KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.09.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-3191 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Alo VASEMÄGI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Alo VASEMÄGI sünd. 21.02.1974, isikukood 37402215217, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 23.01.2012 ja lõpp 23.09.2012 Jätta Alo VASEMÄGI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Alo Vasemägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alo Vasemägi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.04.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.9; §274 lg.1 ja §266 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 kuud alates 23.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda ja reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetava käitumine on vangistuse jooksul olnud rahuldav, suhtumine ametnikesse hea. Kinnipeetav töötas vabaduses ametlikult viimati kuni 29.12.
- Kinnipeetav ei näe vajadust enesearendamiseks. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi. Kinnipeetava sõbrad on enamuses kriminaalse taustaga. Vabaduses tarvitas kinnipeetav iga päev alkoholi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56% ja vägivaldse kuriteo 1 toimepanemise tõenäosus 43%. Viru vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on endine abikaasa, poeg, ema, vend ja õde. Kinnipeetava abielu on lahutatud, kuid elatakse ühisel elamispinnal, suhted on keerulised. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad asotsiaalse eluviisiga isikud, kellega koos kuritarvitati alkoholi ja pandi toime süütegusid. Lisaks perekonnale on kinnipeetaval esinenud agressiivset käitumist ka ametivõimude vastu, tema kuritegelik käitumine on välja kujunenud. Võimalik ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama kinnipeetavale ja endisele abikaasale kuuluvasse korterisse. Endine abikaasa ei sooviks elamispinda kinnipeetavaga jagada. Endine abikaasa on töötuna arvel, saab toimetulekutoetust. Kinnipeetaval ei olnud enne vangistust püsivat töökohta. Enamus kuritegudest on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on suuri rahalisi kohustusi erinevate kohtutäiturite ees. Kinnipeetava mõtlemist ja käitumist vabaduses mõjutas suuresti alkoholi kuritarvitamine. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole mõju avaldanud, kinnipeetav jätkas uute süütegude toimepanemist ja kuritarvitas alkoholi olenemata keelust. Kuigi kinnipeetav on korduvalt kandnud vangistust ja osalenud sotsiaalprogrammides, ei ole ta oma käitumist muutnud. Kinnipeetav on ohtlik nii iseendale, kui teda ümbritsevatele isikutele. Maakohtu istung Kinnipeetav Alo Vasemägi taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tasumata rahalisi kohustusi on tal 3000 e ulatuses, kavatseb asuda taludesse tööle ja alkoholi enam mitte tarvitada. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda ja reaalset vangistust kannab juba viiendat korda. Aastatel 2004 ja 2010 on kinnipeetavale mõistetud karistuseks vangistus tingimisi, kummalgi korral ta katseaega nõuetekohaselt ei läbinud ning pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et 2 kinnipeetav seekord on suuteline vähemalt 1-aastase katseaja läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda elama talle ja endisele abikaasale kuuluvasse korterisse. Samast arvamusest nähtub, et kinnipeetav on olnud oma perekonna vastu agressiivne. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt võib kinnipeetav alkoholi tarvitamise tagajärjel käituda vägivaldselt, alkoholi tarvitas ta vabaduses iga päev. Alkoholisõltuvusega ei ole kinnipeetav vangistuses tegelenud ja Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei pea seda üldse vajalikuks. Maakohus leiab, et eeltoodu põhjal on olemas oht uute kuritegude toimepanemiseks kinnipeetava poolt. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi umbes 3000 € ulatuses, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt vallandati ta ametlikust töökohast seoses alkoholi kuritarvitamisega 29.12.2008 ja peale seda pole ta ametlikult töötanud, tehes vaid juhutöid. Kinnipeetava poolt maakohtu istungil nimetatud taludesse tööleasumine ei ole kinnipeetavale garanteeritud ning tegemist on järjekordselt juhutööde ning mitte korrapärase sissetulekuga. Enamus kriminaalkaristusi on kinnipeetavale määratud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Regulaarse ja piisava sissetuleku puudumine võib taas viia uute kuritegude toimepanemiseni kinnipeetava poolt. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavad lisaks eelmainitud asjaoludele ka endiste sõpradega lävima hakkamine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava sõbrad enamuses kriminaalse taustaga. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kuigi kinnipeetava vabanemiseni tähtaegselt on jäänud 3 nädalat ja vabastades ta käesoleval ajal, on võimalik tema üle teostada kontrolli veel terve aasta, peab maakohus seda kriminaalhoolduse ressursside raiskamiseks. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja tagajärgedest, on ühiskond endiselt ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole kinnipeetava puhul täidetud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand ja vangistuse ärakandmine reegel. Maakohus ei tuvastanud antud kinnipeetava puhul selliseid aluseid, mis annaksid võimaluse erandi kohaldamiseks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3