1-11-13596/17

(11230106378)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

1. mai 2012, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi Valeri Postõka süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari 2012 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja adv Gennadi Kull Prokurör Anneli Lumiste Valeri Postõka, ik: 37008140265, eluk. xxxxxxxxxx, kodakondsuseta, keskharidus, OÜ Fritillaria, autojuht, varem kriminaalkorras karistamata Adv Gennadi Kull Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. veebruari 2012 otsus Valeri Postõka süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 järgi muutmata.
5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Määrata OÜ Kull Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Valeri Postõkale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see menetluskulu Valeri Postõka kanda. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Valeri Postõka“, 1-11-13596, kohtukulud“. 1 Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
8. juunil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu
10. veebruari 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati V. Postõka süüdi KarS § 121 järgi ja karistati rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära, so 480 eurot. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrati, et mõistetud rahaline karistus kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 48 eurot. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldati V. Postõka suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. V. Postõkalt mõisteti riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 326,80 eurot, mis kuuluvad KrMS § 423 alusel tasumisele ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena mitte vähem kui 76,18 eurot.
11. V. Postõkat süüdistati KarS § 121 järgi selles, et tema, 14.05.2011 kella 18:00 paiku, Tallinnas Vinkli 15 territooriumil, lõi ühel korral rusikaga A Ri näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - alalõua põrutuse.
12. Maakohus leidis, et V. Postõka süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus leidnud kannatanu, tunnistaja I. Ri ütlustega ja kirjalike tõenditega täielikult tõendamist. Kohus ei arvestanud tõendina süüdistatava ütlusi, kuna need on vastuolulised ega riimu teiste kogutud tõenditega. Kohtu arvates üritab süüdistatav oma ütlustes konflikti arengut selgitades ilmselgelt end õigustada ning tema motiiviks on soov vabaneda vastutusest. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et V. Postõka suhtes on korduvalt menetletud kriminaalasju teise isiku kehalise väärkohtlemise kahtlustuses, kuid menetlus on lõpetatud otstarbekuse ning leppimise tõttu. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
13. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes palub otsus täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega mõista V. Postõka õigeks. Apellant leiab, et kohus on tõendeid vääralt hinnanud. Apellatsioonis refereerib apellant tõendeid, millega kohus luges V. Postõka süü A. Ri löömises tõendatuks ja jõuab järeldusele, et kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja kallutatult kannatanu kasuks. Järgnevalt refereerib apellant kohtuistungi protokollis kajastatud kannatanu, tunnistaja I. Ri ja süüdistatava ütlusi, milles kaitsja arvates esinevad vastuolud, mida kohus otsust tehes ei arvestanud.
14. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, süüdistatav toetas apellatsiooni. Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 2
15. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud kohtu poolset tõendite eelistust ja seda, miks kohus eelistab süüdistatava ütlustele kannatanu A. Ri ütlusi. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ning mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni toimunust, mille kohaselt ei ole tema A. Ri sõrmeotsagagi puudutanud, kui ka kaitsja asjassepuutuvad väited. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamisel ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevalt korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab omalt poolt vastuseks apellatsioonile järgmist.
16. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt, ühekülgselt ning kallutatult kannatanu kasuks. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus V. Postõka süüküsimuse lahendamisel tuginenud ainuüksi kannatanu ja tunnistaja I. Ri ütlustele. Süüdistuse kohaselt tekitas süüdistatav A. Rile ühel korral rusikaga näo piirkonda löömisega füüsilist valu ja alalõua põrutuse. Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja I. Ri ütlused ei ole usaldusväärsed, sest kannatanu abikaasana toetavad need A. Ri ütlusi. Kohtukolleegiumi arvates ei tulene kaitsja selline seisukoht kohtuistungil hinnatud tõenditest. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nii tunnistaja I. Ri kui kannatanu ütlused riimuvad objektiivse tõendipatsiendikaardiga (tlk 26), mille kohaselt fikseeriti kannatanul samal päeval alalõua põrutus. Samas ei ole eluliselt usutav, et kannatanu alalõua põrutus sai tekkida kannatanu vastu õlga lükkamisest. Põhjendatult ei lugenud kohus usaldusväärseteks süüdistatava ja tunnistaja B. Gi ütlusi, millised teiste tõenditega ei haaku ja kelle ülekuulamist taotles süüdistatav alles kohtus. Süüdistatava enda ütluste muutmine rajaneb aga kaitsetaktikale sooviga vastutusest vabaneda. Tunnistaja B. G ei saanud duširuumist parklas aset leidnud konflikti näha, kuivõrd avatud väravad varjasid duširuumi aknad. Vaatlusprotokollist (tlk 38) saab teha ainult ühe järelduse, et V. Postõka käitus kanatanu suhtes agressiivselt ja lõi kannatanut, misjärel A. R helistaski politseisse. Maakohus on õigesti tuvastanud, et V. Postõka pani toime A. Ri kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega.
17. Et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse V. Postõka süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 järgi muutmata ja kaitsja apellatsioni rahuldamata, jäävad menetluskulud KarS § 185 lg 2 kohaselt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 96 eurot. Taotluses on märgitud, millest kulud koosnevad. Kohtukolleegium peab esitatud taotlust põhjendatuks ja nõutavat tasu mõistlikuks suuruseks. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvestab kohtukolleegium 3 konkreetset süüdistust, vaidluse sisu ja apellatsioonis esitatud asjaolusid. Kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigi tuludesse.
18. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
19. veebruari 2012 otsuse V. Postõka suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 4