1-12-6695/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Kriminaalasja number 1-12-6695 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. augusti 2012 otsus Pavel Štšerbakovi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Pavel Štšerbakov, isikukood 38212242214, elukoht XXX, viibimiskoht Viru vangla, XXX; kriminaalkorras varasemalt karistatud kahel korral Määruskaebuse esitaja Resolutsioon
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. augusti 2012 otsus Pavel Štšerbakovilt menetluskuluna sundraha – 725 eurot – väljamõistmise osas.
5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib prokuratuur või süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. augusti 2012 otsusega tunnistati P. Štšerbakov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.03.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega - 8 aastat 1 päev - ning mõisteti P. Štšerbakovile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 8 aastat 1 päev vangistust. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja ka menetluskulud järgmiselt: sundraha 725 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 414 eurot 19 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 21.08.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 (nelikümmend) senti. 1
9. Kohtuotsuse peale esitas P. Štšerbakov apellatsiooni, milles palub maakohtu otsus osaliselt tühistada väljamõistetud menetluskulude osas. Nii märgib apellant, et põhjendamatult on temalt välja mõistetud sundraha, kuna seda on Viru Maakohtu 12.03.2012 otsusega juba tehtud. Et sundraha ei tule maksta, kinnitasid talle nii kaitsja kui ka prokurör. Samuti palub P. Štšerbakov tühistada maakohtu otsus väljamõistetud kaitsjatasu osas summas 414 eurot, kuna ka selle on ta maakohtu 12.03.2012 otsusega juba tasunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus P. Štšerbakov poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
11. peatüki
12. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Senises praktikas on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9).
13. Samas ei võta see asjaolu ära õigust vaidlustada menetluskulusid eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki kohaselt, s.o määruskaebemenetluses. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang P. Štšerbakov poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Viru Maakohtu
15. augusti 2012 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul P. Štšerbakov taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.
17. Kriminaalkolleegium leiab, et P. Štšerbakov määruskaebus, millega vaidlustatakse maakohtu otsusega temalt väljamõistetud menetluskulusid, kuulub osaliselt rahuldamisele ja seda järgmistel argumentidel. 5.1 Nagu seda osundab P. Štšerbakov määruskaebuses, on käesolevas kohtuasjas tegemist nn hiljem tuvastatud konkurentsi juhtumiga; vaatluse all oleva kuriteo pani P. Štšerbakov toime enne Viru Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsust, millega on temalt mõistetud välja menetluskuluna ka sundraha summas 725 eurot (tlk 114). Üldpõhimõttena tuleb kriminaalasju lahendada ühtses menetluses. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele (vt RKKKo 3-1-1-24-11). See põhimõte laieneb ka kohtuotsusega lahendatavale menetluskulude väljamõistmise küsimusele. 2 Käesolevaid kohtuasju ühiseks menetlemiseks ei ole ühendatud ja seetõttu on P. Štšerbakov tunnistatud süüdi kahe kohtuotsusega, millega on kaasnenud ka sundraha väljamõistmine kahel korral, mis ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud. Seetõttu tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
18. augusti 2012 kohtuotsuse P. Štšerbakovilt sundraha väljamõistmise osas.
19. Eelnevaga sarnasele tulemusele viiks aga ka järgmine asjaolu. Nimelt ei saa senise kohtupraktika kohaselt kohus kokkuleppemenetluses otsust tehes piirduda ainult kokkuleppe analüüsiga, vaid tal tuleb lahendada küsimus ka sellest, kas kokkuleppega ei ole jäänud hõlmamata mingid sellised KrMS §-s 306 loetletud küsimused, mida tuleks kokkuleppemenetluse tulemina kohtuotsuses kajastada. Nii näiteks ei pea KrMS §-st 245 lähtuvalt kokkulepe tõepoolest hõlmama asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega ning kriminaalmenetluse kuludega, samuti tsiviilhagi rahuldamise või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ulatusega seonduvat. Kuid KrMS § 306 lg 1 p-dest 11, 13 ja 14 tulenevalt ning § 248 lg 1 p-s 3 sätestatut arvestades ei tohi neid küsimusi aga jätta märkamata kokkuleppemenetluse raames kohtuotsust tehes, s.o need on jätkuvalt otsuses obligatoorselt lahendatavad küsimused. Ja omakorda - kui kokkuleppemenetluse raames tehtud kohtuotsuses on näiteks kriminaalmenetluse kuludega seonduvaid, aga ka teisi eelnimetatud küsimusi kajastatud ilma, et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest (vt selle kohta RKKKo 3-1-1-52-07, 3-1-1-60-11). 6.1 Ehk siis – eelnevast tuleneb, et kohtuotsusega kaasnev menetluskulude väljamõistmine on enda olemuselt kokkuleppe osiseks. Seejuures peab ringkonnakohus tõeseks süüdistatava väiteid selle kohta, et talle kinnitati, et sundraha temalt teistkordselt enam välja ei mõisteta. Nimelt on käeolevas kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppes selgesõnaliselt puudutatud ka kriminaalmenetluse kuludega seonduvat; nii on kokkuleppes sedastatud, et kokkuleppe kinnitamisel mõistetakse P. Štšerbakovilt välja kaitsjatasu ning kriminaaltoimiku materjalide paljundamise maksumus (tlk 142). Sundraha küsimust selles kokkuleppes ei ole puudutatud, mis näitab, et vastavalt kokkuleppele ei kuulunud see summa temalt väljamõistmisele. Ka kohtuistungi protokollist nähtub (tlk 155), et osapooled jäävad kokkuleppe juurde sõlmitud kujul ning sundraha võimalikku väljamõistmise küsimust ei ole kohtuistungil puudutatud. Ka selles tähenduses oli sundraha väljamõistmine seetõttu P. Štšerbakovi jaoks üllatuslik ning lõppkokkuvõttes ka lubamatu.
20. Eeltoodud põhjustel tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse P. Štšerbakovilt sundraha väljamõistmise osas ning rahuldab selles osas ka määruskaebuse.
21. Osas, millega vaidlustatakse määruskaebuses P. Štšerbakovilt menetluskuluna väljamõistetud kaitsjatasu, jätab kriminaalkolleegium määruskaebuse aga rahuldamata. Seda juba põhjusel, et nagu ringkonnakohus eelnevas punktis märkis, oli see summa selgesõnaliselt süüdistatava poolt sõlmitud kokkuleppe osiseks. Kokkuleppes on konkreetselt märgitud, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel mõistetakse P. Štšerbakovilt välja menetluskuluna kaitsjatasu 414.19 eurot (tlk 142). Teisalt on väär ka väide, nagu oleks ka selle summa P. Štšerbakov juba tasunud (või oleks see temalt välja mõistetud) Viru Maakohtu
22. märtsi 2012 otsuse alusel. Nimelt moodustub see summa – 414.19 eurot – õigusabitoimingutest, mille süüdistatava kaitsja advokaat I. Belugin tegi juunis ja juulis 2012 (tlk 143), s.o peale Viru Maakohtu
23. märtsi 2012 kohtuotsuse tegemist. Seega ei saanud see summa olla kuidagi selles kriminaalasjas käsitletud õigusabitasude osiseks. Seetõttu jätab selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3
24. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ,§ 390 lg-st 1 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
25. augusti 2012 otsuse osaliselt menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4