1-08-4373/38

1-08-4373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-4373 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Albert Pennie määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Albert Pennie määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Albert Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A. Pennie on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.06.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 6 aastat alates 10.10.
4. KarS § 54 alusel kohaldati süüdimõistetu suhtes lisakaristust, mis seisneb selles, et peale karistuse ärakandmist tuleb süüdimõistetu saata Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni ja kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu tähtajaga 8 aastat. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.05.2009 otsusega tühistati Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2008 otsus A. Penniele KarS § 54 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni väljasaatmise ja Eesti Vabariiki sissesõidukeelu osas. Viru Maakohtu 19.10.2011 määrusega vabastati A. Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.10.2013 ja määrati talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõuded ja § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustused. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 19.10.2011 määrus ja asja materjalid saadeti Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohtu 13.02.2012 määrusega jäeti A. Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme narkokuriteo eest. Karistust on kantud 4 aastat 4 kuud ja kanda on veel 1 aasta 8 kuud vangistust. Nagu nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, on ta Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eesti Vabariigis elamiseks ametlik elamisluba. Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 3 on Eestis kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval seaduslik alus olemas ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. Küll on aga olukord teine kinnipidamisasutusest vabanemisel. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 3 lg-le 2 on välismaalane kohustatud lahkuma, kui viibimisalus Eestis lõpeb, kui seda ei pikendata ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust. Vanglast vabanevale kinnipeetavale koostatakse eelnimetatud seaduse § 7 lg 1 ja § 72 lg 2 p 7 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav sündinud Eestis, siin omandanud hariduse ja siin elanud kogu elu. Eestis elavad ka kinnipeetava vana ema ja invaliidist vend, kelle juurde on kinnipeetaval peale karistuse kandmist võimalik asuda elama. Seega on kinnipeetava väljasaatmise puhul tegemist sotsiaalsete sidemete katkestamisega, mis antud juhul ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel ei ole käesoleval ajal põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest, kuna praeguste andmete alusel saadetakse ta kohtumääruse jõustumisel Eesti Vabariigist sundkorras välja. Kinnipeetava seisukoht, et elamisluba tuleb talle anda Riigikohtu lahendi alusel, ei ole õige. Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole välismaalaste seaduses sätestatud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks ja kes soovib peale kinnipidamisasutusest vabanemist jätkuvalt viibida Eesti Vabariigis, peab vabanemisel omama kas elamisluba või viisat. Vastavalt välismaalaste seaduse §-le 214 edastab kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa vormikohase taotluse, samuti sooviavalduse tähtajalise elamisloa taotluse erandina Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse töötaja. Samuti võib kinnipeetav esitada taotluse ise posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, kui tema isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse teenistuja. Maakohus leidis, et jätkates käesoleval ajal karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus vajalike dokumentide vormistamiseks, et vabanemisel jääda elama Eesti Vabariiki 2 legaalselt. Prokuröri abi taotluse KrMS § 426 lg 2 kohaldamise osas jättis maakohus rahuldamata, kuna ei pidanud seda põhjendatuks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Pennie, kes palub ringkonnakohtul uuesti läbi vaadata tema taotlus tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. A. Pennie leiab, et tema taotluse läbivaatamisel maakohtus rikuti menetlusõigust, kuivõrd temalt ei küsitud, kas ta soovib asja arutamisele advokaati. Kokkuleppelise advokaadi jaoks ei ole A. Penniel rahalisi vahendeid ja seega jäi ta ilma õigusabist. A. Pennie leiab, et kaitsja puudumine mõjutas asja objektiivset läbivaatamist. Kuna A. Pennie ei keeldunud istungil kaitsja osavõtust, tulnuks talle tema hinnangul kaitsja abi tagada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
6. Määruskaebusest nähtuvalt on A. Pennie taotlenud maakohtu määruse tühistamist põhjusel, et tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse arutamine toimus kaitsja osavõtuta. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ja kuulatakse ära nende arvamus.
7. Viidatud sättest tuleneb, et kaitsja osaleb süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel üksnes süüdimõistetu taotlusel. Vastupidiselt määruskaebuse esitajale leiab ringkonnakohus, et kaitsja istungist osavõtu tagamiseks ei piisa üksnes sellest, kui süüdimõistetu kohtuistungil ei keeldu kaitsjast, vaid ta peab avaldama sellekohast soovi.
8. Viru Maakohtu 13.02.2012 kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas maakohus A. Penniele tema õigusi KrMS § 35 ja § 34 järgi, sealhulgas õigust kaitsja abile. A. Pennie kinnitas, et selgitatud õigused olid talle arusaadavad ega taotlenud riigi õigusabi korras kaitsja määramist (tl 64). Samuti ei anna määruskaebuses esile toodud asjaolud alust arvata, et A. Penniele jäid maakohtu selgitused arusaamatuks või tal ei oleks võimaldatud oma õigusi teostada. Asjaolust, et A. Pennie oli teadlik õigusest taotleda kaitsja osavõttu kohtuistungist, annab ringkonnakohtu hinnangul tunnistust ka see, et Viru Maakohus oli tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutanud ka 19.10.2011 toimunud kohtuistungil, millele eelnevalt, s.o 09.08.2011, oli A. Pennie esitanud avalduse, milles märkis, et soovib kaitsja osavõttu kohtuistungist (tl 7). Kuna A. Pennie 19.10.2011 kohtuistungil siiski kaitsja osavõtust loobus, selgitades, et ei soovinudki kaitsja määramist (tl 33), puudus maakohtul asja uuel arutamisel alus lähtuda ka A. Pennie varasemast tahteavaldusest.
9. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus on A. Pennie tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist arutades toiminud kooskõlas KrMS § 432 lg-s 3 sätestatuga ega ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 3 Seetõttu jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus