Obsah (8)

§ 113§ 28§ 118§ 15§ 25§ 16§ 60§ 56

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9571 (11240101877) Kohtukoosseis Kohtuistungi s

§ 113

– 25 lg 1,2 järgi Süüdistatav IVAR SEPPEN, isikukood 37106075225, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 22.04.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 24.04.2011, - Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada IVAR SEPPEN

§ 113– 25 lg 1,2 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta Ivar Seppen’i suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 22.04.

1. 2 KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Ivar Seppenilt menetluskuluna sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Ivar Seppenilt menetluskuluna ekspertiisitasud 1104 (üks tuhat ükssada neli) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Ivar Seppenilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 7,51 (seitse eurot ja 51 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10 pk 10, 72713 Paide) kasuks 1333,43 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja 43 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 222,24 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatava Ivar Seppeni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Ivar Seppenilt menetluskuluna kaitsjatasu 1725,83 (üks tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot ja 83 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Ivar Seppenil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – xxxx korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasavõetud nuga (pakend 1) ja kahtlustatava Ivar Seppeni kinnipidamisel seljast ära võetud T-särk (pakend 2), millised asuvad kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. jaanuarist 2012 (seega hiljemalt
4. jaanuariks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. jaanuarist
6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. jaanuarist 2012 (seega hiljemalt
8. veebruariks 2012). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse (tervikteksti) koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS Ivar Seppen on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 22.04.2011 kella 21.25 paiku xxxx korteris lõi L Kt noaga korduvalt kõhtu ja õlga, tekitades L Kle kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel roidekaare all keskmisel kaenlajoonel koos maksa parema sagara vigastusega ja torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel roidekaare piirkonnas eesmisel kaenlajoonel koos mao vigastusega, millised vigastused on eluohtlikud, ja torkelõikehaava parema õlaliigese piirkonnas (deltalihase piirkonnas), milline vigastus ei ole eluohtlik. 3 Seega pani Ivar Seppen toime teise inimese tapmisele suunatud tahtliku teo, s.o

§ 113– 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav Ivar Seppen ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Ivar Seppen kinnitas kohtuistungil, et enne politseist äratulekut oli ta seal koos armeega töötanud kokku 18 aastat 10 kuud ja 22 päeva. See töö oli talle meelepärane. Kirjas on, et ta lahkus sealt omal soovil. Kannatanu L K oli talle öelnud, et oled 1-1,5 aastat eemal, et siis on lootust tagasi saada. Ivar Seppeni ütlustest nähtub, et ta uuris politseisse tööle naasmise võimalusi nii L K käest kui ka omal käel. Ivar Seppen teadis, et L K ei võta kedagi tööle ega lase lahti, kuid ta ei olnud rahul sellega, et miks talle lubati, et ta saab politseisse tagasi. Ivar Seppeni ütlustest nähtub, et süüdistuses tähendatud õhtul sõitis ta autoga algul kannatanu L K majast mööda, siis keeras ümber ja läks tagasi. Ta otsustas L K juurest läbi käia, et saada Viru Vanglasse tööle minekuks head iseloomustust. Ivar Seppeni sõnul oli L K kodus, ta läks tuppa, lõi L Kt noaga ja läks ära. Kaitsja küsimuse peale „Miks löömine oli, kas mingi põhjus ka oli?“, vastas Ivar Seppen „Ei oska öelda.“ Kaitsja küsimuse peale „Kas kannatanu ütles midagi?“, vastas Ivar Seppen „Ei tule pähe midagi.“ Kaitsja küsimuse peale „Kas teil oli soov kannatanu tappa?“, vastas Ivar Seppen „Ei olnud soovi isegi noaga lüüa. Oleks ma teadnud, et nii juhtub, ma poleks sinna läinud.“ Kaitsja küsimuse peale „Kas te olete kannatanule need vigastused tekitanud?“, vastas Ivar Seppen „Ma arvan küll, aga mitte tahtlikult.“ Ivar Seppen võttis omaks, et ta oli L K juurde minnes alkoholijoobes. Prokurör esitas Ivar Seppenile küsimusi muuhulgas selle kohta, mis tal eelnevalt kodus juhtus ja küsimuse peale „Kas te lõite jalaga vastu kapi ust?“, vastas Ivar Seppen „Jah, sest see ei jäänud kinni.“ Prokuröri küsimuse peale „Kas te maki lõhkusite ära?“, vastas Ivar Seppen „võib-olla.“ Prokuröri küsimuse peale, et kuhu ta tahtis minna, vastas Ivar Seppen algul, et metsa üles pooma, siis vastas, et linna sõita ja lõpuks vastas, et tahtis minna maale vanemate juurde xxxx. Prokuröri küsimuse peale „Mitmes kord see teil oli, kui alkoholijoobes olles rooli istusite?“, vastas Ivar Seppen „Ei ole lugenud.“ Ivar Seppen kinnitas, et nuga oli tal paremas taskus ja enne noaga löömist oli tal parem käsi taskus. Ivar Seppeni väitel lõi tema L Kt noaga ühel korral, seejärel nad rabelesid, ta kukkus L Kle otsa ja L K ise veristas ennast, lõi end läbi tema käe. Seejärel ta laskis noa lahti, tõusis püsti ja hakkas ära minema. Samal ajal L K karjus naisele, et helista

1. Ivar Seppeni väitel oli tal nuga talvejope taskus ja ta kandis seda nuga 2010.a sügisest saadik kogu aeg enesekaitseks kaasas, sest ta ei viitsinud enam tänaval kurikaeltega võidelda. Ivar Seppeni sõnul oli sellel noal enne seda sündmust nahkkott ümber ja see jäi arvatavasti jope taskusse. Ivar Seppen tunnistas, et ta midagi vanglast rääkis, aga ei mäleta mida. Ta ei teadnud, et oleks pensionile mittesaamise juttu rääkinud. Prokurör näitas Ivar Seppenile kriminaalasja juures asitõendina olevat nuga ja Ivar Seppen võttis omaks, et tegemist on selle sama noaga, millest ta eelnevalt rääkis. Prokuröri küsimuse peale „Miks te torkasite selle noaga L Kt?“, vastas Ivar Seppen „Nägin võib-olla ohtu.“ Prokuröri küsimuse peale „Mis ohtu L K teile kujutas?“, vastas Ivar Seppen „Kui ta mulle lähemale tuli ja õlast kinni võttis, tundsin ohtu.“ Prokuröri küsimuse peale „Mis eesmärk teil oli L Kt noaga lüües?“, vastas Ivar Seppen „Mingit eesmärki ei olnud.“ Prokuröri küsimuse peale „Kas sellel on politseist lahtilaskmisega mingi seos?“, vastas Ivar Seppen „Vaevalt küll.“ Ivar Seppen kinnitas, et L K juurest lahkudes läks 4 ta Raktoomi tanklasse, kus jõi paar õlut ja mõtles, mis toimus, seejärel läks ta politseisse. Ivar Seppen tunnistas, et siis kui ta enam politseis ei töötanud, läks nende majanduslik olukord halvemaks ja elukaaslane tegi sellepärast etteheiteid. Kannatanu L K, kes on xxxx, kinnitas kohtuistungil, et tal on olnud Ivar Seppeniga tööalane suhe. Ivar Seppen töötas politseis patrullteenistuses kuskil 20 aastat. L K väitel ei ole Ivar Seppen tema alluvuses töötanud. Politsei sisekord näeb ette, et patrullpolitseinik allub välijuhile, kes omakorda allub patrullteenistuse juhile ja see omakorda allub temale. L K sõnul lahkus Ivar Seppen töölt politseist 2009.a maikuus, sest ta täitis ametiülesandeid alkoholijoobes, võttis omavoliliselt politseisõiduki ja pani sellega toime liiklusõnnetuse. L K ütlustest nähtub, et politseis kehtib nulltolerants, mis tähendab seda, et kes tabatakse joobes olekus roolist, vallandatakse töölt distsiplinaarkorras ja see on reegel, kuid Ivar Seppenile anti erakordne võimalus lahkuda omal soovil, sest tema ise võttis ühendust prefektiga ja palus anda Ivar Seppenile võimaluse lahkuda omal soovil, arvestades viimase kauaaegset töötamist politseis ja prefekt selle loa ka andis. Tema sõnul jäi Ivar Seppenil ankeet määrimata ja viimasel oleks võib-olla olnud võimalik mingil ajal süsteemi tagasi tööle kandideerida. L K väitel võttis temaga ühendust xxxx juht, paludes iseloomustust Ivar Seppeni kohta ja Ivar Seppen võeti sinna tööle tema palvel. Ta kinnitas, et aasta enne seda intsidenti helistas Ivar Seppen tema kabineti telefonile, küsides väga viisakalt, et kas ta saab uurida, et kas tal on võimalik kandideerida Lõuna Prefektuuri tööle. L K kinnitas, et ta ei ole andnud Ivar Seppenile lubadusi ta tööle tagasi võtta, sest tema volituses ei ole kedagi tööle võtta või vabastada. Kannatanu L K avaldas, et see oli 22.04.2011 pärast rasket tööpäeva, kui ta oli vaadanud telekat ja magama jäänud, kui mingil hetkel oli uksekell ja abikaasa äratas ta üles. Ta oli uimane, alles ärganud ja tegi ukse lahti. Seal oli Ivar Seppen. Ta arvas, et viimasel on mingi probleem. Ivar Seppenil oli parem käsi jope taskus. L K oma sõnul ütles, et astu sisse ja Ivar Seppen astus tuppa, sulges ukse ja ütles, et ma tahan vangi minna. Sel hetkel, kui Ivar Seppen seda ütles, tundis ta alkoholi lõhna. L K kinnitas, et kui Ivar Seppen ütles, et tahab vangi minna, siis pani tema oma vasaku käe Ivar Seppeni paremale õlale, öeldes viimasele, et tundub, et sa oled purjus, et räägime neist asjust sobivamal ajal. Sel hetkel tundis ta lööki ja korraks käis peast läbi, et kas ta lõi mind. Vahetult enne esimest lööki ütles Ivar Seppen talle, et sina ka pensionile ei saa. Tal olid jalas toasussid ja ta üritas taganeda, kui toimus löök paremasse külge. Nuga nägi ta siis, kui Ivar Seppen vahepeal noa välja tõmbas ja uuesti lõi. Ta kukkus ja siis sooritas Ivar Seppen veel lööke tohutu jõu ja kiirusega. Lööke noaga oli 6-7, Ivar Seppen püüdis tabada nägu ja rinda, aga ta suutis neid lööke tõrjuda. L K väitel oli üks haav randmel, kuid seda isegi ei pandud kirja ja viimane löök tabas teda õlga. Kõik löögid olid pidemeni sees. L K sõnul oli nuga õlas, kui ta selle välja tõmbas. Ta lükkas Ivar Seppeni enda pealt maha. Ivar Seppen tõusis üles ja ütles, et löö. Seda sõna kordas Ivar Seppen 2-3 korda. L K kinnitas, et kogu aeg tema abikaasa ja laps karjusid tal selja taga. L K väitis, et tema ainuke mõte oli, kui tundis, et jääb nõrgaks ja teadvuse kaotab, et Ivar Seppen jääb tema abikaasa ja tütrega koos korterisse. Ta lükkas Ivar Seppeni koridori ja sulges ukse. Noaga läks ta esikust kamina ette ja pani selle sinna maha, tegemist oli pussnoaga, mitte taskunoaga. Abikaasa ja tütar olid helistanud juba rünnaku ajal politseisse ja kiirabisse. Ivar Seppen võis olla nende korteris mitte üle 5 minuti. L K kinnitas, et nende fraaside põhjal, mis Ivar Seppen ütles, on selge, et viimane süüdistas teda selles, et pidi politseitöölt lahkuma. L K sõnul oli kõige ohtlikum esimene löök, sest see läbistas kopsu ja kopsu töö pole taastunud, sest ta käib pidevalt soolakambris ja hingab inhalaatoriga. Samuti teeb talle valu maks, mis sai tõsiselt viga. Mao vigastusega seoses on tal väga range dieet. L K väitel see viimane löök, mis polnud eluohtlik ja mis tabas õlga, teeb veel kõige rohkem valu. 5 KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus kaitsja taotlusel L K kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütluste avaldamise. Kannatanu L K on ülekuulamisel 23.04.2011 Rakvere Haiglas protokolli
2. lehel öelnud seda, et „Mina küsisin temalt: „Milleks sa tulid?“ Ivar vastas minule niimoodi: „Kas te võtate mind vanglasse?“ Mina küsisin temalt, et kas tahad tööle vanglasse? Ivar Seppen minule ei vastanud midagi ja lõi mind noaga parema käega keha piirkonda, vasakusse külge üks kord. Siis ma hüppasin eemale, pärast me temaga kukkusime põrandale, sest oli põrand libe ja verine. Tema oli minu peal ja lõi mind teist korda keha piirkonda, paremale küljele, sinna, kus maks on. Veel üks löök, oli õla piirkonda paremale. Mina ise pärast võtsin noa haavast välja ja nuga jäi minu kätte.“ Kannatanu L K põhjendas vastuolu kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlustes oma tervisliku seisundiga. L K ütlustest nähtub, et kui teda algselt üle kuulati, siis olid tal tohutud valud ja tal oli väga raske ütlusi anda. Selleks, et ta üldse oleks saanud eksisteerida, süstiti talle kolmekordne annus valuvaigistit. Tunnistaja E K kinnitas kohtuistungil, et teab Ivar Seppenit sellest ajast, kui viimane töötas tema abikaasa L Kga koos politseis. E K avaldas, et 22.04.2011 olid nad kodus, abikaasa vaatas telerit ja tema oli teises toas, kui oli uksekell. Kell oli 9 läbi ja tema oli mõelnud, et miks nii hilja. E K väitel läks abikaasa vastu, tema läks ka vaatama ja nägi, et abikaasa rääkis Ivar Seppeniga korteri koridoris. E K avaldas, et kuna ta teadis Ivar Seppenit ja ei osanud midagi halba arvata, siis läks ta kööki. Mingi aeg läks mööda, ta kuulis kolinat ja läks vaatama ning nägi, et nad olid mõlemad pikali maas, Ivar Seppen oli Lu peal ja L hõikas, et kutsu politsei. E K sõnul oli tal telefon teises toas ja ta hõikas tütrele, et helista sina. E K väitel ei saanud ta aru, mis seal toimus. Tema arvas, et Ivar Seppen on joonud ja lihtsalt kukkus. Pärast seda, kui abikaasa oli Ivar Seppeni välja visanud, ütles ta, et teda löödi noaga. Ise ta Ivar Seppeni väljaviskamist ei näinud. Paar sammu suutis abikaasa tagasi tulla, siis jäi pikali koridori ja suure toa vahele. Kui L oli põrandal maas, siis nägi ta nuga, mis oli kamina ees maas. See oli peene teraga, puust peaga nuga, tera pikkus oli 15-20 cm. Nuga ei olnud nende pere oma. Algul ta verd ei näinud, pärast nägi. Üks haav oli abikaasal kõhu piirkonnas, teine õlas, kolmandat ta ei näinud. E K väitel kuulis ta lauset, et Ivar Seppen ütles, et ta tahab vanglasse minna. Ta kuulis, et L midagi rahulikult seletas. E K sõnul tuli tütar koridori vaatama, kui oli uksekell ja kolina peale ka. E K avaldas, et abikaasa oli haiglas kuu aega, kusjuures algul ei antud isegi elulootust, sest asi oli väga hull. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et tema Ivar Seppenit isiklikult ei tunne. K K väitel oli ta oma toas, kuid toa uks oli vahepealt lahti, kui natuke enne kella 9.30 oli uksekell ja ta kuulis, et tema isa L K läks uksele vastu. Keegi tuli sisse ja isa ütles, et sina. K K sõnul ei tekkinud kahtlust, et midagi võiks juhtuda. Külaline ütles, et tahab vangi minna ja pärast ütles isale, et ega sina ka pensionile ei jõua. K K kinnitas, et ta jooksis välja, isa oli pikali maas, nuga oli Ivar Seppeni käes ja isa ütles talle, et kutsu politsei. Ema oli sel ajal köögis, tulles koridori pärast seda, kui isa oli Ivar Seppeni välisuksest välja lükanud. Nuga jäi koridori põrandale. See ei olnud nende perele kuuluv nuga. K K võttis omaks, et tema helistas politseisse ja kiirabisse ka, joostes oma toa ja koridori vahet. Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et nad on Ivar Seppeniga olnud kolm aastat naabrid ja viimase korter asub teisel korrusel tema korteri all. Ivar Seppen elas seal koos naise ja lapsega. A L sõnul nägi ta 22.04.2011 õhtul kell 8.30 lapse toa aknast, kui nad autoga koju tulid. Kui nad tuppa tulid, siis hakkas muusika kõvasti mängima ja 0,5 tunni pärast hakkas kära, hakati kas mingeid asju lõhkuma, seinad põrusid tugevasti, laps hakkas karjuma. A L ütlustest nähtub, et kui ta helistas politseisse, siis nägi ta, et tumesinine xxxx sõitis ära. A L väitel läks ta peale helistamist ise ka sinna korterisse, et veenduda, kas kõik on korras. Tema sõnul istus naine põrandal, nuttis ja oli šokis, laps oli samas kõrval. Küsimuse peale, mis 6 juhtus, ütles naine tüki aja pärast, et Ivar sõitis ära. A L sõnul politsei tuli, samuti tuli naise vend ka pärast autoga sinna. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et Ivar Seppen on tema elukaaslane. T K sõnul oli ta 22.04.2011 lapsega linnas oma vanemate juures, kui Ivar helistas talle hommikul pärast tööd ja ta kutsus viimase oma ema juurde, kus saab süüa ja puhata. Ivar tuli hommikul kell 8.30, sõi ja vaatas televiisorit suures toas. Peale lõunat läksid nad autoga Ivari vanemate juurde xxxx, kus istusid õhtuni. Seejärel käisid veel poest läbi ja läksid koju. Tal oli olnud 18-ndal sünnipäev ja ta oli öelnud, et nädala sees seda ei tähista. Koju jõudes pani ta lauale söögi ja nad istusid. Tema jõi õlut ja Ivar võib-olla 2 viinakokteili. T K kinnitas, et siis Ivar tõusis, pani jalaga vastu baarikappi ja läks välja. Baarikapi uks läks katki. Tema arvates nägi seda pealt ka nende laps, kes on xxxx aastane. T K oma sõnul nuttis, sest see oli tema jaoks šokk. Mitte midagi halba nad ei rääkinud. Seejärel helistas ta oma vennale V K, kes tuli sinna. T K väitel töötas Ivar kunagi politseis, kuid tuli sealt 2 aastat tagasi ära, kuna sai seal millegagi hakkama, kas kriimustas autot ja olid alkoholi jääknähud. Ta teadis, et Ivar kirjutas omakäeliselt lahkumisavalduse ja talle öeldi, et 1-1,5 aasta pärast võib ta tagasi tulla. T K teadis Ivari enda sõnul, et see, kes politseist lubas ta tööle tagasi võtta, oli L K. Pärast politseist äratulekut oli Ivar tujust ära, sest talle meeldis see töö. Ivar oli proovinud politseisse tööle tagasi minna ja ühel korral oli ta ise kõrval, kui Ivar helistas. Ivar tahtis isegi Viru Vanglasse minna valvuriks. Viimast aega töötas Ivar turvafirmas xxxx, ta ei kurtnud, aga palgad olid seal väga madalad. T K ütlustest nähtub, et nad maksid korteri laenu ja neil oli ka 180-200 eurot võlgu, kuid nad sai hakkama, sest Ivar teenis kõrvalt ka, tegi juhuotsi. T K võttis omaks, et tegi Ivarile etteheiteid, et viimane nii vähe teenib, kuid Ivar oli rahulik, öeldes, et saame hakkama. Tema kuuldes Ivar ei ole L Kt mitte kunagi milleski süüdistanud. T K väitel neil 22.04.2011 tööst juttu ei olnud. Seda, kas Ivar nuga kaasas kandis, tema ei tea, sest tema Ivari taskuid ei kontrollinud. Sel õhtul kutsusid naabrid neile politsei, sest oli liiga kõva muusika. T K ütlustest nähtub, et Ivar kõikidest oma probleemidest talle kindlasti ei rääkinud. Tunnistaja V K, kes on T K vend, kinnitas kohtuistungil, et õde rääkis talle oma riidudest Ivar Seppeniga. Tema sõnul alkoholi tarvitanuna oli Ivar Seppen rahulik. V K kinnitas, et 22.04.2011 õhtul kella 9-9.30 paiku õde helistas talle, nuttis ja ütles, et midagi Ivariga juhtus. Tema istus autosse ja sõitis sinna. V Ki väitel olid makk ja sektsiooni uks katki. Õde rääkis, et nad istusid ja siis äkki hakkas Ivar laamendama. Ta proovis Ivarile helistada, aga viimasel oli telefon väljas, kuid siis Ivar helistas talle, öeldes, et tule politsei maja ette ja võta auto ära, et ma andsin ülemusele nuga. V K kinnitas, et õe sõnade kohaselt peale politseist töölt ära tulemist, hakkas Ivar Seppen rohkem alkoholi tarvitama. Tema sõnul oli õe perel probleeme rahaga ja õde oli öelnud Ivarile, et otsi veel mingi teine töökoht. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 22.04.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid. Sündmuskoht asub xxxx korteris. Korteri number xxxx uks avaneb väljapoole paremale. Uksest sisse vaadates on vasakul pool seina ääres jalatsikapp ja selle kohal riidenagid. Jalatsikapist edasi on pääs elutuppa. Vasakule poole kaugemasse nurka jääb vahekoridor ja otse ette jääb suletud uks. Paremale poole jääb kaks suletud ust. Esikus põrandal on verekahtlase vedelikuga pritsmed ja määrdumine ning meditsiinitöötajate poolt jäetud esmaabi tarvete avatud pakendid. Koridoris vaadates elutuppa on põrandal verekahtlase vedelikuga pritsmed ja määrdumine. Elutoas paremal pool seina ääres on kaminatarvikute komplekt, selle kõrval on ventilatsiooni ava ja ventilatsiooni ava ees on nuga. Nuga on koos noateraga 20 cm pikk. Nuga pakendatud paberkotti ja kaasa võetud. 7 - asitõendi vaatlusprotokoll 26.04.2011 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid. Asitõenditena on vaadeldud 22.04.2011 sündmuskoha vaatluse käigus korterist aadressil xxxx avastatud ja ära võetud nuga; 22.04.2011 Ivar Seppenilt tema kinnipidamisel ära võetud T-särki. Puust käepidemega nuga on üldpikkusega 20,2 cm. Noa käepide on hele pruuni värvi puust, pikkusega 11,2 cm ja tera pikkus koos rõngaga on 9 cm. Noa käepideme peal on verekahtlane määrdumine suurusega 1,5x1 cm. Noa tera peal on verekahtlane määrdumine suurusega 2x2,2 cm. Tera laius on 1,2 cm, tera keskmise osa laius on 0,8 cm ning tera otsa laius on 0,2 cm. Beeži värvi T-särgil on esiosal halli värvi muster tähtedega. T-särgi esiosal keskel T-särgi krae õmblusest alla 13,5 cm kaugusel T-särgi osal suurusega 18x12 cm on tumepunast värvi verekahtlased plekid erinevate suurustega ja kujuga. - isiku ekspertiisiakt nr 46 15.07.2011, mille kohaselt kannatanu L Kl esinesid kokku 3 torkelõikehaava: torke-lõikehaav parema õlaliigese piirkonnas (deltalihase piirkonnas), kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool rindkerel roidekaare all keskmisel kaenlajoonel koos maksa parema sagara vigastusega, torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel roidekaare piirkonnas eesmisel kaenlajoonel koos mao vigastusega. Kõhuõõnde tungivate haavade tüsistusena tekkis äge peritoniit (e. kõhukelmepõletik). Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise esemega (näiteks noaga) määruses näidatud ajal – 22.04.2011.a. Lõikehaav parema õlaliigese piirkonnas ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat. Kõhuõõnde tungivad haavad põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu asend talle torke-lõikevigastuse tekitamise momendil võis olla nii seisev kui ka istuv ja lamav. Ei saa tuvastada haavade tekitamise järjekorda. - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 62/16 08.07.2011, mille kohaselt temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal 22.04.2011 ei esinenud Ivar Seppenil psüühikahäireid. Ivar Seppen oli Alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (joobeseisund; F10.0), koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Ivar Seppenil ei esinenud sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks välistanud või oluliselt piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Ivar Seppenil ei esinenud ka sellist stressiga seotud lühiajalist neurootilist reaktsiooni (Äge stressreaktsioon), mis oleks mõjutanud tema käitumist. Ka varasema elu jooksul ja käesoleval ajal ei esine Ivar Seppenil psüühikahäireid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et süüdistatava Ivar Seppeni süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Süüdistatav Ivar Seppen võttis omaks selle, et ta lõi L Kt noaga ühel korral, seejärel nad rabelesid, ta kukkus L Kle otsa ja L K ise veristas ennast, lõi end läbi tema käe. Ivar Seppen on ise öelnud seda, et ta otsustas L K juurest läbi käia, et saada Viru Vanglasse tööle minekuks head iseloomustust, samas ei mäletanud ta seda, mida ta L Kle vanglast rääkis, ei teadnud, et oleks pensionile mittesaamise juttu rääkinud. Ivar Seppen põhjendas L K noaga löömist sellega, et kui viimane tuli talle lähemale ja õlast kinni võttis, siis tundis ta ohtu. 8 Kannatanu L K tegevust omas kodus, mis seisnes vasaku käe asetamises talle ootamatult külla tulnud endise töökaaslase Ivar Seppeni paremale õlale, ei ole võimalik kuidagi käsitleda ründena. Sellele tegevusele eelnes Ivar Seppeni ütlemine, et ta tahab vangi minna ja L K, saades aru, et Ivar Seppen on purjus, ütles talle sõbralikult, et räägime neist asjust sobivamal ajal. Ka tunnistaja E K on öelnud, et abikaasa rääkis Ivar Seppeniga korteri koridoris.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

§ 28

lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Selleks, et saaks üldse rääkida hädakaitsest kui teost, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks, tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Käesoleval juhul puudub igasugune alus rääkida hädakaitseseisundist. Nii kannatanu L K kui ka tunnistaja K K on kohtuistungil kinnitanud seda, et Ivar Seppen ütles, et ta tahab vangi minna. Tunnistaja E K väitel kuulis ta lauset, et Ivar Seppen ütles, et ta tahab vanglasse minna. Kohtueelses menetluses andis L K ütlusi, et Ivar Seppen oli öelnud talle, et kas te võtate mind vanglasse, täpsustamata L K järgneva küsimuse peale seda, kas ta tahab tööle vanglasse. Kohtu hinnangul tähendavad kõik ütlemised ikkagi seda, et Ivar Seppen avaldas soovi minna vanglasse, kuid ei täpsustanud seda, milleks ta soovis vanglasse minna ja see ütlemine jäi kannatanu L Kle arusaamatuks, mistõttu viimane, saades aru, et Ivar Seppen on purjus, ütles, et räägime neist asjust sobivamal ajal. Kohtu arvates ei ole usutav, et Ivar Seppen tuli L Klt Viru Vanglasse tööle minekuks head iseloomustust saama, olles samal ajal alkoholijoobes. Kannatanu L K ütlustest kohtuistungil nähtub, et noalöök tuli talle ootamatult. Vahetult enne esimest lööki ütles Ivar Seppen talle, et sina ka pensionile ei saa. Tunnistaja K K sõnul kuulis ta, kui Ivar Seppen ütles isale, et ega sina ka pensionile ei jõua. L K on kinnitanud seda, et tal olid jalas toasussid ja ta üritas taganeda, kui toimus löök paremasse külge. Ta kukkus. Viimane löök tabas teda õlga. Kõik löögid olid pidemeni sees. Kohtueelses menetluses on L K öelnud seda, et Ivar Seppen lõi teda noaga parema käega keha piirkonda, vasakusse külge üks kord. Siis ta hüppas eemale, pärast nad temaga kukkusid põrandale, sest põrand oli libe ja verine. Tema oli minu peal ja lõi mind teist korda keha piirkonda paremale küljele, sinna, kus maks on. Veel üks löök, oli õla piirkonda paremale. Süüdistatav Ivar Seppen kinnitas, et peale seda, kui ta L Kt noaga lõi, nad rabelesid ja ta kukkus L Kle otsa. Ivar Seppeni ütlused nagu oleks kukkumisel L K ise veristanud ennast läbi tema käe, on ümber lükatud kannatanu L K kohtuistungil antud ütlustega, samuti isiku ekspertiisiaktiga nr 46 15.07.2011. Nende tõendite pinnalt on tuvastatud see, et L Kle tekitati esmalt torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel roidekaare piirkonnas eesmisel kaenlajoonel koos mao vigastusega ja seejärel kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool rindkerel roidekaare all keskmisel kaenlajoonel koos maksa parema sagara vigastusega, millised vigastused on eluohtlikud, ja lõpuks torkelõikehaav parema õlaliigese piirkonnas (deltalihase piirkonnas), milline vigastus ei ole eluohtlik. Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise esemega (noaga) süüdistuses tähendatud ajal – 22.04.2011.a. Nimetatud ekspertiisiakti kohaselt võis kannatanu asend talle vigastuste tekitamise ajal olla nii seisev kui ka istuv ja lamav, haavade tekitamise järjekorda ei ole võimalik tuvastada. Nimetatud tõendite pinnalt on kannatanu L K ütlustega tuvastatud vigastuste tekitamise järjekord, kuid ei ole tuvastatud see, kas L K oli temale järjekorras teise vigastuse tekitamise ajal ikka veel seisvas asendis või juba lamavas asendis. 9 Mis puutub L K kohtuistungil antud ütlustesse, et lööke noaga oli 6-7 ja Ivar Seppen sooritas neid tohutu jõu ja kiirusega, püüdes tabada nägu ja rinda, aga ta suutis neid lööke tõrjuda ja sellesse, et L K midagi taolist kohtueelses menetluses ei kinnitanud, siis ainuüksi nende ütluste põhjal ei ole võimalik kannatanu L K ütlusi tervikuna kahtluse alla seada, kuivõrd L K kuulati vahetult pärast sündmust üle ja ta oli võimeline siiski vaatamata tohututele valudele ütlusi andma. See, et kannatanu L K ei andnud kohtueelses menetluses sama üksikasjalikke ütlusi nagu kohtuistungil, tuleneb ja on täiel määral seotud tema tervisliku seisundiga. Politseile ei ole põhjust antud juhul ette heita seda, et L Kt vahetult pärast sündmust, raskes tervislikus seisundis olles, üle kuulati, sest L Kle tekitatud vigastused olid eluohtlikud, st seda, et kui arstiabi oleks puudunud või hilinenud, oleks võinud sellele järgneda kannatanu surm ja seega poleks teda saadud üldse üle kuulata. Käesolevas kriminaalasjas on üheks olulisemaks küsimuseks see, millal on eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine käsitletav süüteona

§ 118

p 1 mõttes ja millal tapmiskatsena

§ 113järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.04.2007.a otsuses nr 3-1-1-128-06 öelnud, et „Mõlemad kõnealused süüteod on sarnased nii objektiivse külje poolest, kuna väliselt on toimepanija kummalgi juhul põhjustanud ohu inimese elule, kui ka subjektiivse külje poolest, kuivõrd

§ 15

lg 1 kohaselt eeldab raske tervisekahjustuse tekitamine tahtlust, mida nõuab

§ 25lg 1 järgi ühtlasi ka süüteokatse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et tulenevalt

§ 16

lg-st 1 ja § 25 lg-st 1 on süüteokatse võimalik nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega.

§ 15

lg 1 ja § 16 lg 1 kohaselt täidavad loetletud kolm tahtluse liiki samuti

§-s 118 ette nähtud süüteo subjektiivse koosseisu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kriminaalkolleegium, et küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).“ Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et süüdistatav Ivar Seppen, olles pikka aega politseis töötanud, oli 2009.a politseist töölt sunnitud lahkuma, kuna põhjustas alkoholijoobes olles ametiautoga liiklusõnnetuse. Ivar Seppen töötas turvafirmas xxxx, kuid paralleelselt töötamisega seal, ootas ta võimalust naasta tagasi tööle politseisse, kus oleks olnud suurem sissetulek. Vaatamata sellele, et süüdistatav Ivar Seppen seda ise otseselt eitab, kinnitades, et L K ei võta kedagi tööle ega lase lahti, on tõendite kogumi pinnalt tuvastatud see, et tegemist oli Ivar Seppeni poolse kättemaksuga kannatanu L Kle selle eest, et viimane andis talle lootust, et ta saab politseisse tööle tagasi, kuid pettis tema lootusi. Süüdistatav Ivar Seppen on väitnud seda, et tappa ta kannatanu L Kt ei tahtnud. Kohtu arvates on tegemist tapmiskatsega, sest korduval noaga löömisel elutähtsate organite piirkonda möönab süüdlane mistahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist ja tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje 10 vahel. Lüües kannatanu L Kt korduvalt noaga kõhtu, oli süüdistataval Ivar Seppenil alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskema tagajärje. Ivar Seppen ei kontrollinud mingilgi määral sündmuste kulgu, tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma – hoidis ära vaid meditsiinitöötajate operatiivne sekkumine. Kui Ivar Seppen oleks tahtnud sõita oma kodust xxxx vanemate koju xxxx, siis ei oleks tal üldse olnud vajadust sõita xxxx läbi. Asitõendi vaatlusprotokollist 26.04.2011 ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt on näha, et Ivar Seppenil oli kaasas pussnuga üldpikkusega 20,2 cm, mille tera pikkus koos rõngaga oli 9 cm. Nimetatud nuga oli Ivar Seppenil spetsiaalselt kaasa võetud, sest L K juurde tulles hoidis ta paremat kätt noaga taskus ja ühtegi nahkkotti, mis lubanuks uskuda, et ta kandis seda nuga kurikaeltega võitlemiseks 2010.a sügisest saadik kogu aeg enesekaitseks kaasas, tema jope taskust ei leitud. Ivar Seppeni tahtlust kannatanu tappa näitavad tema poolt eelnevalt öeldud fraasid, et ta tahab minna vangi (vanglasse) ja sina ka pensionile ei saa. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele (

§ 25

lg 1) ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või võib põhjustada kannatanu surma (

§ 25lg 2).

Süüdistatava Ivar Seppeni poolt toimepandud tegu on kohtueelses menetluses õigesti

§ 113– 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava Ivar Seppeni käitumises esinevad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Ivar Seppen pani toime

§ 113

– 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on esimese raskusastme kuritegu ja mis näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 25

lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Ivar Seppeni teos avalduvad teo ebaõigust suurendavad asjaolud. Rünne oli seotud kannatanu L K ametiga, pandud toime tema kodus abikaasa ja tütre juuresolekul. Kohus ei leidnud süüdistatava Ivar Seppeni käitumises karistust kergendavaid asjaolusid ega ka

§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava Ivar Seppeni poolt väljendatud kahetsust ei pea kohus puhtsüdamlikuks ega siiraks, sest kui süüdistatav Ivar Seppen tõepoolest oleks oma tegu kahetsenud, siis oleks see väljendunud juba tema ütlustes. Kannatanu L K kohtuistungil ütlusi andes avaldas, et tema ei ole näinud Ivar Seppeni poolt mingit kahetsust, sest ka vanglast on võimalik helistada. L K möönis, et tema veel suudaks andestada, aga see, mis Ivar Seppen tegi tema abikaasale ja tütrele, on kirjeldamatu. Terve kuu omaksed ei teadnud, kas ta tuleb sellest välja. Kannatanu L K kinnitas kohtuvaidluses, et kui ta kuulas Ivar Seppeni selgitusi, siis ta uskus siiralt, et Ivar Seppen selgitab, miks ta seda tegi. L K sõnul ei suutnud ta Ivar Seppeni puhul välja lugeda hetkekski mingit kahetsust.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise 11 huvisid. Süüdistatavat Ivar Seppenit ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et Ivar Seppen pani teo toime, olles alkoholijoobes. Ivar Seppeni poolt L K suhtes toimepandud tegu on hinnatav kuriteo katsena, mistõttu

§ 25lg-st 6 ja § 60 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kergendada Ivar Seppeni karistust.

Arvestades Ivar Seppeni teo toimepanemise asjaolusid ja sellest nähtuvalt tema süüd, ei pea kohus tema karistuse kergendamist võimalikuks. Kohus leiab, et süüdistatavat Ivar Seppenit tuleb karistada vangistusega, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, sest teda ei ole varem karistatud ja toimepandud tegu jäi katsestaadiumi. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 725 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista ekspertiisitasud, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjatasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – xxxx korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasavõetud nuga (pakend 1) ja kahtlustatava Ivar Seppeni kinnipidamisel seljast ära võetud T-särk (pakend 2), millised asuvad kriminaalasja juures, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Eesistuja Rahvakohtunikud (allkiri) (allkirjad) Heli Väinaste Heli-Liivia Komp ja Monika Molodost Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu

1. jaanuari 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-9571 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 871,96 eurot vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt Ivar Seppenile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Ivar Seppenilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 871,96 eurot riigituludesse. Ivar Seppenil tasuda 871,96 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ivar Seppen, 1-11-9571 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 12 Riigikohtu 12.09.2012 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Ivar Seppeni kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus
3. septembril
4. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne