Toimik nr 1-11-2809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.augustil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-2809 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artur Leontjevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Artur Leontjev, isikukood: 37406272211, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Artur Leontjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Leontjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Artur Leontjev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.09.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 8 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 20.09.2010 ja lõpp 20.05.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.06.2012. Kinnipidamisasutusest Artur Leontjevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul vabanemise korral kindel elukoht puudub. Isik on lõpetanud 6 klassi, eriala puudub. Töökoht vabanemise korral puudub. Kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, narkootikumide soetamiseks. Enamus vangistusele suhtlusringkonnast on kriminaalse taustaga, narkosõltlased. Vabaduses tarvitas alkoholi 1
(3)minimaalselt. Heroiini süstimist alustas 15-aastaselt. Alates 2002.aastast süstis iga päev amfetamiini. Vahendas narkootikume selleks, et ennast narkootikumidega varustada. On viibinud rehabilitatsioonil kristlikus talus Kasetalu ning MTÜ-s „Sind ei jäeti üksi“. Lahkudes hakkas suhtlema endise suhtlusringkonnaga ning mõne aja möödudes taas narkootikume tarvitama. Alates 08.03.2012 paikneb Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. 2009.a. vabanes tingimisi ennetähtaega ning kriminaalhooldus kulges edukalt. Vangla toetab Artur Leontjevi vabanemist tingimisi ennetähtaega. Ennetähtaegse vabanemise korral oluline Päästearmee nõusolek, et isikul on võimalus seal elada ja jätkata rehabilitatsiooni. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt Artur Leontjevil vabanemisel elukoht puudub. Kinnipeetaval puudub eriala ja ei ole pikaajalise töötamise kogemust. Vabaduses võivad kinnipeetava käitumist mõjutada narkootikumide tarvitamine enam kui 20 aastat. Isikul on Eesti kodakondsus ning kuni 26.05.2014 kehtiv isikutunnistus. Olles vabanenud tingimisi enne tähtaega 07.04.20009 Viru Maakohtu määrusega kriminaalhoolduse alla, näitas Artur Leontjev oma käitumisega, et koos kohustusega, mille isik endale ise võttis- asuda elama kinnisesse narkosõltuvuse raviks ettenähtud teraapiakommuuni ja alluda teraapiakommuunis ettenähtud narkosõltuvuse vastasele ravile, on kriminaalhoolduse edukas kulgemine võimalik. Artur Leontjev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta Artur Leontjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, leiab, et Artur Leontjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kolmel esimesel korral varavastaste kuritegude eest (vargused), kahel viimasel korral narkokuritegude toimepanemise eest. Isikut on varem ühel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Isikut on vabastatud ennetähtaega Viru Maakohtu 07.04.2009 määrusega katseajaga 1 aasta. Vabanes 20.04.2009 ennetähtaegselt vanglast ja peale kriminaalhoolduse lõppemist jätkas kuritegelikku elu ja pani taas toime I astme raske narkokuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-9) on näha, et Artur Leontjevit on väärteokorras 6 korral karistatud, nendest 4 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Artur Leontjevi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2
(3)Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb alates 18.04.2012 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alates 20.04.2012 Convictuse tugigrupi tegevuses. Alates 08.03.2012 paikneb A.Leontjev Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 26.05.2014. Vabanedes puudub Artur Leontjevil kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole Artur Leontjevil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Isikul on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Arvestades Artur Leontjevi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (kahel viimasel korral suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja narkokuriteod), ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uus kuritegu katseajal, korduvad väärteod NPAS § 15-1 alusel), vangistuses viibides (3 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoha puudumine, toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine) on kohus seisukohal, et Artur Leontjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Samas isik oli juba enne tähtaega 2009 aastal vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist pani toime uue raske rahvatervisevastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Artur Leontjevile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik on viibinud kahel korral rehabilitatsioonil, et vabaneda narkosõtuvusest, kuid mingi aja möödudes on jätkanud narkootikumide tarvitamist. Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Artur Leontjevi temale Viru Maakohtu 28.09.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)