MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 09.02.2009 otsuse järgi kandmata karistus 3 kuud ja 28 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust. M. Jasjutin vahistati kohtusaalis ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.12.2011. Maakohus arutas M. Jasjutinile
lg 2 p 7, 9 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: 1) võttis 10.06.2010 kell 19.00–22.30 grupis koos S.K. ja V.J. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX maja eest I.U. jalgratta Classic Legend koos jalgrattalukuga koguväärtusega 1600 krooni; 2) 04.09.2010 kell 17.50 püüdis M. Jasjutin võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta XXX Konsumis ühe pudeli õlut Taurus väärtusega 22.90 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 3) 17.12.2010 kell 14.15 püüdis M. Jasjutin võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta XXX Comarketist kolm šampooni Head and Shoulders koguväärtusega 167.70 krooni, kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 4) 08.02.2011 kell 13.20 püüdis M. Jasjutin võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta XXX Comarketist kaks karpi Geisha šokolaadi koguväärtusega 7.38 eurot, kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani M. Jasjutin toime
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt. Maakohtus tunnistas M. Jasjutin ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustus prokuröri seisukohaga M. Jasjutini karistuse osas. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Samas on M.Jasjutinit eelnevalt karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest. Seega on M. Jasjutini puhul tegemist retsidiivsusele kalduva isikuga, kes hoolimata eelnevast karistusest on jätkanud kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole tema puhul võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Maakohus asus seisukohale, et rahaline karistus ei täidaks M. Jasjutini puhul oma eesmärki ning ei hoiaks ära uusi õigusrikkumisi. Arvestades, et M. Jasjutin pani vargused toime katseajal, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Maakohus arvestas M. Jasjutini tervislikku seisundit ja kuriteo toimepanemise asjaolusid ning leidis, et M. Jasjutinile tuleb mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedal. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. M. Jasjutinit tuleb karistada 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus 3 kuud ja 28 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista M. Jasjutinile 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Jasjutini kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Jasjutinile mõistetud karistuse osas ning teha uue otsuse, millega mõista M. Jasjutinile rahaline karistus. Apellatsiooni põhjenduste järgi ei ole kohtuotsus M. Jasjutinile karistuse mõistmise osas piisavalt põhjendatud KrMS § 339 lg 2 p 7 kohaselt. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine loetakse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ning sellise otsuse tühistamise aluseks on KrMS § 338 p 3. Süüdistusest nähtub, et suurem osa kuritegudest on toime pandud katse staadiumis, sest ei ole lõpuni viidud ning ainult üks episood, mis on toime pandud grupis koos teiste kaaskohtualustega, on viidud lõpuni (kannatanu I.U.). -2- Maakohus on jätnud arvestamata 22.09.2011 teostatud kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis avaldatud seisukoha, et M. Jasjutinil esineb psühhodüsleptikumide tarvitamisest tingitud sõltuvus, millega kaasneb kerge kognitiivsete funktsioonide häire, millele lisandub liikumispuue ja kõnehäire. Eksperdi arvates ei olnud M. Jasjutin talle inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal võimeline täielikult ja adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, s.t oli piiratult süüdiv. Karistuse mõistmise osas oleks eksperdi arvates põhjendatud muude abinõude kohaldamine (pikaajaline ravi rehabilitatsioonikeskuses jms).
kohaselt, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama seadustiku §-s 34 (süüdivus) nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada seadustiku §-s 60 sätestatut.
lg 1 kohaselt võib kohus sama seadustiku üldosas nimetatud juhtudel kergendada isiku karistust nimetatud paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud korras, s.o kergendatud karistuse ülemmäär ei või ületada kahte kolmandikku karistuse ülemmäärast ning alammäär on vastava karistusliigi alammäär. Kaitsja leiab, et arvestades ülaltoodud asjaolusid oleks maakohus pidanud M. Jasjutini suhtes kergendama temale mõistetavat karistust, mõistes rahalise karistuse. Arvestades M. Jasjutini tervislikku seisundit, ei ole usutav, et ta on võimeline ka edaspidi kuritegusid toime panema, eriti arvestades tema liikumispuuet ning mälu käepärasuse alanenust. Asjaolu, et M. Jasjutin ei ole füüsiliselt võimeline toime panema mingeid kuritegusid, oli hästi nähtav 06.12.2011 toimunul kohtuistungil, kus ta kõnehäire tõttu ei suutnud vastata kohtule selgesti ning arusaadavalt, ega suutnud kontsentreeruda küsimustele ning vastas, et on nõus kõigega. Märkimisväärne on asjaolu, et M. Jasjutin läbis enne kohtuistungit ravikuuri rehabilitatsioonikeskuses, seega oli tema tervislik seisund oluliselt paranenud. Kaitsja on seisukohal, et maakohus pidi karistuse mõistmisel arvestama nimetatud asjaoludega ning tulenevalt
Kuna maakohus on jätnud põhistamata vangistuse kohaldamise, ei ole otsus karistuse mõistmise osas piisavalt põhjendatud. KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse rikkumine oluline, kui kohtuotsuses puudub põhjendus. KrMS § 312 p 5 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. KrMS § 338 p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu -3- lahendi nr 3-1-1-14-07 järgi tuleb karistuse mõistmisel süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 järgi kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Maakohus on M. Jasjutinile karistuseks mõistnud 6 kuud vangistust ning seda on vähendatud KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Seega on maakohus karistanud M. Jasjutinit sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras, s.o alammäära lähedase vangistusega. Kuna M. Jasjutin pani kuriteo toime temale Tartu Maakohtu 09.02.2009 otsusega mõistetud katseajal, näitab selline käitumine, et temale mõistetud karistus ei täitnud
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning sellises olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik kohtupraktikaga täielikult kooskõlas olevat karistust vähendada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.