) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Kohus on eelpool tuvastanud Viktor Leontjevi ja Tatjana Leontjeva käitumist kannatanu kasutuses olnud motorolleri kahjustamise osas, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatavad on tekitanud kannatanule kahju ning on kahju tekitamises süüdi, kuna tegutsesid tahtlikult
Puutuvalt kaitsja seisukohta hagi rahuldamise võimatuse kohta põhjusel, et ei ole tuvastatud: 1) et kohtueelses menetluses vaadeldi kannatanu kasutuses olnud motoroller; 2) et vigastused tekkisid 22.06.2010 ning 3) et motorolleri omanikuks on VB, märgib kohus järgmist. Kannatanu, süüdistatavate ja tunnistajate VB ja TR ütlustest nähtuvalt toimetati 22.06.2010 kannatanu ja süüdistatavad Kesklinna politseijaoskonda, kannatanu ja süüdistatavad jõudsid jaoskonda oma transpordivahendiga, kusjuures mõlemad transpordivahendid, sh kannatanu motoroller oli politseipatrulli nägemisulatuses. Kesklinna politseijaoskonnas motorollerit vaadeldi samal päeval, mida kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (t.l.43), vaatlusprotokollis kajastuvad samad vigastused, millised on loetletud kannatanu poolt esitatud kalkulatsioonis (t.l.41). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 230 tulenevalt peab tsiviilkohtumenetluse pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et motoroller oleks olnud vigastatud enne 22.06.2010. Sellest lähtuvalt ja tuginedes kannatanu ja tunnistajate ütlustele süüdistatavate poolt motorolleri lõhkumise osas, ei ole kohtul alust seada kahtluse alla ei vigastuste tekkimise aega ega vaadeldud motorolleri kuuluvust VB. Tehnilise passi kohaselt on motorolleri omanikuks AB (t.l.38). Vastavalt AÕS §-le 90 loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kohtulikul uurimisel esitatud ja uuritud tõenditega on üheselt tuvastatud, et motoroller asus vähemalt kuriteo toimepanemise ajal VB valduses. Seega loetakse VB motorolleri omanikuks, millest tulenevalt on tal õigus esitada kriminaalasjas tsiviilhagi. 9
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Samas tulenevalt
sätetest peab kahju suuruse kindlakstegemisel lähtuma asja harilikust väärtusest rikkumise aja seisuga. Käesolevas asjas oli kahju suurus hinnatud selle tekkimisest alles 1,5 aasta pärast. Kohus leiab, et majanduse seisu muutlikkusega seonduvalt võis kahju suurus teo toimepanemise aja seisuga olla oluliselt väiksem. Arvestades VB seisukohta nõude vähendamise võimalikkuse kohta 600 euroni, on kohus seisukohal, et tsiviilhagi tuleb rahuldada selles samas ulatuses. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 263 p 1,3,4 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kriminaaltoimiku andmetel ei ole Tatjana Leontjevat varem kriminaalkorras karistatud. Tema puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samas arvestab kohus Tatjana Leontjevale karistuse mõistmisel tema vanust ja tervislikku seisundit. Tegemist on eaka inimesega, tal on diagnoositud mitu erinevat haigust. Karistuse mõistmisel tuleb lisaks sellele arvestada, et kuriteo toimepanemisel oli Tatjana Leontjeva osalus oluliselt väiksem ning leiab, et teda saab karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Kuivõrd Tatjana Leontjeva on töövõimetuspensionär ning pension on tema ainuke sissetulek, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata KarS § 73 alusel. Viktor Leontjevi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine kuriteo toimepanemisel oli oluliselt aktiivsem ja jõhkram. Viktor Leontjevi süü suurust iseloomustab kasutatud vägivalla intensiivsus ja agressiivsus, ta jätkas vägivalla kasutamist kannatanu suhtes pika aja jooksul ning politseipatrulli poolt tarvitusele võetud meetmed ei sundinud teda loobuma vägivaldsest käitumisest. Karistusseadustiku mõtte kohaselt ei tohi karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata süüdistatava isikut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL 3-1-1-99-06). Viktor Leontjevile karistuse mõistmisel arvestab kohus, et teda on varem kriminaalkorras karistatud kuriteo toimepanemise eest, mis oli samamoodi seotud vägivalla kasutamisega. Varasem karistus aga ei mõjutanud teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta ei teinud vajalikke järeldusi ega ole asunud õiguskuulekalt käituma. Seega on seadusest tulenevalt Viktor Leontjevi suhtes võimalik karistus üksnes vangistus. Arvestades asjaolu, et teo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta, V.Leontjev ei ole selle aja jooksul uusi kuritegusid toime pannud, omab kindlat töökohta, on kohus seisukohal, et mõistetava vangistuse pikkuse saab jätta alla KarS § 263 sanktsiooni keskmise määra ning KarS § 74 alusel mitte pöörata täitmisele, määrates katseaja ja allutades V.Leontjevi käitumiskontrollile. 10 Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.