevusega mitteseotud tegevust, millega äriühing ei tegele oma äritegevuse raames, ei saa käsitleda äriühingu majandustegevusena. Igasugune mitteõiguspärane käitumine peab olema riigi poolt taunitav. Kui vaadata OÜ Orka Royal põhikirjast majandustegevust, siis on selge, nn agendilepingust tulenevat makseteenuse osutamise õigust osaühingul puudus. Kindlasti ei tohiks äriühingut „innustada“ ebaseaduslikule majandustegevusele nagu võiks välja lugeda kohtuotsusest (otsuse lk 21 alt kolmandas lõigus). Kohtuotsuses (lk 21 kolmas lõik) maakohus küll taunib on äriühingu tegelemist tegevusega mis puudub põhikirjast, kuid leiab, et iseseisvalt esinedes, ei saa see olla süüdistuse aluseks jättes 13 arvestamata, et KrMS § 61 lg 2 kohaselt tuleb hinnata tõendeid nende kogumis. Millegagi ei ole põhjendatud, et subjektiivse külje hindamisel on see asjaolu tõendite kogumist välja jäetud. Apellant leiab, et ebaõige on maakohtu seisukohta selles, et O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev olid üksnes vahendid rahapesu toime panemisel ja toimepanija on tuvastama isik. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas oma 13.10.2006 lahendi nr 3-1-1-89-06 punktis 14, et ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (vt lisaks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas 3-1-1-64-05 - RT III 2005, 26, 272). Hinnates toimunut elulise usutavuse aspektist ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et O.Drozdetskaja ja A.Allahvedijev olid kaasatud rahapesusse nende teadmata. Vahendliku täideviimise juures ei saa vahend aru, oma teo ebaseaduslikkuses ja seega peab tema käitumine olema igati õiguspärane. Isegi siis kui O.Drozdetskaja kaasamisel esimesel hetkel ei olnud see talle arusaadav, pidid nii O.Drozdetskaja kui A.Allahverdijev juba enne esimeste ettevalmistavate toimingute tegevust aru saama, kuna juba siis oleks pidanud neil tõusetuma legaalse majandustegevuse seisukohast olulised küsimused: kuidas see tegevus haakub osaühingu põhikirjaga, kuidas nad hakkavad seda kajastama käibes jne ning see oleks nähtunud kuriteo avastamisel ka nende vastavatest toimingutes ja tegevustes. Midagi sellist ei ole kohtueelsel uurimisel ega kohtumenetluses tuvastatud. Kõik O.Drozdetskaja poolt ülekannete saabumise ettevalmistavad tegevused ja toiminguid tema ja A.Allahverdijevi laekunud rahaga on kõike muud kui seaduslikud. Tuvastamata asukohas asuva tuvastama isiku ja O.Drozdetskaja ega A.Allahverdijevi vahel ei olnud ärakasutamissuhet, kuna viimased pidid aru saama ja said aru oma tegevuse keelatusest ning vähemalt möönsid igasugust tagajärge. Maakohtu väide, et tuvastama isik lõi O.Drozdetskajas ettekujutuse (otsus lk 20 alt neljandast lõigust algav vestlus) kui legaalsest tegutsevast firmast kellega sõlmitakse legaalne leping on kõige eelneva kontekstis välistatud ja ei vasta kohtulikul uurimisel kogutud tõenditele. Apellandile jäi arusaamatuks, millele tugines maakohus pidades O.Drozdetskaja subjektiivse külje puudumist tõendavaks vestlust (otsuse lk 21 vestlus ja esimene lõik), milles arutatakse ülekannete teostamiseks võimalike uute kontode leidmist. Ebaselgeks jääb milles, kohtu arvates, pidi selles kontekstis seisnema panga süü. Kas ülekannete peatamises? Samas ebaseaduslik tegevus tulebki tõkestada ja selleks on loodud ka vastavad seaduslikud alused. Vestluses on näha, et O.Drozdetskaja kinnitas, et ülekanne läks tuvastama isiku poole teele Sampo pangas (OÜ Kald kaudu muundati ülekannetega saabunud raha e-rahaks ja liikus seejärel OÜ Klad kaudu Sampo pangast Venemaale). Asjaolu, et O.Drozdetskaja esitab ICQ vestluses küsimusi rahapesu kohta, ei välista tema vastutust, kuna sellel ajal oli ta juba teadlik kontodel rahade liikumise tõkestamisest ja ei ole välistatud, et sellisel kujul teema käsitlustega püüdis ta luua ennastõigustavaid tõendeid. Apellant toob oma väite kinnituseks välja näiteks vestluse 26.04.2008 kl 7:46:55 O.Drozdetskaja kõnest (IV kd tl 200) nähtub, et „volodja, mängime "lahtiste kaartidega", ära ignoreeri minu sõnumeid, petmine siis petmine, mina igal juhul lahendan situatsiooni enda kasuks. Lihtsalt tänu naiseliku rumalusele jätan 0,5% selleks, et see pole nii.“ Juba üksnes selle vestlusega on O.Drozdetskaja andnud oma hinnangu kogu nende ühisele „ettevõtmisele“. Maakohtu väide selle kohta, et O.Drozdetskaja arvas, et ülekannetes võis süüdi olla Hansapank näitab, et maakohus on sattunud oma hinnangutes eksitusse. Sest juhul kui maakohus jõuab järeldusele, et tegemist oli O.Drozdetskaja poolt legaalses ärisuhtes toimuvate tehingutega, millest laekunud raha edasikandmine oli igati seaduspärane, siis kuidas sai „legaalselt saabunud“ ülekannetes olla süüdi Hansapank. 14 Otsuse lk 21 teise lõike teisese lauses välja toodud „… otsib võimalusi uute terminalide tegemiseks teistes pankades„ näitab üksnes seda, et isegi olukorras, kus ühe panga kaudu ülekannetega saabunud raha kättesaamisega on tekkinud tõrge, soovitakse sama tegevust edukamalt jätkata mõne teise panga kaudu (juhul kui kohus peab terminali all silmas uue pangakonto loomist, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtunud, et oleks soovitud hakata looma teisi makseterminal). Selline asjaolu ei ole mingilgi viisil vaadeldav tahtluse puudumisena. Pigem kavatsetud tegevuse kõikide võimalike viisidega teostamisena. Asjaolu, et see tegevus toimus juba alustatud kriminaalmenetluse raames, ei oma antud situatsioonis tähtsust, kuna isikud olid vabaduses ja neil oli võimalik igal valitud viisil hakata looma ennastõigustavaid tõendeid või hakata suunama ebaseaduslikku tegevust teise kohta, lootuses, et kriminaalmenetlust õnnestub viia valedele jälgedele ja seejärel vabaneda vastutusest ning oma ebaseaduslikku tegevust jätkata. Näiteks 02.05.2008 kl 0:46 vestluse (IV kd tl 189 ), milles nähtub, et O. Drozdetskaja arutleb tuvastama isikuga selle üle, et tuleb „oskuslikult argumenteerida“. Juhul, kui järgida maakohtu poolt esitatud seisukohta seaduspärasest ärisuhtes, siis tõusetub küsimus, miks on vajalik täiendav oskuslik argumenteerimine, kui kõik toimus O.Drozdetskaja arvates seaduslikult. Samas käib oskuslik argumenteerimine kindlasti kaasa sooviga näidata ebaseaduslikke tegusid seaduslikuna. Seda saab jälgida ka O.Drozdetskaja poolt kriminaalmenetluse välistes suhetes Swedbank AS-i ja Rahapesubürooga, kus ebaseaduslikku tegevust püütakse näidata selgitustes ja fiktiivsetes dokumentides seaduslikuna. Prokurör leiab, et maakohus, tuginedes (otsuse lk 21 kolmas lõik) osadele 24.04.2008, 25.04.2008, 05.05.2008 ja 01.05.2008 vestlustele on põhjendamatult välistanud kohtuotsuses subjektiivse külje tõendite hulgast e-kaubanduslepingu, mille O.Drozdetskaja sõlmis eesmärgiga osaleda rahapesus ning seeläbi abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikul hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. See seisukoht on ebaõige juba seetõttu, et sõlmitud leping keelas otseselt selle lepingu alusel Interneti kaupluse kaudu muu tegevuse (lubas ainult ehitusmaterjalide müüki), keelatud oli teenuse edasiandmine (ei tohtinud volitada kedagi teist selle teenuse kaudu toimetama), oli otsene kohustus raha edastajate identifitseerimiseks (dokumenteerima kauba ostjad). Lisaks ei omanud OÜ Orka Royal sel ajal ka ehitusmaterjale, mida oleks ostjad saanud e-poest osta. Juhul kui arutleda kohtu versioonist (legaalne äritegevus, milleks saaks olla üksnes ehismaterjalide müük, mitte makseteenuse vahendamine) tuleneva võimalusega ei oleks asjakohaste ülekannete puhul mitte millegagi põhjendatud raha edasi saatmine enne kui ostja ei ole tuvastatud ja talle kaup teele saadetud või teele saatmisel, sest tegemist oleks ju ostja ja müüja vahelise müügilepinguga, millest ostja on täitnud oma kohustuse raha maksta ja müüja kohustus on ostetud vara üle anda. Kriminaalasjas, sh ka kohtu poolt osaliselt hinnatud ICQ vestlustes on näha, et enne laekunud raha ülekandmist ei tundud O.Drozdetskaja isegi mingit huvi nende isikute vastu kelledelt raha osaühingu kontole laekus, rääkimata nendega mingite õiguspäraste lepingulistest suhete tekkimistest. Kuna vestlustest on näha, et alles on kuriteo avastamise järel hakkab ta sellest esimest korda juttu tegema. Tegelikult läkski O.Drozdetskaja 09.04.2008 sõlmima E-kaubanduslepingut just selleks, et luua tuvastamata isikuga kokkulepitud võimalus rahade kandmiseks OÜ Orka Royal kontole. Juba algusest peale puudus tal soov legaalseks äritegevuseks, kuna e-kaubanduslepingu sõlmimine oli ajendatud tuvastamata isikutelt saabuvate rahade edasikandmisest. Seega oli süüdistatavatel juba algusest peale eesmärk asuda tegelema ebaseadusliku tegevusega. Just sel põhjusel ei tundnudki O.Drozdetskaja mitte mingisugust huvi konkreetsete raha saatjate vastu ja astub konkreetseid samme üksnes raha edasikandmiseks. Ta teostab oma eesmärki (motiivi) sellega, et jätab suures summas raha edasi kandmata ja kasutab seda koos A.Allahverdijeviga oma äranägemise kohaselt. Konfiskeerimise osas on prokuröri seisukoht järgmine. 15
§ 83
lõige 4 kohaselt konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja lõike 5 kohaselt võib eelnevas lõikes sätestatud juhul vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo.
§ 83
lg 4 sätestatud „vajalik luba“ tähendab sisuliselt õiguslikku aluse olemasolu.
§ 27kohaselt on tegu õigusvastne, kui ta vastab süüteokoosseisule.
Antud asjas ei ole
§ 28-31 kohaselt õigusvastasus välistatud.
TSÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 kohaselt peab tehing, kui toiming või omavahel seotud toimingute kogum, sisaldama kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. FBI kirja, USA-st Bank One kirja ja Swedbank AS (endine Hansapank AS) andmete alusel on kohus tuvastanud, et konto omanikud ei ole ise vabatahtlikult ülekandeid teinud, vaid kontode suhtes on toime pandud
§ 213sätestatud kuritegu.
Kuriteo tulemusena omanikult tahte vastaselt raha ülekandmist saab vaadelda seadusega vastuolus oleva tehinguna, mis on TsÜS § 87 kohaselt tühine. Tsiviilõiguslikult on tegemist tühiste tehingutega, millel TsÜS § 84 kohaselt ei ole õiguslikke tagajärgi algusest peale. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kohus on jätnud isikute õigeksmõistmisel tähelepanuta asjaolu, et süüteo toimepanemisega saadud raha on jäänud isikute õigusvastasesse valdusse. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga ja VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama. Ilmselgelt ei tohiks eelkuriteost saadud võõras vara (raha) jääda kellegi ebaseaduslikku omandisse ega valdusesse. Arestitud vara saab tagastada üksnes selle seaduslikule valdajale, kelleks ei saa olla ei OÜ Orka Royal ega O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev (süüdisatavad) apellatsioonis juba käsitletud põhjustel ega OÜ Akfrot ja OÜ Klad (kolmandad isikud) süüdistusteesides käsitletud põhjustelt. Seega on OÜ Orka Royal kontole laekunud ja sealt edasi kantud summade puhul tegemist OÜ Orka Royal, A.Allahverdijevi ja O.Drozdetskaja ning OÜ-le Klad ja Akfort poolt alusetu rikastumisega ja VÕS § 1027 kohaselt kuulub õigusliku aluseta saadud vara välja andmisele. Samuti tuleks lähtuda VÕS § 1036 sätestatud põhimõttest, et juhul kui saaja annab saadu tasuta üle kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, peab saadu välja andma kolmas isik. KrMS § 126 lg 2 kohaselt tuleb konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes, mille täpset seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, kohaldada konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus, sealhulgas ka kohtumenetluses. Seaduslik valdus tekibki vaid juhul kui omanik annab vara vabatahtlikult saajale. Sama põhimõte kehtib ka raha elektroonilisel edasikandmisel. Ülekanne peab tulenema omaniku tahtest. Seaduslikult saab raha liikuda, vaid selleks pädevate isikute kaudu. USA pankade klientide kontodelt kanti raha aga edasi ebaseaduslikult pangakaarti omanike tahtevastaste pangaülekannetega OÜ Orka Royal kontole. Konfiskeerimisel kuuluks kogu raha mis saabus OÜ Orka Royal kontole ülekannetega kohtueelse uurimise ajal saabunud ka arestitud raha, mis on käesoleval ajal isikute pahauskese ja ebaseaduslikus käsutuses ja tuleb neilt konfiskeerida sõltumata süüküsimuses võetavast seisukohast. Heauskse valdusena saab vaadelda üksnes OÜ Avektra, Jekaterina Allahverdijeva ja OÜ BMS Projekt valdust, kuna neil puudus igasugune seos ja teadmine võimalikust kuritegelikust tegevusest. 16 Mitte millegagi ei ole süüdistatavad ja nende kaitsjad ega maakohus ümber lükanud seda, et OÜ Orka Royal kontole eelkuriteost laekunud ja arestitud raha oli nende seaduspärases valduses, seega kuulub see kui õigusvastse teoga saadu, konfiskeerimisele. Juhul kui A.Allahverdijev, O.Drozdetskaja ja OÜ Orka Royal ei oleks antud kriminaalasjas süüdistatavad oleksid nad
§ 83lg 3 p 2 kohaselt kolmandad isikud (Kr
MS § 401 mõttes) eelkuriteo suhtes. Kogu menetluse jooksul on nad olnud teadlikud arestitud raha konfiskeerimise eeldusest. Seega on isegi isikute õigeksmõistmisel vajalik konfiskeerida nende ning OÜ-te Klad ja Akfort ebaseaduslikus valduses olev raha, mille omamiseks puudus neil õiguslik alus. Silmas tuleb pidada ka seda, et Karistusseadustiku süsteemi seisukohalt kujutab konfiskeerimine olemuselt mittekaristuslikku meedet ning tingiks ebaseaduslikult õiguskäibesse sattunud vahendite õiguskäibest eemaldamise. Tulenevalt eelnevast kohtupraktikast ei ole ilmselt vähetähtis ka asjaolu, et peale konfiskeerimist oleks võimalik asjakohase nõude puhul konfiskeeritud varade arvelt rahuldada ka eelkuriteo kannatanute objektiivselt tekkinud varaline kahju. Arvestades, et eelkuriteost tekkinud kahju kannatanutele on pankade vahelise rahvusvahelise koostöö käigus Swedbank AS osaliselt hüvitust maksnud kahju tekitajate eest, siis tuleks konfiskeeritava vara arvelt rahuldada kriminaalasjas esitatud panga tsiviilhagi. Seda just lähtudes Riigikohtu 11. aprill 2011 lahendist 3-1-1-97-10, mille punktis 38 on esitletud seisukohta, et „Kolmanda isiku nõude prioriteet riigi konfiskeerimisnõude ees võib realiseeruda näiteks sel viisil, et konfiskeerimisotsustuse jõustumisel tekib kolmandal isikul
§ 85
lg 2 alusel riigi konfiskeerimisnõudele pandiõigus, mis tagab kolmanda isiku nõuet konfiskeerimisotsustuse adressaadist võlgniku vastu. Seega tekib konfiskeerimisel
§ 85
lg 2 alusel õigussuhe, kus riik (pantija) vastutab talle kuuluva konfiskeerimisnõudega (pandi ese) selle eest, et kolmanda isiku (pandipidaja) nõue konfiskeerimisotsustuse adressaadist võlgniku vastu saaks täidetud. Kolmanda isiku pandiõigus riigi konfiskeerimisnõudele tekib konfiskeerimisotsustuse jõustumisel vahetult seaduse (
§ 85
lg 2) alusel ja seda ei pea eraldi seadma.“ Eelkuriteost pärineva raha süüdistatavate ja kolmandate isikut ebaseaduslikku valdusse jätmisega on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust (
§ 83lg 4,5) Kr
MS § 338 p 2 mõttes ja see on viinud põhjendamatu kohtulahendini mõistes, tuues kaasa olulise kriminaalmenetluse rikkumise (KrMS § 339 lg 2 mõttes), kuna ei ole rakendatud vajalikke meetmeid (KrMS § 126 lg 2) kriminaalasjas arestitud vara suhtes (KrMS § 314 p 5 mõistes). Nimetatud oluline rikkumine on kõrvaldatav (KrMS § 341 lg 3) apellatsioonmenetluse käigus isikute süüdimõistva kohtuotsusega või siis eraldi kohtumäärusega. Eeltoodu alusel taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Olga Drozdetskaja süüdi tunnistamist
§ 394lg 2 p 1 ja 3 järgi ja tema karistamist 4 aasta vangistusega. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust.
§ 73
lg 1, 2, 3 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud ning 2 aastat 2 kuud jätta täitmisele pööramata, kui Olga Drozdetskaja ei pane viie aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Adil Allahvedrijev süüdi tunnistada
§ 394lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistada teda 3 aasta 6 kuu vangistusega. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistus 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 4 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.05.2007 kohtuotsusega mõistetud 2 aasta ja 6 kuulise vangistuse ärakandmata osa võtta ja kohtuotsuste kogumi eest mõista karistustuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. Rahapesuobjektiks olev USA pankadest laekunud arestitud raha konfiskeerida süüdistatavatelt ja 3.isikutelt ning konfiskeerimist vähendada tsiviilhagi võrra. Vara jätta arestituks kuni konfiskeerimiseni. 17 Tallinna Ringkonnakohtu 14.mai 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 22.maini 2012. Süüdistatavatele saadeti vastavad määrused väljastusteatega ning allkirjad nende poolt määruse kättesaamise kohta on toimikus. Kaitsjatele ja prokurörile saadeti määrused elektrooniliselt. Määratud tähtajaks esitas vastuse apellatsioonile süüdistatava A.Allahverdijevi kaitsja. Kaitsja palub jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.03.2012 aasta otsus muutmata. Kaitsja hinnangul on esimese astme kohus tõendeid hinnanud õigesti ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Kaitsja teatab, et jääb esimese astme 27.02.2012 aasta kohtuistungil esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kaitsja esitab omapoolsed seisukohad ja vastuväited apellatsioonile, milliseid kohtukolleegium käsitleb käesoleva otsuse motiveerivas osas, mistõttu ei pea vajalikuks neid siinkohal tsiteerida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooni väidetega ja süüdistatava A.Allahverdijevi kaitsja poolt eelmenetluses esitatud vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus süüdistatavate õigeksmõistmise osas kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus leiab et tõendatud on süüdistatavate poolt
prg. 394 lg 2 p.1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemine. Kohtukolleegiumi seisukohad sellise otsustuse tegemisel on järgmised. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega esitatud maakohtu põhjendused osas, mis puudutavad eelkuriteo toimepanemist. Käesoleval juhul on eelkuritegu, millise toimepanemisest saadud rahade käitlemine ja nendega manipuleerimine on inkrimineeritud süüdistatavatele rahapesuna, toime pandud tuvastamata isiku poolt Ameerika Ühendriikides. Vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikkel 23 lg 2 p.c (Eesti on nimetatud konventsiooniga vastava seaduse alusel ühinenud) hõlmavad eelkuriteod nii asjaomase konventsiooniosalise jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool seda toime pandud kuritegusid. Väljaspool konventsiooniosalise jurisdiktsiooni toime pandud kuritegu kujutab endast eelkuritegu siiski üksnes juhul, kui see on kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kus see on toime pandud, ja oleks kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kes rakendab või kohaldab käesolevat artiklit, kui see oleks seal toime pandud. Maakohus on leidnud, et eelkuritegu kvalifitseerub
prg. 213 järgi, s.o. arvutikelmus, mis seisneb varalise kasu saamises arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Kohtukolleegium lisab, et arvutikelmus on karistatav ka Ameerika Ühendriikides. Kohustus arvutikelmuse kriminaliseerimiseks on juba sissekirjutatud Arvutikuritegevusvastase konventsiooni, millega on ühinenud nii Eesti Vabariik, kui ka Ameerika Ühendriigid. USA-s on sellealaste kuritegude eest karistamine reguleeritud Ameerika Ühendriikide Seadustiku 18. jaotises, paragrahvid 1030(a)
(4), (a)
(5)(A)-(B), (b), (c)
(3)(A), (c)
(4)(A)(i)-(ii), c
(4)(B)(i)-(ii). Arvutiga seotud kelmus ja sellega seonduv tegevus. Sama seadustiku 18.jaotise 1343 paragrahvi alusel - Traatside teel toime pandud kelmus. 18.jaotises paragrahv 1030 ( mis reguleerib arvutiga seotud kelmust ja sellega seonduvat tegevust) on kuriteoks alates 5000 USD. Seega on maakohtu poolt tuvastatud eelkuritegu karistatav nii Eestis, kui ka USA-s. 18 1.
- Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks peatuda süüdistatava A.Allahverdijevi kaitsja A.Karajevi poolt esitatud osadel kirjalikel vastuväidetel. Kuna kohtukolleegiumi seisukohast on tegemist selliste väidetega, milliseid ei ole võimalik nende paljasõnalisuse tõttu arvestada uue otsuse tegemisel, on otstarbekas need esmalt ümber lükata, et mitte omapoolsete seisukohtade põhjendamisel neil enam peatuda. 1.
- Kaitsja väidab Riigikohtu otsusele 3-1-1-34-05 tuginedes, et arutataval juhul ei ole alust üldse rääkida rahapesust, sest rahapesu eelduseks on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara üle tegeliku võimu omandamine ja selle tegeliku omaniku varjamine. Pole tõendatud, et Adil Allahverdijev, tehes mistahes ülekandeid OÜ Orka Royal kontol olevate rahadega oleks püüdnud varjata raha tegelikku omanikku OÜ-t Orka Royal. OÜ Orka Royal kontolt ei ole välja võetud raha sularahas, panga ülekannete korral on dokumentaalselt jälgitav raha omanik. Orka Royal OÜ, tehes pangaülekandeid ei varjanud ega isegi ei saanud varjata raha tegelikku omanikku (OÜ-t Orka Royal) ning samuti on üldteada asjaolu, et kõik pangaülekanded on dokumentaalselt jälgitavad ning sellisel juhul ei ole ega saa olla vara tegeliku omaniku varjamisel olla keskset osa. Asjaolu, et tehingute tegemiseks ei võetud Orka Royal OÜ kontodelt sularaha vaid tehingute eest maksti pangaülekannetega, välistab raha tegeliku omaniku varjamise eesmärgi ja tagajärje. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja poolt väljendatud seisukoht ühtib kaitsja poolt viidatud RK otsuses märgitud ringkonnakohtu järeldusega, millise aga Riigikohus oma otsuses 3-1-1-34-05 ümber lükkas ja selles osas märkis, et rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik RpTS § 2 tähenduses enne selle vara muutmist rahapesu objektiks. Alates
- jaanuarist 2008 jõustunud RpTRTS § 4 lg 1 kohaselt mõistetakse rahapesu all kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamist või saladuses hoidmist (p 1) või sellise vara muundamist, ülekandmist, omandamist, valdamist või kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest (p 2). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-41-11 selgitanud, et rahapesu kujutab endast varjamis- või moondamistegevust, millega puhastatakse eelkuriteost saadud rahapesu objekt - kriminaaltulu - kuritegelikust taustast ja suunatakse sellisel teel saadud vara legaalsesse käibesse, kasutamaks seda näiliselt seadusliku tulu teenimiseks. Teisisõnu varjatakse kõnealusel viisil rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Seejuures tuleb silmas pidada, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole välistatud isiku samaaegne karistamine nii eelkuriteo kui ka selle kuriteo läbi saadud vara suhtes toime pandud rahapesu eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-05, p 22). Samas on nõutav, et tuvastatud oleks eelkuriteona käsitatav kuriteosündmus. Kohtukolleegium oletab, et kaitsjat võis omapoolsete seisukohtade kujundamisel eksitada fakt, et mõlemal eelkäsitletud Riigikohtu lahendi puhul oli tegemist olukorraga, kus eelkuriteo toimepanijad olid ise ka n.ö. raha pesijad ja selleks, et kohaldada nendes otsustes avaldatud Riigikohtu seisukohti käeoleva kaasusega, tuleb pisut rohkem arutatava kuriteo tehioludesse ja süüdistuse ülesehitusse süveneda. Abistavaks faktoriks võib siinjuures olla veel Riigikohtu otsuses 3-1-1-41-11 p.-s 24 selgitatatu ja nimelt, et süüdistuse kohaselt panid K. Paurson, Ü. Kase, R. Kotkas, I. Liibeon, S. Rinne ja V. Mardisoo rahapesu toime sellega, et varjasid kannatanu poolt OÜ Valdervik Puit 19 pangakontodele kantud raha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, tehes kuritegelikul teel saadud rahaga näilikke tehinguid. Eelkuriteoks, millest rahapesu objekt pärines, oli K. Paursoni ja Ü. Kase poolt AS ST suhtes toimepandud kelmus. Ehk siis oluline on see, et varjatakse kannatu(te) poolt ülekantud rahade tegelikke omanikke e. kannatanuid. Kui tsiteeritud Riigikohtu lahendis oli kannatanuks kelmuse tagajärjel kannatanu, kes pettuse tagajärjel ise raha üle kandis, siis käesoleval juhul on kannatanuteks USA-s pangakontode omanikud, kelle pangakontodelt olid ülekantud tehtud arvutikelmuse teel ja nende tahte vastaselt. Ja kannatanud olid ka OÜ Orka Royal kontole kantud rahade tegelikud omanikud ning eelkuriteo toime pannud isik oli seda raha peale eelkuriteo toimepanemist seda raha kuritegelikult kontrolliv isik, kelle seost rahapesu objektiks oleva rahaga varjati. Seega ei ole õige seisukoht, et rahapesu koosseisuks on vajalik, et püütakse varjata OÜ Orka Royal kontole laekunud rahasid ja kaotada seost OÜ Orka Royal ja rahapesu objektiks oleva raha vahel. Rahapesu eesmärk on eelkuriteost saadud raha n.ö. „puhtaks pesemine“ ehk just läbi läbinähtavate ja pealtnäha läbipaistvate ja kontrollitavate tehingute, s.h. pangaülekannete selle „väljailmumine“ kujul, mida saab kasutada juba pealtnäha legaalselt teenitud rahana ning selle pestud raha lõpliku omandaja ja näiteks eelkuriteo kannatanute aga ka eelkuriteo toime pannud ja rahasid enda kuritegeliku kontrolli all hoidva isiku vahel on otsene seos kadunud. Käesoleval juhul oli tegemist skeemiga, kus USA pangakontodelt kanti kontode omanike tahte vastaselt raha OÜ ORKA Royal kontole, sealt oli kuritegeliku skeemi järgi raha kuritegeliku kontrolli all hoidva isiku poolt etteöeldud summas raha kantud OÜ Klad konkreetsele webmoney rahakoti numbrile, kus raha muutus n.ö. e-rahaks. Selle rahakoti omanikuga oli kokkulepe, et tema rahakotti saabunud raha jääb tema kasutusse, kuid ta maksab selle eest tuvastamata isikule sularaha. Seega on ilmselge, et eelkuriteo toimepannud tuvastamata isik ja lõpuks pestud kujul sularaha saanud isik, kui nad ei olnud ka üks ja sama isik, pidi nende vahel olema kokkulepe, sest lõppkokkuvõttes on pestud raha kättesaamine ilmselgelt eelkuriteo toimepannud isiku eesmärk. Raha n.ö. omastamine pangakontodelt arvutiprogrammi abil suurtes summades selliselt, et see kanda kohe kuriteo toimepannud isiku enda või temaga väga lähedalseisvate füüsiliste või juriidiliste isikute kontodele, oleks sama, kui vabatahtlikult vangi minek. Tihti kasutatakse selliselt pestud suurtes kogustes sularaha rahvusvahelises narko-, relva- või inimkaubanduses, kus maksmine ülekannetega ei ole võimalik. Fakt on ka see, et aja jooksul on muutunud skeemid, mida kuritegeliku tulu puhtaks pesemiseks kasutatakse keerulisemaks, sest ka nende kuritegude avastamise ja uurimisega tegelevatele isikutele on lisandunud oskusi ja skeemide avastamine ning nende taga olevate inimesteni jõudmine innustab kuritegeliku tulu teenijaid saadud tulu vabaks e. ilma sellel rahal oleks n.ö. silmaga nähtav kriminaalne taust, kasutamiseks uusi ja keerulisemaid skeeme välja mõtlema ja kasutama. Nagu käesoleval juhul selgub, jäävad ka seadused nende otsesel sõnasõnalt tõlgendamisel juba maha kaasajastatud rahapesu skeemidele ning rahapesuga teenitud kasu äravõtmine süüdlastelt on punktuaalselt seadust lugedes ja täites raskendatud või lausa võimatu. Samamoodi aegub valitsev kohtupraktika. Möödas on ajad, kus n.ö. tankistiks värvatakse viinapudeli eest asotsiaalse eluviisiga isik, kes ei oma vähimatki ettekujutust äriühingu majandustegevusest ega raamatupidamisdokumentide haldamisest, pestakse ta puhtaks, pannakse valveülikond selga ja talutatakse notari juurde, kus tema nimele firma vormistatakse, kõik dokumendid käest võetakse ning tulevikus käekõrval sularahaautomaatide juurde raha välja võtma talutatakse. Samas soosivad selliste uuemate keeruliste skeemide, skeemides osalevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kiiret avastamist ja raha lühiajalist kasutamist seadused ja rahvusvahelised konventsioonid, millistes ettenähtud sanktsioonidest püütakse kõrvale hoiduda. Rahapesu on kasvanud hästi organiseeritud ja rahvusvahelise haardega 20 peitkuriteoks ja selle rahvusvahelist mastaapsust võimaldavad just pangaülekanded ja internet. Pangaülekanded on alati kontrollitavad ka tagantjärgi ning pangaülekanne ei saa olla selle tõenduseks, et toimetatakse avalikult ja midagi ei varjata. Pangaülekannete kaudu raha pesemine tähendab sisuliselt seda, et kriminaaltulule pannakse pealtnäha seaduslik kest ümber ja pangatehingu taha on varjatud ja seal liigub tegelikult kriminaaltulu. Kõige eelöeldu taustal on kohtukolleegium veendunud, et just arvestades eelkuriteo toimepanija lõppeesmärki – saada teenitud kriminaaltulu kätte läbipestuna ja suhteliselt riskivaba legaalse kasutusvõimalusega, on välistatud olukord, kus skeemi kaasatakse esmaste lülidena e. veel jälgitava kriminaaltulu staadiumis füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes ei ole teadlikud tegelikest asjaoludest ja kelle puhul võib säilida risk, et raha kasutatakse enne enda huvides, kui see puhtana lõppkasutajaks määratud isikuni jõuab. Siinjuures on oluline ka asjaolu, et isikul, kelle kuritegeliku kontrolli all raha liigub, puudub ju praktiline võimalus minna kuriteoga saadud raha selle vahepeal omastanud füüsilistest või juriidilistest isikust kuritegeliku koostöö partnerilt kohtu kaudu tagasi nõudma. Seega, garanteerimaks raha lõppstaadiumi jõudmise endale vajalikus hulgas, ollakse ka vahepealsetele „lülidele“ osutatud teenuse e. ehk sisuliselt raha pesemise eest maksma korralikke summasid. Konkreetsel juhul puudutab see juba süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo subjektiivset külge, mille osas esitab kohtukolleegium oma seisukohad allpool. Küll möönab kohtukolleegium, et vastupidises olukorras, kus just musta sularaha – näiteks mis on saadud narkootikumide, relvade jms. keelatud kaubandusest – püütakse muundada n.ö. puhtaks rahaks, mida tahetakse paigutada panka, võib esineda olukordi, kus vahepealseid raha kasutajaid kasutatakse raha pesemise vahendina ilma nende endi teadmata, et nad selles osalevad. Näiteks laenab musta sularaha saaja erinevatele isikutele raha, kehtestades intressid ja lühikesed tagasimaksetahtajad vms., mis juba iseenesest viivad olukorrani, kus tähtaegselt laenu tagasimaksmine pole võimalik ja see nõutakse kohtu kaudu sisse ning siis juba kohtuotsuse täitmisele pööramisel hakkabki seaduslikul alusel laenuandja pangakontole kogunema. 1.
- Kaitsja leiab, et käeoleval juhul on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on kriminaalmenetluse oluline rikkumine ja rikkumine seisneb järgnevas. KrMS § 318 lg 3 p 1 kohaselt ei saa süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni. Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides ja neist piiridest ei ole õigust väljuda (KrMS § 331 lg 2 ja 4). Esimese astme kohus jõudis järeldusele, et rahapesu objektiivne koosseis OÜ – le Klad tehtud rahaülekannete puhul on täidetud ning Apellant nõustus sellise kohtu hinnanguga. Seega, tuginedes KrMS § 318 lg 3 p 1 ja KrMS § 331 lg 2 ja 4 ning apellatsioonis esitatule, puudub kaitsel võimalus vaidlustada esimese astme kohtu otsust osas, millega Apellant nõustus. Kohtukolleegium leiab, et tegemist ei ole kaitseõiguse rikkumisega. Kriminaalasja arutamine lühimenetluses oli süüdistatava tahe ja kaitsja oli samal positsioonil. Süüdistatavale selgitati lühimenetluse reegleid ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Õigeksmõistvat kohtuotsust süüdistatav ja tema kaitsja vaidlustada ei saa ja seda olenemata sellest, et see võib sisaldada mingeid süüdistatavale mittevastuvõetavaid järeldusi. Prokuröri apellatsioon seab piirid apellatsioonimenetluses apellandile ja teistele kohtumenetluse pooltele, kuid mitte kohtule. Kohtule jäävad KrMS prg. 331 lg 3, prg. 340 lg 1 ja lg 3 antud volitused apellatsiooni piiridest väljumiseks. Samas kohtukolleegium peab vajalikuks kohe ära märkida, et maakohtu poolt süüdistatavate käitumises tuvastatud neile inkrimineeritud kuriteo objektiivne koosseis, mis puudutab OÜ-le Klad ülekandeid, ei ole käesolevas menetluses vaidlusesemeks kuna seda ei ole vaidlustatud ja maakohtu otsus on selles osas põhjendatud, rajaneb kõigi kogutud ja 21 vahetult uuritud tõendite analüüsil ning on kooskõlas ka valitsevate Riigikohtu seisukohtadega. 1.
- Kohtukolleegium ei nõustu ka süüdistatava A.Allahverdijevi kaitsja väitega, et 4 aastat, mis on möödunud kuriteo toimepanemisest, on liialt pikk e. ebamõistlik aeg kriminaalmenetluseks ning taotleb seoses mõistliku aja möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamist süüdistatava suhtes või tema karistamist rahalise karistusega. Menetluse pikkuse mõistlikkust tuleb hinnata iga üksiku kaasuse ja selle asjaolude põhjal. Seejuures tuleb arvestada kohtuasja keerukust ning süüdistatava ja riigivõimu käitumist (EIÕKo asjas Zimmermann ja Steiner v. Šveits, p 24, Pélissier ja Sassi v. Prantsusmaa, p 67), kuid ka seda, millised õigushüved on süüdistatava jaoks kaalul (EIÕKo asjas Kudla v. Poola, p 124). Kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piirid sõltuvad menetletava kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest, aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust. Käeolevat kriminaalasja on alust pidada nii tõenduslikult kui ka õiguslikust küljest üle keskmise keerukaks. Kriminaalasja keerukust ja mahukust mõjutab toimepandud kuriteo rahvusvaheline mastaapsus – eelkuriteo toimepanemine USA kodanike suhtes, kuriteo toimepanija või toimepanemisega olulises puutumuses olev isik on tuvastamata ja võltsitud Venemaa passiga isik. Käesolevas kriminaalasjas on maakohtus vahetunud ka menetleja – üks kohtunik taandas ennast seoses töökoormusega, kuid nagu vastavast määrusest nähtub, on taandamise eesmärgiks just süüdistatavate õiguse – asja arutada mõistliku aja jooksul – tagamine. Esialgselt oli kriminaalasi saadetud kohtusse üldmenetluses, mis tingis ka kriminaalasja kuulamisele määramisel KrMS prg. 268-1 ettenähtud n.ö. katkematuse printsiibi arvestamise. Ka ei ole Riigikohtu vastav praktika kordagi tunnistanud 4 aastast menetluse kestust sama mahu või keerukusega kriminaalasjades ebamõistlikult pikaks menetlusajaks. 1.
- Kohtukolleegium peab ka ebaseaduslikuks kaitsja taotlust süüdistatava A.Allahverdijevi karistamiseks rahalise karistusega. Seda küsimust ei pea kohtukolleegium võimalikuks isegi mitte kaaluda karistuse küsimuse otsustamisel.
prg. 394 lg 2 sanktsioon näeb ette ainukese karistusliigina vangistuse. Seega tuleb kõne alla ainult vangistusega karistamine. Isegi taotledes karistuse mõistmist alla alammäära
prg. 61 alusel, ei ole võimalik taotleda sanktsioonid ettenähtud karistusliigist kergemaliigilist karistus. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-29-04 selgitanud selles osas järgmist.
§ 61
lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kriminaalkolleegium märgib, et karistusliik ja -määr on karistusõiguse erineva sisuga mõisted. Karistusliik väljendab karistuse kvalitatiivset tunnust, mis määrab karistuse olemuse. Karistusmäär on aga karistusliigi sisene kvantitatiivne tunnus, mis määrab konkreetse karistusliigi kohaldamise ulatuse. Seega viib
§ 61
tõlgendamine järelduseni, et selles märgitud "seaduses sätestatud alammäära" all tuleb mõista eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistusliigi alammäära ja ka erandlike asjaolude esinemine ei võimalda karistuse mõistmisel üleminekut põhikaristuse kergemale liigile. Seda järeldust toetab samuti asjaolu, et KrK § 39 nägi karistuse kergendamise võimalustena ette nii karistuse mõistmise alla alammäära kui ka ülemineku teiseliigilisele karistusele, kuid
§-s 61 on sätestatud võimalus üksnes karistuse kohaldamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Sellest nähtub seadusandja soov kitsendada karistuse kergendamise võimalusi erandlike asjaolude esinemise korral, piirates seda karistusmäära valikuga vaid ühe karistusliigi piires. Seega ei näe põhikaristuse teisele liigile ülemineku võimalust ette ka
§ 61
. Kohtukolleegium selgitab, et A.Allahverdijevile arutatava kuriteo eest mõistetav karistus saab olla vaid vangistus ja kuna ta on kuriteo toime pannud eelmise kohtuotsusega 22 määratud katseajal, siis on ainuvõimalik lõplik karistus reaalne vangistus. Karistusest tingimuslik vabastamine sellisel juhul võimalik ei ole. Arutatava kuriteo karistusmäära alampiir on seadusega paika pandud ja selleks on 2 aastat ja kuna A.Allahverdijevil on eelmise kohtuotsusega mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline vangistus kandmata, siis ainuüksi juba selle liidetava suurus välistab ka vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Karistuse ülemmäär on apellatsioonimenetluses paika pandud prokuröri apellatsiooniga e. kohus ei saa apellatsioonimenetluses mõista karistust üle prokuröri poolt apellatsioonis taotletava.
- Andmaks hinnangut süüdistatavate tegevuse subjektiivsele küljele, peab kohtukolleegium esmalt vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu seisukohaga nagu süüdistatavad ei teadnud, et rahad, mis välismaa pangakontodelt nende pangakontole laekusid, on kuritegelikul teel saadud. Süüdistatavate teadmine sellest, et nad valdavad ja “liigutavad” tegelikult kriminaaltulu, on kogu nende edasisele tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmise seiśukohast määrava tähtsusega. Maakohtu järeldus rajaneb tõendite aga ka tuvastatud tehiolude ühekülgsel hindamisel ning on vastuolus süüdistatvate objektiivse käitumisega aga ka nende käitumise hindamisega elulise usutavuse seisukohast. Esmalt märgib kohtukolleegium, et ei kahtle selles, et süüdistatavate näol on tegemist süüdivate arusaamisvõimeliste isikutega, kes omasid ettekujutust ja teadmisi äriühingu majandustegevusest ja raamatupidamise algtõdedest. Ka peab kohtukolleegium vajalikuks kohe selgitada, et peab põhjendatuks ja konkreetsel juhul ainuvõimalikuks ka seda, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult ja ühiselt ja neile inkrimineeritud koosseisuline raskendav asjaolu – kuriteo toimepanemine grupis – on põhjendatud. Olukorras, kus mõlemad süüdistatavad omasid ligipääsu pangakontole, kuhu laekusid süüdistuses märgitud summad, ei ole võimalik ühel tegutseda teise teadmata e. kõik raha edasikanded said olla toimunud vaid mõlema süüdistatava nõusolekul. Mõlemad süüdistatavad realiseerisid ka ise objektiivse teokoosseisu ning hoidsid ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Ebaseadusliku päritoluga rahavoost said mõlemad süüdistatavad ka kuritegelikku kasu. Kui A.Allahverdijev ei oleks ikka midagi O.Drozdetskaja tegevusest teadnud, ei ole viimasel olnud ka mingit vajadust n.ö. kasumit jagada. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Juhul, kui isik on vaadeldav süüteo keskse figuurina, kellest sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna, on ta materiaalõiguslikult käsitletav täideviijana. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas, mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Käesoleval juhul otsustasid just süüdistatavad, kuhu raha kanda ja neil oli olemas võimalus ka seda mitte teha ja kuriteost teatada ning seejuures, kui näiteks A.Allahverdijev ei oleks sellise tegevusega nõustunud, vaid oleks avaldanud, et teatab selles uurimisorganitele vms., ei oleks teo toimepanemine sellisel kujul ka võimalik olnud. Seega oli A.Allahverdijevil ka oluline teopanus. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga selles, et maakohus on ületähtsustanud süüdistatavate subjektiivse külje hindamisel O.Drozdetskaja sõnakasutust internetivestlustes vesteldes peale kuriteo ilmsikstulekut tuvastamata isikuga. Maakohus leidis, et O.Drozdetskaja nimetas oma tegevust “tööks” ja et ainuüksi sellise termini kasutamine tähendab, et ta ei teadnud, et tema käitumise näol on tegemist kuriteoga. Maakohtu arvates oleks usutav, et, kui süüdistatav oleks teadnud, et ta tegutseb kuritegelikus skeemis oleks ta kasutanud sõna “tegutsema”. Kohtukolleegiumi arvates ei 23 mõjuta kuidagi süüdistatava eelnimetatud sõnakasutus tema käitumisele antavat karistusõiguslikku hinnangut. Samamoodi ei oleks saanud kuidagi tõendada süüdistatava süü olemasolu sellega, et ta kasutab oma vestluses oma käitumisele hinnangu andmisel sõna “tegutsemine” mitte sõna “töö”. Tegelikult on täiesti tavaline, et kuritegelikes ringkondades nimetatakse ka kuriteo toimepanemist tööks, eriti, kui selle eest tasu või muud hüve saadakse. Näiteks, tellimismõrv, korterivargus jms. Kihutaja värvates täideviijat, pakub ikka “tööd”, mitte tegutsemist. Käesoleval juhul toimus jutuajamine vene keeles, kus tegusõna работать on palju laiema tähendusega ja tegelikult ei olegi võimalik leida vastet sellele sõnale, mis oleks sobinud arutatava vestluse konteksti ja oleks maakohtu hinnangul tõendanud kuriteo toimepanemist. Kohtukolleegium on veendunud, et tuvastamata isik, kes sõlmis O.Drozdetskajaga eelnevalt kokkuleppe selliseks tegevuseks nagu seda on kirjeldatud süüdistuses ja nagu on tuvastanud oma otsusega ka maakohus, kasutaski pakkumise tegemisel just väljendit есть одна хорошая работа (on pakkuda üks hea tööots). Sama on ka sõna “klient” kasutamine termini “kannatanu” asemel. Kohtukolleegiumi arvates on tegemist ka tavapärase sõnakasutusega ja kasutatakse seda sõna nii kuritegude ettevalmistamisel väljavalitud kannatanute suhtes, kui ka tagantjärgi nende kohta, kes juba kannatanud. Ka ei mõjuta kohtukolleegiumi seisukohast mingilgi määral süüdistatavate süüküsimust, et süüdistatava ja tuvastamata isiku omavahelises vestluses rääkis süüdistatav juba peale seda, kui pangakontod blokeeritud ja oht kuriteo avastamiseks enam, kui reaalne, sellest, et tuleks kasutada juristi abi. Nagu maakohtu poolt tuvastatud tehiolud kinnitavad seda ka kasutati, sest kohtukolleegiumi arvates on ainult juriidilise nõu saamisega seletatav see, et mitmed lepingud vormistati tagantjärgi ja ilmselgelt juba toimunud tehingutele õiguspärasema ilmingu andmise eesmärgil. Kui need fiktiivsed tagantjärgi lepingud olid süüdistatavate väljamõeldis, siis tekib paratamatult küsimus, miks isikud, kes on teadlikud kõigi seaduslike rahaliste tehingute dokumenteerimise vajadusest, seda enne ei teinud. Maakohus arvestas oma seisukoha kujundamisel süüdistatavate subjektiivse külje osas ka sellega, et O.Drozdetskaja vestluses tuvastamata isikuga räägib O.Drozdetskaja sellest, et tema e-mailile on saabunud kirju inimestelt, kus räägitakse sellest, et nende firma on varastanud pangakontodelt raha ja avaldab imestust selle üle. Maakohus leidis, et eeltoodu kinnitab üheselt, et süüdistatavad ei teadnud, et rahad on varastatud võõrastelt kontodelt. Kohtukolleegium on seisukohal, et asjaolu, et O.Drozdetskaja ei teadnud täpselt, kuidas on toime pandud eelkuritegu, mille tulemusel rahapesuks vajalik raha tuvastamata isiku poolt oma kontrolli alla saadi, ei välista tema tegevuses kaudse tahtluse olemasolu. Nimelt, piisab kohtukolleegiumi arvates sellest, et ta pidas võimalikuks raha kuritegelikku päritolu ja möönis seda. 2.05.2008.a. peetud vestluse osas, mis puudutab O.Drozdetskaja jutuajamist teemal, et ta püüab kuskil mujal pangas uue konto avada, siis seda saab konkreetset olukorda arvestades pidada lihtsalt nö. “hämamiseks”, et esiteks õigustada kuidagi vestluspartneri ees neile lubatud rahalist kompensatsiooni “raha pesemise” eest. Sellest sai O.Drozdetskaja aru, et OÜ Orka Royal kontole n.ö. kinni jäänud raha üle 300000 ei ole enam võimalik kuskile üle kanda ja pidi ka aru saama, et olles juba ükskord panga poolt n.ö. vahele võetud, ei saa samasugune tegevus olgugi, et teiste pankadega enam läbi minna. Pank on RpTRTS prg. 10 mõttes kohustatud isikuks ja pangale kehtib samas seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus. Teiseks, tuleb kohtukolleegiumi arvates ka arvestada, et kõigi nende vestluste toimumise ajaks olid süüdistatavad juba aru saanud, et nende teod on avalikuks tulnud ja nad tegid kõik, et vältida võimalikku vastutust. Nagu nähtub A.Allahverdijevi ütlustest, milliseid on maakohus tsiteerinud ka oma otsuses, tegi ta ettepaneku O.Drozdetskajale salvestada kõik vestlused ja selleks ajaks oli konsulteeritud ka 24 juristiga ning sellises olukorras on loomulik, et vestluste salvestiste kasutamiseks tulevikus enda tegude õigustamiseks, korrigeeritakse ka vestluste sisu selliselt, et näidata ennast kellegi kuritegelikest eesmärkidest ärakasutatuna ning eemaldada endast kuriteokahtlus. Rahapesu on koosseisutüübilt formaalne kuritegu ( tegu, mis on iseenesest kahjulik), seega kahjuliku tagajärje põhjustamine ei ole nõutav. Seetõttu ei sobi tahtluse ja ettevaatamatuse eristamiseks automaatselt need Riigikohtu seisukohad, millised on välja öeldud materiaalsete kuritegude osas ja mis on üles ehitatud tagajärje ettenähtavusele. Alates
- jaanuarist 2008 kehtiva RpTRTS § 4 lg 1 p-s 1 kirjeldatud käitumise korral on nõutav, et
§ 394järgi kvalifitseeritav kuritegu oleks toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, Rp
TRTS § 4 lg 1 p-s 2 sätestatu nõuab aga koosseisus kirjeldatud tegevuste eesmärgi suhtes kavatsetust.
§ 16
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise enda käitumisega (teoga) ja möönab seda (kiidab sisemiselt heaks). Ehk siis käesoleval juhul tulebki kohtukolleegiumi arvates tahtluse tuvastamiseks hinnata, kas süüdistatavad vähemalt pidasid võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu realiseerimist enda käitumisega (teoga) ning ka möönsid seda (kiitsid sisemiselt heaks). Kohtukolleegium nõustub siinjuures prokuröriga, et arutataval juhul on tõendatud süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemine kaudsest tahtlusest raskemas tahtluse vormis e. kaudse tahtluse piirid on ilmselgelt ületatud. O.Drozdetskaja tegutses kavatsetult ja A.Allahverdijev vähemalt otsese tahtlusega. Kohtukolleegium leiab erinevalt maakohtust, et kui O.Drozdetskaja sõlmis 9.04.2008.a. ekaubanduse lepingu pangaga, oli ta juba kuritegelikus kokkuleppes tuvastamata isikuga ning leping oli sõlmitud eesmärgiga luua pealtnäha seaduslik võimalus internetikeskkonnas makseid teostada, kuid tegelikult lepinguga avatud pangakonto kaudu käidelda sinna laekuvaid kriminaalse taustaga rahasummasid, eesmärgiga varjata ja hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu ja ka abistades kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Praktikas on asutud seisukohale, et enamasti on subjektiivse külje avamisel abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivsed ehk siis välised tehiolud. Arutatava kuriteo puhul peab kohtukolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale. 26.02.2010.a. jõustus seadus, millega Eesti ühines Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooniga, mis on vastu võetud ÜRO peaassambleel
- aasta
- oktoobril New Yorgis. Nimetatud konventsiooni art. 28, mis käsitleb kuriteo subjektiivse külje tuvastamist, kohustab konventsiooniosalisi looma võimalused selleks, et teadmist, tahtlust või eesmärki, mis kuuluvad konventsioonis määratletud kuriteo koosseisu, võib tuletada teo objektiivsete asjaolude põhjal. Nagu nähtub konventsiooniga ühinemise seaduse seletuskirjast, siis Eesti kohtupraktikas on aktsepteeritud, et tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist (näiteks on toodud seletuskirjas Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-106-97; 3-1-1-107-96, kuid kohtukolleegium märgib, et selliseid seisukohti võib välja lugeda ka tunduvalt värskematest Riigikohtu otsustest). Maakohus ei ole kohtukolleegiumi arvates arvestanud süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo subjektiivse külje hindamisel kõigi maakohtu enda poolt tuvastatud asjaoludega ning sisuliselt rajanud oma seisukoha pelgalt O.Drozdetskaja vestlustele tuvastamata isikuga, mis on viinud kokkuvõttes maakohtu valele lõppjäreldusele. Kohtukolleegium on seisukohal, et kõigi tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kuidagi võimalik järeldada, et süüdistatavaid kasutati ära ja et neil ei tekkinud kordagi kahtlust, et nad manipuleerivad kuritegelikul teel saadud varaga. Selliselt nagu käitusid süüdistatavad ja nagu nad oma käitumist seletavad, saavad tegutseda vaid isikud, kes on omakasu motiivil astunud kuritegelikku kokkuleppesse ja kes seetõttu ei pööranud tähelepanu nendele paljudele momentidele, mis üheselt 25 kinnitavad nende teadmist ja arusaamist sellest, et n.ö. tuvastamata isikute nöol on tegemist kurjategijatega, kes on kaasanud ka neid oma kuritegelike eesmärkide saavutamiseks väljamõeldud skeemidesse ja on nõus selle eest ka neile maksma. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. O.Drozdetskaja sõlmis 9.04.2008.a. AS-ga Hansapank e-kaubanduse lepingu. E.Kaubanduse lepingu olemus seisneb selles, et luuakse võimalus internetikeskkonnas kauplemiseks. Lepingu kohaselt pidi OÜ Orka Royal hakkama müüma ehitusmaterjali. Vaidlust ei saa olla selles, et juba lepingu sõlmimise momendil teadis O.Drozdetskaja, et nende firma ei saa lepingut sihipäraselt täita. OÜ-l Orka Royal ei olnud mingeid ehitusmaterjale müügiks pakkuda. Leping oli sõlmitud peale seda, kui O.Drozdetskaja oli olnud kuu aega tihedas kontaktis Vladimir Šultsi nimelise isikuga. Peale lepingu sõlmimist toimusid sündmused reaalelus selliselt, et alates 17.04.2008.a. kuni 24.04.2008.a. laekus OÜ Orka Royal kontole välispanga kaudu kokku 1 524 162,08 krooni. Sellest 831090 krooni saatis kandsid O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev üle OÜ Klad AS-s Sampo Pank kontole eesmärgiga muundada see e-rahaks ja e-raha ümberpaigutamiseks neile tundmatu isiku rahakotti. Siinjuures on oluline kohe ära märkida, et enne OÜ Klad kontole ülekannete tegemist raha e-rahaks vahetamisel tuleb OÜ Klad veebilehel täita raha vahetamise vorm ja seal kinnitab klient ka seda, et vahetab raha enda rahakotti. O.Drozdetskaja teadis täpselt, et ta ei vaheta raha enda rahakotti. Ta näitas 18.04.2008.a. OÜ Klad kliendina identifitseerimisel enda (OÜ Orka Royal) rahakotina teadlikult võõrast rahakotti, mille numbri oli ta eelnevalt saanud eeluurimisel tuvastamata isikult, kellega sõlmitud kuritegeliku kokkuleppe sisusse kuulus ka kohustus konkreetse rahakoti numbrile raha muundamine erahaks. Ülejäänud rahast kandsid süüdistatavad 275000 krooni OÜ Akfort kontole, Olga Drozdetskaja isiklikule kontole kokku summas 25000 krooni, Adil Allahverdijevi isiklikule kontole 60000 krooni, Jekaterina Allahverdijeva kontole 5000 krooni, OÜ Avektra kontole 6000 krooni ja OÜ BMS projekt kontole 4000 krooni. 318072,08 krooni jäi OÜ Orka Royal kontole konto blokeerimise hetkeks. Kohtukolleegium märgib, et ülalnimetatud tegevuse õigustamiseks süüdistatavate poolt antud ütlustes ei ole mitte ainult alust kahelda vaid need on paljasõnalised ja vastuolus äriühingu juhtimisoskusi valdava ja majandustegevusest ning raamatupidamisest minimaalsematki ettekujutust omava ning seadusekuuleka isikuna ennast eksponeerida püüdva isiku adekvaatse käitumisega. Julgelt võib väita, et ainult kuskilt prügimäe juurest üles korjatud, üles “klopsitud”, korraliku alkoholikogusega turgutatud ja käe kõrval juhitud “tankist” ei saaks aru, et ta tegeleb ebaseadusliku päritoluga rahaga ja et ülekandeid, milliseid ta teeb kuritegelike korralduste alusel ei saa nimetada muuks, kui rahadega manipuleerimiseks. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate ütlused on ebausaldusväärsed, need on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning nende tõendite pinnalt tehtavate loogiliste ja ainuvõimalike järeldustega. Ka on O.Drozdetskaja oma käitumist erinevalt õigustanud. Süüdistatavate ebausadusväärsetele ütlustele ei saa rajada kohtuotsust ja neid käsitleb kohtukolleegium vaid niivõrd, kuivõrd peab vajalikuks süüdistatvate süü tõendamisel nende endi poolt esitatud väidete ümebrlükkamiseks. Siinjuures osundab kohtukolleegium ka sellele, et ütlusi andes on O.Drozdetskaja ka ise aru saanud, et keskmisele normaalse mõistuse juures olevale kõrvaltvaatajale ei saa tema käitumine olla millegagi õigustatav. Nii on ta ütlusi enda kasuks pöörates ise öelnud, et “tänasel päeval paistab see kõik hoopis teistmoodi välja”. 26 O.Drozdetskaja, kellel tuli oma tegevuse kohta hakata andma ütlusi uurimisorganitele, sai väga hästi aru, et ta ei saa kuidagi olukorras, kus firmal ei olnud reaalselt mingeid müügiks pakutavaid ehitusmaterjale, väita, et leping oli sõlmitud internetis kauplemiseks ja et lepingut sõlmides oli tal kindel soov ka lepingut sihipäraselt täita. Ka ei saanud ta rääkida seda, mis rääkis esialgu pangatöötajale, et andis veebilehe kasutamise üle ühele Venemaa firmale, kes samuti tegeleb ehitusmaterjalide müügiga. Nimelt, keelas e-kaubanduse leping teenuse edasiandmise. Püüdes õigustada kuidagi e-kaubanduse lepingu sõlmimist hakkas O.Drozdetskaja rääkima agendilepingust. Kohtukolleegium nõustub siinjuures apellandiga, et agendileping oli fiktiivne ja see oli koostatud ilmselgelt juba peale kuriteo avastamist ja selle sisu oli kohandatud juba selleks ajaks toimunud tegevuse järgi, mitte ei tegutsenud süüdistatavad lepingu järgi. Ainult sellega saab olla seletatav ka ühe numbri puudumine lepingus kirja pandud rahakoti numbris, sest lepingu järgi ei saanud sellise numbriga rahakotti, mis lepingus kirjas raha üle kanda. Kuna O.Drozdetskajal ei olnud ette näidata kirjalikku lepingut, siis põhjendas ta oma tegevust varem suulises vormis selgeks räägitud lepingu tingimustega e. suulise agendilepinguga. Väidetava suulise agendilepingu kohaselt tegi temale Moskvas asuva Globaltrans esindaja V.Šults, ettepaneku hakata koos teenindama Forex kliente. Forex on rahvusvaheline väärtpaberite turg ja kliendid saavad seal müüa ja osta väärtpabereid. V.Šults väitis, et Globaltrans tegeleb Forexi klientide andmebaasi haldamisega. Kui isegi korraks uskuda süüdistatavaid, et see nii oli, siis on see V.Šultsi jutt niivõrd absurdne ja valest läbipaistev, et iga väiksemgi kontrollakt süüdistavate poolt ja seda nende endi võimalustega, oleks V.Šultsi jutu paikapidamatuse ilmsiks toonud juba enne e-kaubanduse lepingu sõlmimist ja sellega oleks rahapesu tõkestatud. Sellise jutu peale e-kaubanduse lepingut sõlmima minna ja seda veel sellise isikuga koostöö tegemise eesmärgil, saab ainult isik, kes ise on sedavõrd huvitatud omakasust, et on nõus kasu saama ise kuritegu toime pannes. Nimelt, O.Drozdetskaja enda ütlustest tuleb piisavalt selgelt välja, et ta sõlmis kokkuleppe temale absoluutselt tundmatu isikuga, kes nimetas enda nime ja tegevusala ning kelle telefoninumber oli ka teada. Esimene küsimus, mis sellisel juhul tekib, et miks valis V.Šults välja OÜ Orka Royal, kelle tegevusalad ei langenud kokku selle tegevusega, milleks V.Šults koostööpartnerit otsis. Arvestades sündmuste toimumise aega ehk seda, et tegemist oli 2008.a. algusega, mil paljud firmad pidid otsima võimalusi ellujäämiseks, on kohtukolleegiumi arvates pigem loogilisem, et süüdistatavad ise otsisid kõikvõimalikke mooduseid firma edasieksisteerimiseks ja mingeid kanaleid pidi jõudsid sellise isikuni. Seejuures see isik, kellega O.Drozdetskaja oli nõus koostööd tegema ja koostöö pidi seisnema vaid pangaülekannete tegemises, lubas korduvalt, et saadab O.Drozdetskajale allkirjastatud lepingu, keerutas, et on juba lepingu posti pannud jne., kuid lubatud lepingut O.Drozdetskaja ei saanud. Vaatamata sellele ei pidanud O.Drozdetskaja vajalikuks kontrollida V.Šultsi usaldusväärsust kasvõi kõige kättesaadavamal viisil – n.ö. guugeldades. Nagu toimiku materjalidest nähtub on politseivaneminspektor kasutanud kõigile tuntud ja kättesaadavat otsingumootorit ning telefoninumbrite, e-posti aadressi ja kodulehekülje aadressi sisestamise teel saanud piisavalt infot selle kohta, et tegemist on rahvusvahelises mastaabis tegutseva petturiga. Kusjuures juba märtsi kuus on vastavate töökuulutuste juures inimesi hoiatatud, et tegemist on kuritegeliku iseloomuga tööpakkumisega. Seega, pigem on põhjendatud alus arvata, et süüdistatavad ise leidsid internetist tööpakkumise ja ilmutasid initsiatiivi koostööks. Kohtukolleegiumi sellist veendumust süvendab paratamatult ka asjaolu, et käesoleval ajal veel kohtueelse menetluse staadiumis O.Drozdetskaja suhtes menetletavates kriminaalasjades esitatud kahtlustuste põhjal võib järeldada, et O.Drozdetskaja on oskuslik kelm ja “skeemitaja” ning et ta on seotud kümnete osaühingutega ja omab ka väga tihedaid sidemeid Schengeni konventsiooniga mitteliitunud riikide kodanikega (Venemaa, Ukraina, Valgevene), kellele küllakutsete esitamisega erinevate firmade nimel ta tegeles ja kellele Eesti on keeldunud 27 viisat andmast või kes võivad olla EV politseiandmebaasides mustas nimekirjas ja neil võib tekkida viisa saamisega probleeme. Mingitki kriitikat ei kannata ka ilmselgelt tagantjärgi otsitud väide, et OÜ Orka Royal pidi koos väidetava Globaltransiga hakkama Forexi kliente teenindama. Mida see teenindamine tähendas, seda O.Drozdetskaja seletada ei osanud. Kui selline väidetav kokkulepe oli, siis pidi O.Drozdetskaja ka teadma, et FOREX turg on globaalne pankadevaheline määratud kursiga valuutavahetuse turg. Kui ta ei teadnud, siis internetist on Forexi kohta võimalik uurida ja infot saada ja ka vene keeles. Isegi ilma selle infoga tutvumata tõusetub igas adekvaatse mõtlemisega inimeses eelkõige küsimus, et miks peaks eraisikud, kes soovivad kaubelda nimetatud rahvusvahelisel valuutaturul tegema oma tehinguid läbi mingi Eestis registreeritud tundmatu firma ja veel läbi mitme firma, vahetades veel raha e-rahaks, kui igas riigis on olemas võimalus otse läbi Forexi veebilehekülje seda teha, m.h. ka vahetada raha webmoney-ks. Seejuures kaob vahepeal 30% klientide rahast väidetavateks vahendus jm. tasudeks. Tegelikkuses reklaamib Forexi turg oma eelisena ka turu läbipaistvust sellega, et FOREX turul tegutsemiseks ei ole mingeid varjatuid ja ettenägematuid kulusid ja igasugused tasud puuduvad. Seega, isegi, kui kogu O.Drozdetskaja jutt sellest, et temale V.Šults nii seletas, tõele vastaks ja ta tõesti uskus, et Globaltransil saavad olla lepingud Forexi klientide vms. siis jääb ikka vastamata küsimus, et kes on see rumal inimene, kes valuutaturul kauplemiseks valib nende koostööna pakutud variandi. Ja kui raha hakkas arvele tulema, siis nähes, et enamasti on tegemist USA-s asuvate pankade kontode omanikega, kes raha suure ringiga vahetavad (vahepael toimub ka valuutavahetus – dollarid kroonideks ja siis jälle dollarikursiga webmoneyks) ja saavad lõppteenust 30 % (tegemist on protsendiga, mis kohtukolleegiumi seisukohast oli lubatud süüdistavatele n.ö. tasuks) väiksemas summas, kui ise maksavad, siis saab vastus sellele küsimusele olla vaid üks – tegeletakse rahvusvahelise haardega rahapesuga. Sellisel teel tehtavad pangatehingud ei ole muud, kui manipulatsioonid rahaga. Isegi, kui Globaltrans pidanuks tegelema vaid Venemaa klientidega, siis ka sel juhul oleks igati loogiline, et seda oleks tehtud otse teenust pakkudes, mitte läbi Eestis registreeritud firma. Süüdistatavad said oma tegevusest ka aru, et väidetava teenuse ostjaid ei ole võimalik identifitseerida ja isegi kui nad tõesti uskusid, et läbi mitme firma lõpuks teenus seda ostnud isikuni jõuab, siis, kust peaks V.Šults lõpuks teadma, milline klient, kui suure raha eest seda pakutavat teenust ostnud on ja kellele ta ostetud teenuse müüma peab. Raha kandsid nad ju üle n.ö. portsuga. Kui ülekanded nende kontole tulid tuhandetelt isikutelt ja väikestes summades, siis nemad kandsid OÖ-le Klad üle süüdistuses märgitud summa 831090 krooni 13 ülekandega võõrasse rahakotti. V.Šultsi väidetav seletus, et tal on klientide andmebaas ja ülevaade sellest, ei anna ka vastust sellele küsimusele, sest ei saa ju ülevaade klientide andmebaasist tähendada seda, et ta kõrvalt näeb, kes täpselt nimeliselt ja kui palju kandis OÜ Orka Royal kontole ja millist konkreetset teenust üks või teine klient soovib e. salaja jälgib pangaülekandeid ja omab seega ülevaadet pangaülekande rekvisiitide kohta. Ka pidi süüdistatvates ilmselgelt tekitama kahtlust see, et kõik kliendid kauplesid valuutaturul ja tegid tehinguid väikeste summadega ca 100-200 dollari vääringus, ühtegi suuremat summat tuhandete hulgas ei olnud ja sealt olid nad ka nõus veel suure protsendi kaotama. Kohtukolleegiumi arvates ilmestab süüdistatavate teadmist sellest, et nad manipuleerivad kuritegeliku päritolu rahadega ka see kiirus, millega kanti väidetavalt seadusliku lepingu alusel saadud kasum iseenda või endaga seotud lähedaste ja firmade arvele – mitu ülekannet päevas. Mingeid raamatupidamisdokumente pangaülekannete kohta seejuures ei vormistatud, osaühingu käibes tehiguid ebaseadusliku päritoluga rahadega ei kajastatud. Kui lisada veel kogu selle enam, kui kahtlaste tegurite jadale asjaolu, et passi koopia, mille järgi V.Šultsi isik O.Drozdetskaja poolt tuvastati, oli ilmselgete võltsimise tunnustega, siis ei jää vähimatki kahtlust selles, et süüdistatavad ei olnud mingid “ullikesed”, keda V.Šultsi nimeline isik 28 lihtsalt ära kasutas nii, et nad ise millestki aru ei saanud, vaid tegemist oli isikutega, kes ise astusid kuriteglikku kokkuleppesse, millega soovisid abistada ja abistasid kuritegekus tegevuses osalenud isikut hoidumast oma tegude õiguslikest tagajärgedest sellega, et eesmärgiga varjata raha ebaseaduslikku päritolu kandsid selle isiku poolt kindlaksmääratud summa edasi OÜ Klad kontole võõrasse rahakotti muundades raha e-rahaks ning tegid seda omakasu ajendil, saades ka ise kasu sellisest rahadega manipuleerimisest. Kuritegeliku kasuna teenitud summasid kasutasid süüdistatavad juba oma äranägemise järgi. Süüdistatavad teadsid ka seda, et makseteenuse osutamise teenus osaühingul põhikirja järgi puudus. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus süüdistatavate subjektiivse külje hindamise aluseks on rohked vaieldamatult tuvastatud käitmisaktid e. käitumisaktide jada. Kui tegemist oleks ühe käitumisaktiga, mille alusel tuleks anda hinnang kuriteo subjektiivsele küljele, siis võiks veel enda kaitseks rääkida, et puudus arusaam enda teo ebaseaduslikkusest ja võimalikest tagajärgedest vms. Järeldus isikul enda teo ebaseaduslikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest arusaama puudumise kohta on aga kaheldavam juhul, kui tema objektiivne tegevus koosneb rohketest üksteisega tihedalt seotud käitumisaktidest, millistest igaüks eraldi juba välistab oma teo ebaseaduslikkusest arusaamisvõime puudumise kuna kinnitab üheselt, et kui isik oleks käitunud seaduslikult ja järginud kõiki lepinguõiguse, äriõiguse, maksuõiguse jne. norme ja häid tavasid, siis oleks kuritegu toimumata jäänud ning kõiki selliseid käitumisakte kogumis hinnates on isikul enda teo ebaseaduslikkusest arusaama puudumine välistatud ja seda kohtupraktikas tunnustatud välistamismeetodi alusel. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele 3-1-1-124-96, kus märgitakse, et subjektiivse külje tuvastamisel objektiivse külje analüüsi kaudu ei saa lugeda usutavaks sellist süüdistavate poolt pakutud versiooni toimunust, mis on üles ehitatud reale üldtuntud asjaoludega vastuolus olevatele väidetele ja selgitustele. Käesoleval juhul on tuvastatud kuriteo objektiivsesse külge kuuluvate asjaolude jada, mis kinnitab tõsikindlalt, et süüdistatavad olid teadlikud, et manipuleerisid kuritegelikul teel saadud varaga. Sellise järelduse tegemine ei vaja eriteadmisi ega spetsiaalset ettevalmistust ühes või teises inimtegevuse sfääris, olles seega üldtuntud asjaoluks (3-1-1-124-96).
- Arvestades eeltoodut ja vaidlustatud maakohtu otsusega OÜ Klad arvele tehtud ülekannete osas tuvastatud kuriteo objektiivse koosseisu esinemise süüdistatavate käitumises aga ka seda, et õigusvastasust välistavad asjaolud nende käitumises puuduvad, leiab kohtukolleegium, et süüdistatavate O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijevi süü
prg. 394 lg 2 p.1,3 järgi on selles (OÜ Klad) osas tõendamist leidnud.
- Prokuröri poolt vaidlustatud OÜ-le Akford tehtud ülekannete osas on tuvastatud, et OÜ-le Akford kandsid O.Drozdetskaja ja A.Allahverdijev üle OÜ Orka Royal kontolt ajavahemikul 21.04.08 kuni 23.04.08 kokku 275000 krooni (apellatsioonis ekslikult märgitud summaks 500000 krooni), mille kuritegelik päritolu oli neil teada ja seda käesolevas kohtuotsuses eelpool esitatud põhjendustel. Maksed olid teostatud kolmel päeval summades 100000 krooni, 85000 krooni ja 90000 krooni. Ka on tuvastatud, et 21.04 teostas makse O.Drozdetskaja, 22.
- ja 23.04 aga A.Allahverdijev. Süüdistatavad põhjendasid makseid OÜ-le Akford sellega, et OÜ Akford laenas laenulepingu alusel OÜ-le Orka Royal 500000 krooni ja maksed tehti laenu tagastamiseks. Maakohus leidis, et väidetav laenuleping, mida süüdistatavad nimetasid ülekannete aluseks, on fiktiivne leping ja see on koostatud tagantjärele juba ajal, kui süüdistatavatel tuli hakata andma seletusi rahadega manipuleerimiste kohta. Maakohus on oma sellekohast seisukohta põhjendanud ja tõendite analüüs ning sellisele järeldusele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja arusaadav. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et laenuleping, mida püütakse näidata OÜ-le Akford tehtud ülekannete alusena, on fiktiivne leping ja ülekannete tegemise ajal ei 29 saanud see olla nimetatud maksete aluseks kuna seda lihtsalt ei olnud sel ajal isegi veel mitte vormistatud. Süüdistatava A.Allahverdijevi kaitsja on apellatsioonile esitatud vastuses leidnud, et ei saa rääkida dokumentide hilisemast vormistamisest. Arvuti failiregistri andmed on vastuolulised ja on on alust kahelda nende usaldusväärsuses. Dokumentide failiregistri andmete vastuolulisust tõendavad kaitsja arvates järgmised asjaolud. - OÜ-ga Akfort sõlmitud laenulepingu kui elektroonilise dokumendi protokolli kohaselt 06.05.2008 aastal koostatud dokument on prinditud 27.02.2008 aastal ehk enne selle koostamist. (IV kd, tlk 153) - OÜ Akfort otsus) elektroonilise protokolli kohaselt koostati dokument 10.04.2008, aga dokument on prinditud 29.03.2006 aastal. IV kd, tlk 157 – kajastatud dokumendi (protokoll.doc) elektroonilise protokolli kohaselt koostati dokument 21.04.2008 aastal, aga prinditi 17.11.2004 aastal; Kohtukolleegium leiab, et esitatud faktid ei lükka maakohtu seisukohta ümber. Ilmselgelt on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus arvutis olid salvestatud dokumendid – otsus, laenuleping, protokoll aastaid varem ja kindlasti on neid ka välja prinditud. Samas alati on võimalik muuta salvestatud dokumendi sisu, jättes dokumendi nimetuse muutmata ja arvuti näitab selle uue dokumendi loomise ajana tegelikult juba varem salvestatud dokumendi sisu muutmise e. sisuliselt uue dokumendi aga vana nimega, loomise aega. Uuel kujul neid järelikult välja ei olnud prinditud, vähemalt sellest arvutist. Alati on võimalus dokumendi edasi saatmiseks ja selle väljaprintimiseks teisest arvutist. Samas leidis maakohus, et OÜ-le Akford teostatud ülekanded, erinevalt OÜ –le Klad teostatud ülekannetest, ei täida rahapesu kuriteo objektiivset koosseisu. Maakohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. Ülekantud raha ei olnud eelkuriteo toime pannud tuvastamata isiku kontrolli all, raha kasutasid süüdistatavad OÜ Orka Royal majandustegevusest lähtuvalt, ülekanded olid dokumentaalselt jälgitavad ja võisid olla teostatud ka osaühingu legaalsetest vahenditest kuna firma arvele on ka varem raha laekunud ja ka varem on OÜ Orka Royal erinevaid väljamakseid teinud. Ka on maakohus seisukohal, et erinevalt OÜ-le Klad tehtud ülekannetega liigutatud rahast, üksnes millisest raha pestuna kättesaademisest sularahas oli huvitatud just tuvastamata isik, öeldes millal, kuhu ja kuipalju üle kanda, ei olnud AÜ-le Akfort ülekantud rahast tuvastamata isik huvitatud. See raha liikus süüdistatavate kontrolli all. Kohtukolleegium ei nõustu esitatud maakohtu põhjendustega. Esiteks, asjaolu, et dokumentaalselt on võimalik jälgida raha liikumist, ei välista raha liigutamist just rahapesu eesmärgi. Seda seisukohta on kohtukolleegium juba käesolevas otsuses põhjendanud. Tegelikult on sama seisukoht väljaloetav ka RahaPTS prg. 4 lg 1 p.-st 2, mille kohaselt on rahapesu muuhulgas ka kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara ülekandmine, eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Teatavasti on pangaülekanded alati dokumentaalselt jälgitavad ja ülekannetega ei saa kuidagi varjata raha ülekandmist, kui sellist. Rahapesu sisuks on tegelikult see, et kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara ebaseaduslikku päritolu soovitakse varajata. Kui näiteks arutataval juhul on rahavoo puhul, mis saabus OÜ Orka Royal arvele süüdistuses näidatud summas kergesti tuvastatav selle pärinemine eelkuriteost, siis edasi liikus raha selliselt, et tema kriminaalne taust oli n.ö. ümbritsetud väljapoole paistva seadusliku tehinguga e. konkreetsel vaidlusalusel juhul märgiti selgitusse laenu tagasimakse ja selle tehingu aluseks vormistati tegelikult fiktiivne leping. Ka ei oma tähtsust kohtukolleegiumi arvates see, et raha, mida süüdistatavad kogu kuritegeliku taustaga rahavoost kasutasid enda äranägemisel ei olnud enam eelkuriteo toime pannud isiku kontrolli all. Selle ülekandega varjati eelkuriteo toime pannud tuvastamata isiku seost rahaga mis läks OÜ Akfort kasutusse. Ehk siis nad hakkasid 30 juba enda huvides n.ö. pesema neile kuriteo toiempanemise eest lubatud protsenti. Kohtukolleegium leiab, et olukorda, kus süüdistatavad tegid pangaülekandeid tegelikkuses mittetoiminud tehingu alusel ei saa käsitada süüdistatavatega seotud ettevõtete (OÜ Orka Royal ja OÜ Akfort) tavapärase tegevusena ja selline käitumine on hinnatav rahandus- ning majandussüsteemi kahjustavana. RpTRTS § 12 lg 2 p 2, kohaselt kohaldatakse rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks hoolsusmeetmeid vähemalt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus ületab 15 000 eurot (s.o 234 699 krooni). Võttes arvesse, et seadusandja on seega näinud 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes reaalset ohtu rahandus- või majandussüsteemi normaalsele toimimisele, on arutelu selle üle, kas 275 000 krooni suuruse kriminaaltulu käitlemine täidab rahapesu koosseisu, asjakohatu (Riigikohtu otsus 3-1-1-85-11 p.46). Seega on kohtukolleegiumi seisukohast ka OÜ-le Akfort 275000 krooni ülekandmisega süüdistatavad täitnud rahapesu kui
prg. 394 ettenähtud kuriteokoosseisu. 5. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavad tuleb süüdi mõista ka OÜ Orka Royal arvele arestimise seisuga nö. kinni jäänud jäänud 318072,08 krooni valdamises. RpTRTS § 4 lg 1 p.2 kohaselt on rahapesu muuhulgas ka kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara valdamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Süüdistatavatele esitatud süüdistuses on märgitud, et nimetatud rahasumma jäi OÜ Orka Royal valdusse. Ka on süüdistatavatele esitatud süüdistus ja nad on antud kohtu alla kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamises. Prokuröri apellatsioon on selles osas küll ebaselge, kuid kuna prokurör siiski taotleb kogu kuritegeliku tegevuse tulemusel OÜ Orka Royal arvele laekunud raha konfiskeerimist, siis võib aru saada, et ka see käitlemisviis (valdamine) on hõlmatud apellatsiooni piiridega. Kuna süüdistatavad panid toime rahapesu grupis ja suures ulatuses, siis tuleb nende tegevus kvalifitseerida
prg. 394 lg 1 p.1,3 järgi. 6. Süüdistavatele karistuse mõistmisel on apellatsioonikohus seotud apellatsiooni piiridega. Prokurör taotleb süüdistatavate karistamist vangistusega, mis on
prg. 394 lg 2 ettenähtud ainukese karistusliigina. Karistusmäärana on prokurör taotlenud O.Dozdetskaja karistamist 4 aastase vangistuse ja A.Allahverdijevi karistamist 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Karistuse individualiseerimisel on arvestatud konkreetse süüdistatava osa kuriteo toimepanemisel e. süüd. O.Drozdetskaja oli aktiivsem grupi liige. Tema poolt oli sõlmitud vajalik e- kaubanduse leping, tema suhtles tuvastamata isikutega, tema oli ka väidetava agendilepingu sõlmimisel aktiivne. Arvestades, et
prg. 394 lg 2 sanktsiooni keskmäär on 6 aastatat, ei saa prokuröri poolt taotletavaid karistusmäärasid lugeda liiga rangeteks. Arvestatud on ka juba seda, et A.Allahverdijev on varem korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, et käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse kergendada prokuröri poolt taotlevaid alla sanktsiooni keskmise jäävaid karistusmäärasid. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis tuleb mõistetavaid karistusi vähendada 1/3 võrra. Süüdistatavale A.Allaherdijevile mõistetav liitkaristus saab
prg. 65 lg 2 ja
prg. 74 kohaselt olla ainult reaalne vangistus kuna ta pani vaidlusaluse kuriteo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal ja see moodustub käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse ja eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse summana. Ka on kohtukolleegium apellatsioonist tulenevalt kohustatud O.Drozdetskajale karistust mõistes kohaldama
prg. 73 sätteid, mistõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks 31 põhjendada
prg. 73 kohaldamise aluste olemasolu. Prokurör taotleb O.Drozdetskaja suhtes n.ö. šokivangistuse kohaldamist, et koheselt kuuluks ärakandmisele 6 kuud ja 2 aastat 2 kuud jääks täitmisele pööramata. Seega saab kohtukolleegium vaid kaaluda, kas prokuröri poolt taotletav osalise vangistuse kohene täitmisele pööramine O.Drozdetskaja suhtes on põhjendatud ja kas just sellises määras. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri ettepanek määrata O.Drozdetskajale mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele 6 kuud, on põhjendatud. Arvestades O.Drozdetskaja isikut ja tema poolt toimepandud kuriteo tehiolusid, ei ole võimalik leida ühtegi põhjendust, miks peaks ta täies ulatuses tingimuslikult vabastama reaalse vangistuse kandmiselt. O.Drozdetskaja puhul ei ole võimalik väita, et ta on ka ilma šokivangistuseta teinud endale piisavad järeldused edasise õiguskuuleka elu osas. Temale kahes kohtueelses menetluses olevates kriminaalasjades esitatud kahtlustused annavad alust järeldada, et ajal, kui käis käesolevas asjas kohtumenetlus tegeles tema kelmustega ja pistise andmistega. Ka ei ole kohtukolleegiumi arvates O.Drozdetskajal väikese lapse olemasolu piisavaks teguriks tema leebemaks karistusõiguslikuks kohtlemiseks. Nagu nähtub tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest (KIS-s 1-12-3690 vara arestimise määrus 20.04.2012) on ta ka lapse olemasolu ära kasutanud riigilt raha väljapetmiseks. Ta on valmis materiaalse heaolu ja külluse nimel seadust rikkuma ja käesolevas kriminaalasjas käimasolev kohtumenetlus ei olnud tema jaoks piisav hoiatus õiguskuuleka elu elamiseks. O.Drozdetskaja ei ole mõistnud käesoleva hetkeni enda tegevuse kuritegelikkust ega andnud sellele vajalikku hinnangut. Isiku mõjutamine toimub läbi isiku hoiakute muutumise ja selle prognoosimiseks tuleb arvestada hetkeseisu ja muutumise võimalikkust. Osaliselt karistuse kandmiselt vabastamise küsimuse otsustamisel prevalveeruvateks isikuandmed, tuvastatud asjaolude kogum (RK 3-1-1-40-04). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmise osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes šokivangistus (RK 31-1-99-06). Vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes (RK 3-1-1-21-05 p 5). Reaalselt ära kantava osa pikkuse määramisell arvestab kohtukolleegium kõigi karistuse kohaldamise eesmärkide ja eelnimetatud asjaoludega, sh karistuse mõjumise vajadust šokiefektina.
- Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri poolt apellatsioonis esitatud seisukohaga, mille kohaselt pidanuks maakohus ka õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel kohaldama vara konfiskeerimist. Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavad süüdi, siis tuleb kõne alla ka konfiskeerimise küsimus. Prokuröri apellatsioon on vastuoluline ka konfiskeeritava vara ulatuse osas, mis peaks kohtukolleegiumile seadma ka piirid, millises ulatuses kohtukolleegium üldse saaks arutada ja otsustada konfiskeerimise osas. See ebaselgus puudutab Swedbank AS poolt USA-s toimrepandud kuriteos kannatanutele tagastatud rahasummat. Prokuröri apellatsiooni motiveerivas osas on asutud seisukohale, et konfiskeerimisele kuuluks kogu eelkuriteoga OÜ Orka Royal kontole saabunud raha ( vt. Apellatsioon lk. 14 alt 4 lõik). Samas on apellatsiooni resolutiivosas taotletud konfiskeerida vara süüdistatavatelt ja kolmandatelt isikutelt ning vähendada konfiskeerimist tsiviilhagi võrra. Tsiviilhagina käsitleb prokurör Swedbank AS poolt käesolevas menetluses esitatud hagi summas 525 159,61 krooni, s.o summa, mille Hansapank hüvitas tagasinõude korras välisriigi pankadele, kes on nimetatud summa hüvitanud enda klientidele. Nimetatud hagi osas märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on jätnud Swedbank AS tsiviilhagi läbi vaatamata. Seda ei ole vaidlustanud ei n.ö. tsiviilhageja ega ka prokurör. Prokurör arutleb oma apellatsioonis selle üle, et konfiskeerides kogu OÜ Orka Royal arvele eelkuriteoga saadud vara, tekib pangal nõudeõigus riigi vastu. Kohtukolleegium on seisukohal, et pank ei saa olla menetletavas kriminaalasjas kannatanu ja omada nõudeõigust. Pank on kannatanuks eelkuriteos. See seisukoht tuleneb ka Riigikohtu määrusest 3-1-1-97-
- Seda 32 üllatavam on prokuröri seisukoht, mida ta on väljendanud apellatsiooni resolutiivosas. Selline vastuolulisus sunnib apellatsioonikohut eelkõige võtma seisukoha nende volituste osas, mis kohtukolleegiumil apellatsiooni piiridest tulenevalt konfiskeerimisküsimuse otsustamisel on. Kohtukolleegim leiab, et üldse oleks võimalik esitada põhjendusi konfiskeerimise osas, tuleb aluseks võtta apellatsiooni põhjendavas osas apellandi poolt väljendatud seisukoht, et konfiskeerimisele kuulub kogu rahasumma, milline laekus eelkuriteo tulemusel OÜ Orka Royal kontole e. 1524162 krooni. Vastasel juhul puudub võimalus üldse loogiliselt mingeid seisukohti esitada. Apellatsiooni resulutiivosa taotlust, millist kohtukolleegium kohtukolleegium ekslikuks ja kohtuvaidlustest automaatselt ülekantuks (maakohtus oli kohtuvaidluste ajal veel kõne all ka AS Swedbank menetluslik staatus käesolevas menetluses ja panga nõudeõigus). tuleb arvestada niivõrd, et konfiskeerimisele kuuluva kogu vara väärtus ei ületaks ( 1524161-525 159,61) 999001,39 krooni. 7.
- Kohtukolleegium ei nõustu prokuröriga selles, et süüdistatavate poolt rahpesuga käideldud rahasid saab konfiskeerida, kui kuriteo toimepanemise vahendit, sest nende rahade valdamiseks puudus nimetatud OÜ-tel õiguslik alus e. vajalik luba.
prg. 394 lg 5 lükkab üheselt ümber selle prokuröri seisukoha. Nimelt sätestab
prg. 394 lg 5, et kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. Seega pole vaidlust selles, et käesoleva kohtuotsusega tuvastatu kohaselt on OÜ Klad arvele üle kantud 831090 krooni ja OÜ-le Akfort üle kantud 275000 krooni ning OÜ Orka Royal valdusesse jäänud 318071,08 krooni rahapesu toimepanemise vahetuks objektiks ja selle konfiskeerimise küsimus tuleb otsustada
prg. 83 sätete alusel. 7.2. Kohtukolleegium leiab, et tuvastatud on üheselt, et kogu süüdistuses nimetatud summa on saadud USA-s toime pandud pangakelmusega ja kuritegeliku kokkuleppe alusel laekus see summa OÜ Orka Royal vastavale pangakontole. Kohtupraktika on käsitlenud tõesti rahapesu asjades konfiskeerimise küsimuse otsustamisel seda, et tegemist on eelkuriteoga saadud varaga ning seetõttu ei ole ka kohaldatud
prg. 83-1 sätteid. Kuid tavaliselt on ka tegemist kaasustega, kus kogu eelkuriteoga saadud vara on olnud ka rahapesu vahetuks objektiks. Ka
prg. 394 sisu kinnitab seda seisukohta, et rahapesu puhul ei ole justkui alust rääkida kuriteoga saadud varast, sest lg. 5 annab aluse kuriteo vahetu objekti konfiskeerimiseks
prg. 83 alusel ja lg 6 laiendatud konfiskeerimiseks
prg. 83-2 alusel.
prg. 83-1 alusel konfiskeerimist
prg. 394 ette ei näe. Kohtukolleegiumi arvates tuleb käesoleval juhul irduda väljakujunenud seisukohast kuna vastasel juhul tekib olukord, kus tuleb jaatada võimalust rikastuda kuriteo toimepanemisega saadud vara arvelt. Käesoleval juhul oli kohtukolleegiumi seisukohast ka olemas kuritegelik kokkulepe ka selleks, et OÜ Orka Royal e. konkreetselt süüdistatavad saavad selle eest, et nad teatud summa kohe oma kontolt edasi kannavad OÜ Klad kontole konkreetse numbriga rahakotti tasu, mis moodustab kogusummast teatud protsendi. On selge, et keegi ei nõustu niisama heast tahtest kellegi kolmanda poolt varastatud rahasid oma firma arvelt „läbi laskma“ teades, et seda tehakse rahapesu eesmärgil. Seda tehakse loomulikult tasu eest ja arvestades seda, et kõik kuritegeliku kokkuleppe osalised saavad aru selle tegevuse kuritegelikust iseloomust ning vahelejäämise kõrgest riskist ja seetõttu on ka tulu protsent kõrge. Käesoleval juhul on alust väita, et kuritegeliku kokkuleppe järgi pidanuks süüdistatavad saama kogusummast 30% e. antud juhul 471147, 50 krooni ja 1 099 344 krooni tulnuks üle kanda rahapesu eesmärgil eelkuriteo toimepanija või vähemalt temaga seotud isiku korralduse järgi. Sellisele järeldusele tuleb kohus seetõttu, et sellise protsendi suurusele viitavad rahasummad, milliseid süüdistatavad käsutasid enda huvides ja seda kinnitab ka esialgne (26.03.2008.a. dateeritud) 33 agendileping. Selles märgitud kokkuleppe kohaselt on agendil õigus saada 30 % komisjonitasu igast agendile laekunud summast. Tegelikult sündmused päris planeeritu järgi ei läinud ja tuvastamata isiku jaoks jõuti rahapesu eesmärgil firma arvelt ära saata OÜ Klad kaudu 831090 krooni. Osa edasikandmiseks mõeldud summast „jäi kinni“ OÜ Orka Royal arestitud pangakontole. 7.3. Enda huvides panid süüdistatavad toime rahapesu juba neile mõeldud kuriteo toimepanemise eest ettenähtud protsendi e. tulu arvelt eelkuriteoga saadud rahadest OÜ Akfort arvele 275000 krooni ülekandmisega. Nimetatud summa muutus seega käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteo vahetuks objektiks. Ka teostasid s