lg 1 tühistada Tartu Maakohtu 22.06.2012 määrus Michael Stahlhuti ja AS Stahlhuti kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru poolt Tartu Maakohtu 28.05.2012 määrusele esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. 2. Juhindudes
lg 5, § 337 lg 2 p 2, § 339 lg 2, § 385 p 14, § 390 lg 1, rahuldada osaliselt Michael Stahlhuti ja AS Stahlhuti kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru määruskaebus Tartu Maakohtu 28.05.2012 määrusele kriminaalmenetluse osalise lõpetamise tühistamise kohta ja saata asi uuesti lahendamiseks Tartu Maakohtule.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohus rahuldas 28.05.2012 määrusega
kaitsja kaebuse Riigiprokuratuuri 17.08.2011 määrusele ning tühistas kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kriminaalasjas nr
lg 4 järgi viivitamatult edastama kõrgema astme kohtule.
lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kohtumääruse koostanud kohtus järgitakse käesoleva seadustiku
lg 4 sätestab, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. 2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks
lg 4 järgi pidanud Michael Stahlhuti ja AS Stahlhuti kaitsja poolt Tartu Maakohtu 28.05.2012 määrusele esitatud määruskaebuse edastama viivitamatult lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-110-10, mille p 10 kohaselt puudub maakohtul pädevus jätta määruskaebus ise läbi vaatamata, sest
15. ptk ei näe sellist võimalust ette. Riigikohus on nimetatud lahendis selgitanud, et õigus jätta maakohtu määrusele esitatud määruskaebus läbi vaatamata on
lg 1 ja § 326 alusel üksnes ringkonnakohtul ning maakohtul on
lg 3 kohaselt õigus vaidlustatud määruskaebust lahendada vaid juhul, kui ta loeb määruskaebust põhjendatuks ning tühistab vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse. Seega ei ole vaidlustatud kohtumääruse teinud kohtu pädevus esitatud määruskaebuse osas seisukoha võtmises seatud sõltuvusse sellest, kas konkreetne määrus on
lg 1 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav või mitte, mistõttu pidi maakohus, leides, et kohtu alla andmise määrus ei ole edasikaevatav, ikkagi edastama selle koos määruskaebustega ringkonnakohtule. 2 Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.06.2012 määruse määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. 3. Ringkonnakohus, hinnates Tartu Maakohtu 28.05.2012 määrusele määruskaebuse esitamise õigust, leiab, et
lg 5 järgi ei ole eeluurimiskohtuniku määrus
lg 3 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise kohta sisuliselt vaidlustatav. Riigikohus on siiski oma lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08 märkinud, et Riigikohtu praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, kuid seda üksnes olukorras, kui määruskaebusest nähtub ilmselgelt, et ebaseadusliku kohtulahendiga on rikutud isiku põhiseaduslikke õigusi. Määruskaebuse kohaselt tegi maakohus M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti õigusi puudutava lahendi 28.05.2012 ilma neid menetlusse kaasamata ja rikkus sellega põhiseaduse §-s 24 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kaitsja hinnangul ei ole M. Stahlhutil ja AS Stahlhutil oma õiguste rikkumist võimalik enam hilisemas menetluses kõrvaldada ning põhiõiguste rikkumine on oluline. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebeõiguse küsimuse lahendamiseks esmalt hinnata, kas maakohus oleks pidanud Riigiprokuratuuri leebuse kohaldamise määrusele esitatud kaebuse lahendamisel
Stahlhuti ja AS Stahlhuti seisukohti, ning seejärel hinnata M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti põhiõiguste riive intensiivsust. 4. Ringkonnakohus märgib, et
lg 2 näeb ette prokuratuuri määrusele esitatud kaebuse lahendamise kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Tartu Maakohtu 17.05.2012 eelistungi protokolli ja 28.05.2012 määruse kohaselt arutas maakohus Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebust aga istungimenetluses kuulates ära riigiprokuröri ning süüdistatavate U.L. u, R.P. (P.), J.S. (S.) ja nende kaitsjate ning AS T M kaitsja seisukohad. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et U.L. u ja AS M kaebus Riigiprokuratuuri määrusele oleks M. Stahlhutile ja AS Stahlhutile saadetud ning nende seisukohti vaidlustatava kaebuse osas küsitud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus otsustas Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebuse lahendamisel M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti õiguste üle ilma nende seisukohti ära kuulamata. Maakohus tühistas 28.05.2012 määrusega kriminaalmenetluse osalise lõpetamise ning leidis oma määruses, et prokuratuur on rikkunud M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti suhtes leebuse kohaldamisel AS T M ja U.L. u õigust nende suhtes leebuse kohaldamiseks. Sellega tegi maakohus ringkonnakohtu hinnangul M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti õigusi oluliselt puudutava lahendi, kuna kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamisega nende suhtes on prokuratuur kohustatud M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti kui kahtlustatavate suhtes kriminaalmenetlust jätkama. Seetõttu rikkus ringkonnakohtu hinnangul maakohus, otsustades M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti õiguste üle ilma nende osavõtuta, M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Demokraatliku võistleva õigusemõistmise üheks printsiibiks on ka auditur et altera pars ehk kuulakem ära ka teine pool. Kuna vastav maakohtu määrus ei ole
Stahlhuti ja AS Stahlhuti seisukohtade ärakuulamine kaebuse lahendamiseks eriti oluline. M. Stahlhutil ja AS Stahlhutil ei olnud võimalust sarnaselt AS-le T M ja U.L. ule oma argumentide esitamiseks vaidluses selle üle, kas leebusetaotluse esitas nõuetekohaselt esimesena AS T M või AS Stahlhut ning maakohus sai seega lahendi tegemisel toetuda ainult AS T M ja prokuratuuri seisukohtadele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti põhiõiguse olulise rikkumise tõttu maakohtu 28.05.2012 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uuesti 3 lahendamiseks, andes lisaks menetlusosalistele M. Stahlhutile ja AS Stahlhutile võimaluse kohtule oma seisukohtade esitamiseks. 5. Ringkonnakohus märgib, et kuigi uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamisel ja ka Riigiprokuratuuri määruste vaidlustamisel ei näe
ette kohustust küsida kaebuse osas seisukohti kahtlustatavalt või isikult, kelle suhtes menetlus on lõpetatud, on leebuse kohaldamise tühistamise korral tegemist teistsuguse menetlusliku olukorraga, kus ärakuulamisõigusel on eriti oluline kaal. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb olemuslik erinevus selles, et kui muudel juhtudel on kriminaalmenetluses kahtlustatava õigused kaitstud sellega, et tal on võimalik hilisema kriminaalmenetluse käigus või kohtumenetluses end kaitsta ja esitada tõendeid oma süü puudumise kohta, siis leebuse taotlemisel on isik ise tema poolt toimepandud kuriteost menetlejale teada andnud ning leebuse taotlemiseks menetlejaga koostööd teinud esitades ennast süüstavaid tõendeid. Seega ei ole isikul olukorras, kus maakohus tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise tühistab, enam võimalik oma õigusi kohtumenetluses endisel viisil kaitsta. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et maakohus kuulaks leebuse tühistamisel ära mõlemad leebust taotlenud pooled ning lahendaks kaebuse lisaks prokuratuuri seisukohtadele mõlema poole argumente arvesse võttes. Ringkonnakohus viitab siinkohal ka Riigikohtu seisukohale kriminaalasjas nr 3-1-1-10-12 p 12, mille kohaselt on
sätestatud konkurentsialase kuriteo lõpetamine seoses leebuse kohaldamisega käsitatav
sisalduva kroontunnistaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise erijuhuga ning kroontunnistaja regulatsioon on käsitatav süütuse presumptsiooni, eriti enese mittesüüstamise privileegi, riivena. Seetõttu peab kriminaalmenetluse lõpetamine kroontunnistaja suhtes olema Riigikohtu hinnangul eriti põhjalikult kaalutud otsustuse tulemiks. Kuigi
ega ka Riigikohus oma käesolevas kriminaalasjas tehtud lahendis nr 3-1-1-10-12 p 21 maakohtu kohustust M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti seisukohti küsida sõnaselgelt ette ei kirjutanud, rikkus maakohus ringkonnakohtu hinnangul M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning tegi kohtulahendi ilma M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti seisukohti ära kuulamata ja arvesse võtmata ning vaid prokuröri ning teise leebuse taotleja seisukohti arvesse võttes, mida tuleb käsitleda kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena. 6. Eelviidatud Riigikohtu lahendi p 21 kohaselt on antud asjas Riigiprokuratuuri määrust võimalik vaidlustada
p 6 järgi maakohtus, mistõttu lähtus maakohus kaebuse lahendamisel
§-st 231, mille lg 5 kohaselt ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Riigikohus on käsitletavas lahendis asunud seega seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine
järgi on vaidlustatav
§ VIII peatüki 5. jaos sätestatud uurimiskaebe korras, kuid ei võtnud seisukohta
lg 5 ja
Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt ning lugeda põhjendatuks vaid määruskaebuses esitatud seisukoht M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti põhiõiguste riive kohta seoses sellega, et nad ei saanud maakohtule oma seisukohti esitada ja sellega rikuti nende õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus M. Stahlhuti ja AS Stahlhuti kaitsja kaebuse osaliselt, tühistab maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule uuesti lahendamiseks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.