← Eesti

1-11-8377/7

Obsah (7)§ 121§ 122§ 120§ 113§ 114§ 64§ 68

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-11-8377 10.veebruaril 2012.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Urve Lepisto ja Kristina V

§ 121järgi rahalise karistusega, vahi all alates 13.04.2011.a.

- süüdistuses. Süüdistus Nikolai Ivantšenkot süüdistatakse selles, et tema , olles alkoholijoobes, 07.01.2010 kella 18.00 paiku, Tallinnas, XXX asuvas eluruumis põhjendamatult ründas alaealiste laste juuresolekul elukaaslast LT ja peksis teda kahe tunni jooksul pausidega, lüües teda korduvalt, rohkem kui 15 korral relvataolise eseme käepidemega pähe näo piirkonda, põhjustades viimasele järjepidevalt pikka aega suurt valu ja mitteeluohtliku tervisekahjustuse - ülalõualuu ja näokolju -ninaluude hulgimurrud. Peksmise ajal L.T teadvust ei kaotanud, kuid ei julgenud osutada vastupanu ega põgeneda, sest kartis enda ja laste elu – ja tervise pärast. Järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega pani Nikolai Ivantšenko toime piinamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 122järgi.

Samuti süüdistatakse Nikolai Ivantšenko’t selles, et tema 12.04.2011 kella 18.40 paiku Tallinnas XXX eluruumis pani toime tahtlikult LT tapmiskatse piinaval ja julmal viisil. Nimelt, eesmärgiga karistada LT selle eest, et viimane püüdis temast lahku kolida, sisenes valvuri keelust hoolimata Tallinnas XXX asuvasse sotsiaalmajja ning toas nr XXX alaealise lapse (4 aastase VT) juuresolekul lõi LT korduvalt noaga, et tekitada viimasele võimalikult palju piina, lüües vähemalt kümnel korral kaasasolnud noaga jõuliste löökidega keha erinevatesse piirkondadesse, samuti elutähtsate organite piirkonda, tekitades viimasele hulgi lõike-torkevigastused (16 haava) näole, kaelale, rindkerele, kõhule ja paremale ülajäsemele, sealhulgas tekitas 2 eluohtlikku vigastust – kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad koos jämesoole ja maksa vigastusega. Seejärel põgenes N.Ivantšenko sündmuskohalt, arvates, et tappis LT. L.T teadvust ei kaotanud, vaid läks endale abi kutsuma. Sellises N.Ivantšenko omakasulikus käitumises väljendus 2 sihipärane, kaalutletud ja julm käitumine, mis väljendus põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Samas püüdis N.Ivantšenko tekitada kannatanule enne surma võimalikult suurt valu, kuna noalöögid olid tehtud erinevatesse kehapiirkondadesse. Teise isiku piinaval ja julmal viisil tapmise katsega pani Nikolai Ivantšenko toime mõrva katse, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§-de 114 p 1 ja 25 lg 2 järgi. Samuti süüdistatakse Nikolai Ivantšenkot selles, et tema ähvardas korduvalt, kokku viiel korral, tapmisega LT, tema ema NK ja viimase abikaasat IK. Nimelt, Nikolai Ivantšenko, 2011.a. aprilli kuu alguses, täpsemalt tuvastamata kuupäeval, Tallinnas, XXX eluruumis, ähvardas LT tapmisega, kuna ütles L.T ’le, et kui ta püüab ennast tema eest peita, pussitab ta surnuks nii L.T , kui tema pere ja lapsed, et nende sugu enam maailmas poleks. L.T oli põhjust karta reaalselt ähvarduse täideviimist, kuna N.Ivantšenko oli tema kallal juba varasemalt, so 07.01.2010, vägivalda tarvitanud. Samuti helistas Nikolai Ivantšenko 12.04.2011 kella 15:26 NT mobiiltelefonilt nr XXX IK mobiiltelefonile nr XXX ja uuris, kus LT viibib ning kui sai teada, et ta on elus, läks ta raevu ja teatas I.K , et lõikab LT pea otsast ja viskab I.K auto kapotile, seejärel pussitab surnuks nii I.K , kui tema naise. Samuti helistas Nikolai Ivantšenko pärast LT tapmiskatset, 12.04.2011 kella 22:41 paiku, NT mobiiltelefonilt nr XXX IK mobiiltelefonile nr XXX ja teatas, et ühe ta juba saatis teise ilma ja I.K on järgmine. Samuti, samal õhtul kella 23:13 paiku, kui NK helistas numbrilt XXX Nikolai Ivantšenko mobiiltelefonile nr XXX, teatas N.Ivantšenko temale, et ta tappis tema tütre ja tapab ka tema. Samuti helistas Nikolai Ivantšenko 13.04.2011 päevasel ajal korduvalt NT telefonilt nr XXX IK mobiiltelefonile nr XXX ning ähvardas viimast, et ta peksab tema ja ta naise surnuks, sest nad ei tohiks elada. IK ja NK, kes teadsid, et N.Ivantšenko pussitas LT, oli põhjust karta reaalselt ähvarduse täideviimist. Tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Nikolai Ivantšenko toime

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end osaliselt süüdi – tapmise katses (nagu oli teda kohtueelsel uurimisel üle kuulatud –

§ 113

-25 lg.2 järgi), mitte mõrva katses.

§ 120ja 122 järgi esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnistanud.

Ta seletas kohtuistungil, et tutvus kannatanuga 2009.aasta lõpus, nad elasid koos kas XXX või üürisid tuba (2010 novembrikuust 2011 veeburaikuuni). L.T lastega olid tal head suhted. Nagu igas perekonnas, oli neilgi tülisid. Eitas, et oleks L peksnud 07.01.2010, sellel päeval tuli L tema juurde lapse sünnipäeva tähistama ning viimasele tungiti kallale kino Rahu juures. Nad sõitsid kiirabisse, hommikuni oli L haiglas, lapsed aga tema juures. 12.04.2011.a. ta otsis L , sest viimane ei ööbinud kodus mitu päeva. Sotsiaalmaja ees suitsetasid neiud, ta palus neil L välja kutsuda, kuid sellest keelduti. Siis ta sisenes majja koos neiudega, läks kolmandale korrusele, temale järgnes valvur, kellele ta ütles „seiske siin, ma lähen ära“. L avas ukse ja hakkas kätega vehkima, tahtis talle midagi seletada. Selle peale ta ütles, et ise kohe kõik seletab ära. Ta võttis noa, et L kätest eemale hoida ning riivas kaela. Noaga ta tahtis ähvardada armukadeduse- ja vihahoos, sest L ei ööbinud kodus. Ta hoidis ust jalaga kinni, et L toast ei väljuks, lõi noaga mitu 3 korda, kuid ei tea täpselt kuhu, verest kaelal oli šokis. Ta on rääkinud L , et on väga armukade, on hoiatanud, et kui L petab teda, siis kahetseb, ärgu pahandagu. Trepil ta L järele ei jooksnud. Pani noa taskusse (nuga kandis kaasas igaks juhuks) ja läks XXX majja tädi juurde. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu LT seletas kohtuistungil, et tutvus süüdistatavaga juhuslikult. Ta elas XXX sotsiaalmajas. 07.01.2010.a. läks ta koos lastega süüdistatavale külla XXX korterisse, et lapse sünnipäeva pidada. Süüdistatav tungis talle kallale ja lõi umbes 10 korda rusikaga näkku, ta ei kukkunud ega kaotanud teadvust, lapsed karjusid, laste pärast pidi ta vastu pidama. Kui tuli süüdistatava õde, sõitis ta koos süüdistatavaga kiirabisse, autos käskis viimane öelda, et sattus tundmatute ohvriks. Nii ta ütleski, kartes süüdistatavat. Tegelikult toimunust rääkis ainult emale. Pärast seda juhtumit süüdistatav vabandas, samuti ka ähvardas: kui ta lahkub, siis kannatavad nii lapsed kui ka vanemad. Paar päeva enne 12.aprilli lahkus ta oma toast ja ööbis tuttava juures, eesmärgil suhted süüdistatavaga ära lõpetada. Tuli koju tagasi 12.aprillil lootes, et süüdistatav enam sotsiaalmajja ei pääse. 12.04.2011.a. oli ta kodus sotsiaalmaja toas, kõige väiksem laps magas oma voodis, vanemad pojad olid koolis. Uksele koputati nii, nagu lapsed koputavad – vastu ukselinki, ta avas toa ukse ja süüdistatav kohe lõi teda. Süüdistatav ei lasknud tal uksest väljuda ja lõi korduvalt lahtikäiva noaga näkku, vastu kaela, selga, vastu külge, kõhtu, igale poole. Tal õnnestus kolmandal korrusel asuvast toast välja saada, ta liikus korrapidaja suunas, süüdistatav järgnes temale ja ka teel valvelaua juurde lõi teda noaga. Ta jõudis valvelauda, kus kutsuti kiirabi, teadvust ei kaotanud. Haiglas viibis kuu aega. Tunnistaja NK(kannatanu ema) seletas, et tütar suhtles Ivantšenkoga, kuid neile oma sõpra ei tutvustanud. Pärast 07.01.2010.a. juhtumit helistati talle sotsiaalmajast ja paluti tütart veenda, et viimane kirjutaks avalduse politseile. Päev enne 12.04.2011.a. juhtumit tuli õhtul nende juurde vanem poeg ja nad said teada, et ema lahkus kodust. 12.04.2011.a. samuti helistati sotsiaalmajast ja ta käis vanematel lastel koolis järel, pärast seda läksid sotsiaalmajja, kus kohe nägis igal pool verd, tütar istus põrandal posti juures üleni verine. Politsei oli juba kohal, kiirabi oli tulemas. Kui tütar viidi haiglasse, võttis ta enda juurde ka kolmanda lapse, kes oli toas (toast tõid pisitütre ära politseinikud). Õhtul helistas süüdistatavale ning viimane ütles, et tapab ka vanemad ära. Ta võttis seda ähvardust reaalselt pärast seda, mida süüdistatav oli tütrega teinud ning teatas politseile. Tunnistaja IK(kannatanu isa) seletas, et teab Nikolai Ivantšenkot kui LT meessõpra. Ta on selgitanud, et L ja Nikolai omavahelised suhted ei ole head, Nikolai on XXX külastades agressiivne. 2010.a suvel viidi L peksmise tagajärjel saadud vigastuste tõttu Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, ta kahtlustab, et Nikolai peksis teda. 12.04.2011.a võttis süüdistatav temaga ühendust ning lausus, et leiab L üles ja lõikab tema pea otsast ning viskab tema auto kapotile, leiab ta üles ja pussitab ta surnuks. Tol hetkel ei võtnud ta süüdistatava ähvardusi tõsiselt, kuid kui 13.04.2011.a helistas talle uuesti süüdistatav ning lausus, et “peksab surnuks nii tema kui ka tema naise, sest nad, lurjused, ei tohi selles maailmas elada.” Sel hetkel võttis süüdistatava sõnu juba reaalse ähvardusena oma elule, sest eelnevalt päeva ajal oli süüdistatav helistanud temale ning öelnud, et lõikab L pea otsast, seejärel sama päeva õhtul kuulis oma naiselt, et Nikolai ründas L ning haavas teda. 4 Tunnistaja Katrin K kinnitas, et tema politseiametnikuna tuli väljakutsele 12.04.2011 XXX 2 minutiga. Esimese korruse posti najal istus üleni verine kannatanu, kes oli küll teadvusel, kuid kelle kõri peal oli väga sügav haav. Vereplekid viisid toa nr.XXX juurde, uksevõtmeid ei olnud, väike laps tegi ise ukse lahti ja ütles „Kolja tappis mu ema“. Laste vanaema jõudis ka kohale koos kahe teise lapsega, viimased olid all fuajees. Kahtlustati kannatanu elukaaslast, oli tema kirjeldus, kuid ümbruskonnast leida kahtlustatatavat ei õnnestunud. Tunnistaja K L kinnitas, et alates 11.01.2010 kuni 17.10.2011.a. töötas XXX. LT oli tema esimene klient 11.01.2010, L l olid näo hulgimurrud, kuid L ei tunnistanud, et teda lõi elukaaslane. Alles 03.märtsil ütles L , et teda peksis oma mees. Ivantšenkole oli sotsiaalmajja sisenemise keeld, aga viimane ikka tuli sinna. Tunnistaja IJ kinnitas, et XXX 12.04.2011 ta asendas teist töötajat. Majas on 250 elanikku, lastakse sisse ainult elanikke ja neid, kellel on sisenemisluba olemas. Välisuks avatakse valvelauast nupuga, sellel päeval kell 18.45 sisenes majja seltskond, kes oli välistrepil suitsu teinud, nendega koos sisenes majja ka süüdistatav, kes oleks pidanud esitama dokumendi ja loa. Ta jooksis süüdistatavale järgi, kuid viimane oli juba korruse võrra eespool. Kui ta kolmandale korrusele järgi jõudis, koputas süüdistatav uksele. Ta ütles „teil ei ole õigust siseneda“, millele süüdistatav jagas ähvardavaid käsklusi „seisa paigal“. Asi oli kahtlane ja ta ei lähenenud, nuga siis ei näinud. Toa nr.XXX uks avati ja ohe taheti kinni panna, kuid süüdistatav trügis jõuga sisse. Ta läks alla ja käskis paarimehel politsei kutsuda. Enne kui tuli politsei, jooksis alla toa nr.XXX elanik, kes oli üleni verine ja poolpaljas. Kui taheti toa ust avada, siis selgus, et toa võtit ei ole, naabri väitel oli toas veel väike laps. Juhuslikult tuli majja laste vanaema ja võttis lapsed enda juurde. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 12.04.2011.a koos fototabeliga, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta aadressil Tallinn XXX, kus asub neljakorruseline sotsiaalmaja. Vaatluse käigus tuvastati rohkeid punast värvi plekke – valvuri ruumi vestibüülipoolse akna aknalaual, seinal, põrandal (foto nr 4), valvuri ruumi ukse juures ja ruumi põrandal (foto nr 5), valvuri ruumi ukse piidal, valvuri ruumist vasakupoolse trepi poole suunatud põrandal on näha tume punast värvi plekkide raad. Sama värvi plekid ja määrdumised on näha treppide astmetel ja käsipuudel esimese, teise ja kolmanda korruse treppidel (fotod nr 7-13), kolmandal korrusel olevad punakad plekid viitavad koridori vasakul pool asuva toa nr XXX juurde, ka toa uksel, toa põrandal on näha punast värvi plekid (foto nr 22), sama värvi plekid ja määrdumisd on toapoolse ukse pinnal, luku käepidemel ja “liblikal“ (ukselukk). Põhja-Eesti Regionaalhaigla 15.04.2011.a teatis ja 20.04.2011.a vastusest järelpärimisele nähtub, et LT viibis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogia kliiniku III intensiivravi osakonnas alates 12.04.2011.a, diagnoosiks lõiketorkevigastused, kaela, rindkere ja kõhu piirkonnas, maksa ja jämesoole vigastus. Parempoolne õhkrind. Trauma, šokk. Raskes üldseisundis. 12.04 on teostatud operatsioon maksa- ja jämesoolevigastuste tõttu, samuti on korrastatud haavad kaela- ja rindkerepiirkonnas. Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.05.2011.a väljastatud LT haigusloo väljavõte, millest selgub, et LT viibis Regionaalhaiglas ajavahemikul 07.01.2010-08.01.2010 seoses ülalõualuumurruga. Mõlemal pool pehmete kudede tursed põse ning silmaümbruse piirkonnas. 08.01.2010 lubati rahuldavas üldseisundis kodusele ravile. Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 91 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati 12.04.2011.a L T l torke-lõikehaav kehatüvel paremal X roide piirkonnas koos maksavigastusega, torke-lõikehaav kehatüvel paremal neeru alapooluse kõrgusel koos 5 jämesoole vigastusega, lõikehaav vasakul pool kaelal, lõikehaav parema küünarvarre ülemises kolmandikus sirutuspinnal, haav vasaku abaluu alusi lülisamba kõrval, haavad kägiaugu piirkonnas ja rindkerel paremal, haavad paremal ülajäsemel. 20.50.2011.a kohtuarstlikul läbivaatusel esinesid L T hulgalised haavaarmid (näol, kaelal, rindkerel, kõhul, paremal ülajäeseml kokku vähemalt 16 armi). Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 12.04.2011 teravaservalise torke-lõikevahendi toimel, milleks võis olla nuga. Ülalõualuu ja nina luude hulgimurrud on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võisid olla tekitatud löögist/löökidest kõva tömbi esemega/esemetega (nt rusikaga) näo piirkonda. 07.01.2010 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuvastati L T l ülalõualuu ja nina luude hulgimurrud. 07.01.2010. Kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad koos jämesoole ja maksa vigastustega on eluohtlikud tervisekahjustused. Teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud, paranevad 4 nädala piirides, ei põhjusta töövõimekaotust 40% ulatuses. Ekspertiisiaktis nr 11E-TB0056 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt ei kuulu ekspertiisile esitatud signaalpüstol tulirelvade hulka. Ekspertiisi on esitatud Türgis tehasetoodanguna valmistatud 9 mm kaliibriline signaalpüstol Zorak 914. esitatud detailid (padrunisalv, juhtvarras taandurvedruga, raua suudmekork, kelgult murdunud alumina esiots, kelgupeataja, lööknõel, lööknõela vedru, lööknõela tugi, tõmmik, tõmmiku vedru ja tõmmiku telg sobivad epskertiisi saadetud püstolile. Kas need kuuluvad ainult esitatud püstolile, ei olnud võimalik kindlaks teha. Püstol on esitatud kujul laskekõlbmatu. Püstoli kelku on parandatud. o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Nikolai Ivantšenko

§ 114p.1 - § 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 12 (kaksteist) aastat.

Süüdi tunnistada Nikolai Ivantšenko

§ 122järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

Süüdi tunnistada Nikolai Ivantšenko

§ 120

järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 64

lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Nikolai Ivantšenko’le vangistus 12 (kaksteist) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates

§ 68

lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka on karistuse kandmise alguseks 13.04.2011.a. Välja mõista Nikolai Ivantšenko’lt riigieelarve tuludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnav sundraha 725,00 eurot, ekspertiisitasu 1334,85 eurot, tasu osutatud õigusabi eest 1689,03 eurot ja kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 12,89 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-11-8377, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaadid salvestustega, signaalpüstol Zorak 914 nr.076036, mobiiltelefon Nokia 3510 koos sim-kaardi ja laadijaga; nuga; jatasid, teksad ja jope – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 6 Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 10.veebruaril 2012.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Vahistatud süüdimõistetul on õigus apellatsioonkaebus esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevast alates. Kohtunik: Rahvakohtunikud:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.