← Eesti

1-10-2920/93

Obsah (7)§ 184§ 418§ 64§ 68§ 74§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-10-2920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 10.mail 2012.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-2920 T

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 aastat ja 1 kuud vangistust;

§ 418lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 5 aastat ja 1 kuu. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvati eelvangistuses viibimise aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 22.09.2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.09.2009.a ja lõpeb 22.10.2014.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.04.2012.a. Ruslan Lissin andis 13.01.2012.a oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 10.05.2012.a seisuga on Ruslan Lissini kandmata karistusaeg 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Ruslan Lissin on varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: 1) 11.06.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 202’6 lg 3 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 74

lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud ja 1 päev.

§ 74

lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva katseajaga 2 aastat. Eelvangistuses viibitud aeg 13.08-14.10.01.a loeti vangistuse hulka. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla Ruslan Lissini vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Prokuröristungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Ruslan Lissini vabastamist, kuna käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja Ruslan Lissini vabastamine riivaks oluliselt avalikku õiguslustunnet. Kaitsja ei ole nõus prokuröri seisukohaga. Kaitsja leiab, et kuna vanglaamet ja kriminaalhooldus toetavad Ruslan Lissini vabastamist, ning nemad on isikud, kes on puutunud rohkem R. Lissiniga kokku, siis tuleks tema taotlus rahuldada. Samuti on Ruslan Lissini käitumine olnud vanglas korralik. Ruslan Lissini sõnul on ta vanglas ainult ühe noomituse saanud, rohkem teda karistatud ei ole. Vabanemise korral läheb kindlasti tööle ja kavatseb pühenduda pereelule. Ta on vanglas oldud ajal oma eluviisi üle mõelnud ning on hakanud väärtustama nüüdseks oma lapsi ja peret. Ta ei suhtle endiste tuttavatega ning ei kavatse ka edaspidi suhtlema hakata.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ruslan Lissin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri poolt väljatooduga ja leiab, et käesolevalt oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 2

(3)On tunnustamist väärt, et süüdimõistetu on loodetavasti oma väärtushinnanguid muutnud ja valmis edaspidiselt jätkama seaduskuulekalt. Kuid kohus peab esmajärjekorras arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ruskan Lissinit on karistatud I astme kuriteo toimepanemise eest, mis seisnes narkootilise aine suures koguses käitlemises grupi poolt ja lisaks II astme kuriteo eest, mis seisnes tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt ning teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures koguses. Mõistetud viie aasta ja ühe kuu pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades toimepandud kuritegude raskust, eelkõige, et tegemist oli narkootilise aine väga suurte kogustega, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Ruslan Lissini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel esimese seaduses ettenähtud esimese võimaluse tekkimisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Eelneva põhjal leiab kohus, et Ruslan Lissin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada Ruslan Lissinile käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 132,43 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb advokaat Urmas Kukele määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda Ruslan Lissinilt. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.