Obsah (4)

§ 384§ 22§ 423§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14047 (06233000843) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paa

§ 384lg-st 2 ja §-st 390 jätta Viru Maakohtu 18.

mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Edgar Kaasiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-14047 tunnistati Edgar Kaasik süüdi KarS § 113, § 114 p 3,4 – § 25 lg 2, § 121 ja § 120 järgi ja teda karistati vangistusega 15 aastat ja 7 kuud. Karistusaja algust arvestati alates 08.05.

1. Kohtuotsusega rahuldati kannatanu N.S. tsiviilhagi ja E. Kaasikult mõisteti kannatanu kasuks välja 21 414 krooni ja 25 senti. 17.04.2012 esitas E. Kaasik kohtule taotluse täitemenetluse nr 167/2009/3674 (kahju 21414,25 krooni ehk 1368,62 eurot sissenõudmine) tasumise peatamiseks üheks aastaks. Taotluse kohaselt viibib E. Kaasik Viru Vanglas ning õpib XXXX. Õppe lõppedes hakkab ta töötama ning tsiviilhagi tasuma. Kohtutäiturite infosüsteemist (TÄITIS) nähtub, et E. Kaasiku suhtes on algatatud täitemenetlus Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsuse nr 1-06-14047 alusel tsiviilhagi summas 21414,25 krooni ehk 1368,62 eurot sissenõudmiseks. Sissenõudja on kannatanu N.S. . Täitemenetlus on kohtutäituri Krista Järveti menetluses. Täiteasja number on 167/2009/
2. Kannatanu N.S. teatas maakohtule, et ta ei ole nõus E. Kaasiku suhtes algatatud täitemenetluse peatamisega. Viru Maakohtu 18.05.2012 määrusega jäeti E. Kaasiku taotlus rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis E. Kaasiku taotluse täitemenetluse nr 167/2009/3674 peatamiseks üheks aastaks rahuldamata. Maakohus märkis, et TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. E. Kaasik on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimasel korral Viru Maakohtu 03.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-14047 KarS § 113, § 114 p 3,4 – § 25 lg 2, § 121 ja § 120 järgi vangistusega 15 aastat 7 kuud, seega esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Kannatanu esitas tsiviilhagi, mis on kohtu poolt rahuldatud ning süüdistatavalt on kannatanu N.S. kasuks välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju. Seega leidis maakohtus, et tsiviilhagi sissenõudmist kannatanu kasuks ei saa pidada E. Kaasiku suhtes ebaõiglaseks. Samuti võttis maakohus arvesse kannatanu seisukohta täitemenetluse peatamise kohta ning võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kannatanu ei olnud nõus E. Kaasiku suhtes algatatud täitemenetluse peatamisega. E. Kaasik on põhjendanud oma taotlust sellega, et ta õpib vanglas XXXX ega oma sissetulekut. Õppe lõppedes hakkab ta tsiviilhagi tasuma. Maakohus leidis, et E. Kaasiku väide sellest, et pärast õppimise lõpetamist hakkab ta tasuma tsiviilhagi, on paljasõnaline. Asjaolusid, et täitemenetluse kohene jätkamine põhjustaks E. Kaasikule või tema perekonnale mingeid raskeid tagajärgi, E. Kaasiku avaldusest ei nähtunud. Maakohus pidas antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Kaasik, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema avaldus täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks rahuldada. E. Kaasik leiab, et kui maakohus pidas tema taotluses esitatud põhjendusi paljasõnalisteks, siis oleks maakohus pidanud tähelepanu pöörama ka sellele, et ka kannatanu pole põhjendanud, miks ta ei ole nõus täitemenetluse peatamisega. Veel märgib E. Kaasik, et kannab karistust alates 08.05.2006 ja vabaneb
3. aastal. Seega avaneb esimene tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tal 7,5 aasta ärakandmisel. Hetkel on ta mõistetud karistusest ära kandnud 6 aastat. Seega on ennetähtaegse vabanemiseni jäänud 1,5 aastat. E. Kaasik pöördus kohtu poole taotlusega peatada täitemenetlus üheks aastaks, kuna ta viibib Viru Vanglas ja on suuresti hõivatud õpingutega XXXX. Õppe lõppedes plaanib E. Kaasik vanglas tööle asuda. Samuti põhjendas E. Kaasik oma taotlust sellega, et tal on rahalised raskused kohustuse täitmisega. Tööle asudes tema tasumise võimekus paraneb. E. Kaasik lisab, et tal pole mingit võimalust tasumisest kõrvale hoiduda, kuna viibib Viru Vanglas ja raha laekudes kannab vangla finantsosakond automaatselt 50% laekunud summast sissenõuete tasumiseks ja 20% vabanemisfondi. Kui kohus peataks täitemenetluse üheks aastaks, saaks E. Kaasik lõpetada XXXX, asuda tööle ning hakata ilma igasuguste probleemideta tsiviilhagi tasuma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
5. E. Kaasik esitas maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks üheks aastaks. Maakohus, tuginedes

§-le 432 ja TMS §-le 45, jättis E. Kaasiku taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega lõppjäreldustes, kuid leiab, et maakohus ei saanud tugineda sealjuures TMS §-le 45 ning seda järgnevatel põhjustel. 3. Maakohtunik on eelnimetatud otsustust tehes tegutsenud täitmiskohtunikuna.

§ 22

kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab

-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene

-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt

§-le 423 ja §-le 424. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks E. Kaasiku taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda

§-st 423 ja §-st 424, mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi

-is sätestatust. 4. Kuigi maakohus on lähtunud määruses esmajoones TMS §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 4.1. Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul E. Kaasiku taotlust käsitleda temalt kannatanu N.S. kasuks välja mõistetud hagisumma tasumise tähtaja pikendamise taotlusena

§ 424järgi, kuivõrd E.

Kaasiku taotluse kohaselt soovib ta hagi tasumist alustada ühe aasta pärast. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Kaasiku puhul ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid temalt kannatanu kasuks välja mõistetud hagisumma tasumise pikendamise. E. Kaasik on oma taotlust põhjendanud sellega, et ta viibib vanglas ega oma sissetulekut. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes nimetatud asjaolud ei saa kaasa tuua täitmise pikendamist

§ 424alusel.

Vastasel juhul oleks alus täitmise pikendamise kohaldamiseks olemas kõigi reaalse vangistusega karistatud süüdimõistetute puhul, kes vangistuses ei tööta. See oleks aga ilmselgelt põhjendamatu. Samuti on E. Kaasik kaebuses märkinud, et tal on ennetähtaegse vabanemiseni jäänud 1,5 aastat. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KarS § 76 ei anna süüdimõistetule subjektiivset õigust ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid üksnes õiguse taotleda tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemist kohtus. Seega ei ole kindel, et E. Kaasik vabaneb vangistusest poole karistusaja ärakandmisel. Teiseks jääb määruskaebusest selgusetuks, miks nimetatud asjaolu peaks olema käsitletav mõjuva põhjusena täitemenetluse pikendamiseks. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et

§ 424võimaldab rahalise kohustuse täitmise tähtaega pikendada üksnes aasta võrra.

Seega peaks 3 E. Kaasik ka tema taotluse rahuldamise ja täitmise pikendamise korral asuma oma kohustust täitma vanglas viibides ning tema olukord ei erineks oluliselt käesolevast. 5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma