Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2012, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-676 /08240100231/ Kohtunik Anu Ammer Koh

§ 3001

lg 2 järgi Süüdistatav HANNES AAMISEPP, isikukood 35403274916, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, elukoht xxxx, töötab xxxx, varem kriminaal- ja väärteo korras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Asja läbivaatamise aeg 20.02.2012, üldmenetluses, avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175, 181 lg 1, 309 lg 2, 314, 315, 318, 319, kohus O t s u s t a s: HANNES AAMISEPP süüdistuses

§ 3001lg 2 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Hannes Aamisepa menetluskulud jätta riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Hannes Aamisepa (a/arve xxxx xxxx) poolt kantud menetluskulud, so valitud kaitsjatele makstud tasu 4125.76 eurot. Menetluskulude hüvitamise osas saata otsus täitmiseks Rahandusministeeriumile. 1 Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 09.03.

1. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis kättesaadavaks tehtud 25.04.
2. I Süüdistuse sisu ja menetluse varasem käik Hannes Aamisepp on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, töötades alates
3. oktoobrist 1994 Põllumajandusministeeriumi hallatava Maamajanduse Infokeskuse (enne ümberkujundamist Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus) direktori ametikohal, tegutsedes oma töölepingu (kehtiv tööleping sõlmitud 18.01.2006 – tööleping 29.12.2004.a. nr 2.2-6/26 lisana nr 2.2-6/1) ja põllumajandusministri
4. oktoobri 2005.a. määrusega nr 102 kinnitatud Maamajanduse Infokeskuse põhimääruse alusel. Nimetatud põhimääruse § 5 lg 1 kohaselt on keskuse direktor selle ainujuht, kes omab vastavalt põhimääruse § 6 lg 1 üldvolitust Maamajanduse Infokeskuse tegevuse korraldamiseks ja tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste otsustamiseks, keskuse esindamiseks ning keskuse nimel tehingute ja teiste õigustoimingute tegemiseks. Vastavalt Hannes Aamisepa töölepingu p 2.2 on Hannes Aamisepa töö sisuks Maamajanduse Infokeskuse juhtimine vastavalt keskuse põhimäärusele ja EV õigusaktidele. Töölepingu p 8.1.4 kohaselt peab Hannes Aamisepp täitma korruptsioonivastasest seadusest (KVS) tulenevaid nõudeid.

§ 288

kohaselt on ametiisik

eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Vastavalt KVS § 4 lg 2 p 26 on sama seaduse mõistes ametiisikuks valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht. Eeltoodust tulenevalt oli ja on Hannes Aamisepp Maamajanduse Infokeskuse direktorina ametiisik

§ 288ja KVS mõttes.

Maamajanduse Infokeskuse direktorina tegi Hannes Aamisepp 2007. aastal real juhtudel otsuse aktsepteerida OÜ Casa Consulting poolt esitatud arveid projekti „Läänemere keskkonnakaitse regionaalprojekt“ raames projektijuhtimise ja majanduskonsultatsioonide teenuste osutamise eest, misjärel ta tegi korralduse teha Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna vastavalt kontolt väljamaksed OÜ-le Casa Consulting viimase poolt esitatud arvete nr 700002 (02.07.2007; summas 75 689.65 krooni), 700003 (20.07.2007; summas 89754.75 krooni), 700004 (28.08.2007; summas 92 323.95 krooni), 700005 (15.10.2007; summas 88 092.60 krooni), 700006 (19.10.2007; summas 44 046.30 krooni), 700007 (23.10.2007; summas 92 926 krooni), 700008 (07.11.2007; summas 88 151 krooni) ja 700009 (23.11.2007; summas 97 132 krooni) alusel. Hannes Aamisepa korralduste alusel kanti OÜ Casa Consulting arvele kokku 668 116.35 krooni. Seejuures oli Hannes Aamisepp teadlik, et OÜ Casa Consulting osanik ja juhatuse liige T K, tegutsedes Hannes Aamisepa ja tema abikaasa M A huvides, samuti tegutsedes vastavalt eelnevale kokkuleppele Hannes Aamisepaga, kandis enamiku saadud rahast Hannes Aamisepa poolt esitatud arvete nr 11/07 07.07.2007; nr 13/07 20.07.2007; nr 16/07 24.08.2007; nr 21/07 16.10.2007; nr 22/07 22.10.2007; nr 23/07 2 30.10.2007; nr 26/07 09.11.2007 ning nr 28/07 30.11.2007 alusel edasi OÜ-le AgriNet, mis kuulub Hannes Aamisepale ja tema abikaasale. Kokku kanti OÜ AgriNet arvele 654 691.05 krooni. Nimetatud raha oli tasu projektijuhtimise ja majanduskonsultatsiooniteenuste eest, mida OÜ Casa Consulting pidi vastavalt 03.02.2006 töövõtulepingule osutama projekti raames. Faktiliselt oli OÜ Casa Consulting näol Maamajanduse Infokeskuse ja OÜ AgriNet vahele loodud puhverfirma, mille juhtorgani liikmena tegutses T K vastavalt kokkuleppele eeskätt Hannes Aamisepa ja tema abikaasa huvides. Kuni projekti lõppemiseni ei osutanud lepingute täitmise vältel ei T K ega ka ükski teine OÜ Casa Consulting seotud isik projekti raames reaalset projektijuhtimise või konsultatsiooniteenust. Kogu vastava töö tegid ära Hannes Aamisepp ja M A läbi OÜ AgriNet, esitades tehtud tööde eest arved ja tööaruanded OÜ-le Casa Consulting, kes omakorda esitas arve ja tööaruanded Maamajanduse Infokeskusele. Taoline töövõtuskeem võimaldas Hannes Aamisepal jätkata projektis projektijuhina, minemata vastuollu KVS-ist ja Maamajanduse Infokeskuse põhimäärusest tulenevate piirangutega Hannes Aamisepa kui Maamajanduse Infokeskuse direktori suhtes. Vastavalt KVS § 21 lg 1 toodud toimingupiirangu üldmõistena käsitletakse toimingupiiranguna keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Lisaks on KVS §-des 22-26 toodud välja rida toimingupiirangu alaliike, mille üldiseks eesmärgiks on keelata täielikult teatud suhted või käitumisviisid, mis tüüpiliselt võivad tuua kaasa (kas konkreetse või abstraktse) korruptsiooniohu või korruptsiooniohtlike suhete tekkimisvõimalused. KVS § 25 lg 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töökohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulase või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on vastavalt § 25 lg 1 p 3 osaühing, mille osanik või juhatuse liige on ametiisik või tema lähisugulane ja vastavalt § 25 lg 1 p 7 äriühing, mille osanik või aktsionär või juht kokkuleppel ametiisikuga allub tema korraldustele ja tegutseb tema huvides. Hannes Aamisepp oli väljamaksete tegemiseks korralduste andmise hetkel teadlik, et OÜ Casa Consulting arvete alusel makstav raha läheb vastavalt tema ja OÜ Casa Consulting juhatuse liikme T K kokkuleppele edasi OÜ-le AgriNet, mis kuulub Hannes Aamisepale ja tema abikaasa M A. 668 116.35 krooni ulatuses väljamaksete aktsepteerimine ja väljamakseteks korralduse andmine on ametiisiku poolt oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse tegemine. Seoses huvide konflikti tekkimisega pidanuks Hannes Aamisepp vastavalt KVS § 25 lg 3 ennast KVS tulenevatest piirangutest teadliku isikuna raha väljamaksmisega seotud otsuste tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele – põllumajandusministrile, kes peab huvide konflikti puudutava(te) otsus(t)e tegemiseks määrama teise ametiisiku. Hannes Aamisepp end ei taandanud ja jättis oma ülemuse teavitamata, rikkudes sellega KVS § 25 lg 3 tulenevaid nõudeid ja KVS § 25 lg 1 p 3 ja p 7 sätestatud toimingupiiranguid. Seega tegi Hannes Aamisepp eelkirjeldatud moel oma töö- ja teenistuskohuste täitmisel Maamajanduse Infokeskuse direktorina otsuseid, mis oluliselt mõjutasid tema enda ja juriidilise isiku, mille osanik ja juhatuse liige tema ise ning tema lähisugulane on, majandushuve, aga samuti mõjutasid nimetatud otsused oluliselt taolise juriidilise isiku majandushuve, mille osanik ja juhtorgani liige kokkuleppel Hannes Aamisepaga tegutses Hannes Aamisepa ja tema abikaasa huvides. Oma taolise tegevusega Hannes Aamisepp rikkus teadvalt KVS kehtestatud toimingupiirangu keeldu suures ulatuses, kui see on toime pandud KVS § 25 lg 1 p 3 ja p 7 nimetatud piirangut rikkudes, millega pani toime

§ 3001lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Viru Maakohtu 29. aprilli 2010 otsusega mõisteti Hannes Aamisepp süüdi

§ 3001

lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 5 000 krooni. Tartu Ringkonnakohus oma

1. oktoobri 2010 otsusega jättis Viru Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 3 Hannes Aamisepa kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotles nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuste tühistamist ja H. Aamisepa õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 22.02.2011 otsusega 3-1-1-114-10 tühistas Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2010 ja Viru Maakohtu 29.04.2010 otsused ning saatis kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Kolleegium leidis, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsused tuleb tühistada KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, s.o kohtuotsuses põhjenduse puudumise tõttu. Mõlema astme kohtud olid kolleegiumi jätnud mitmed H. Aamisepa karistusõigusliku vastutuse seisukohalt olulised järeldused põhistamata. Riigikohtu hinnangul puudus kohtuotsustes analüüs selle kohta, millised õigussuhted tekkisid HELCOM-i, JÕNK-i (hiljem MIK) ja H. Aamisepa vahel tulenevalt
2. novembril 2003 sõlmitud nõustamiskohustuse täitmise lepingust ja selle lisadest. Just nõustamiskohustuse täitmise lepingu alusel toimus süüdistuses nimetatud projekti rahastamine ja elluviimine. Muu hulgas reguleeris see leping ka projekti jaoks vajalike tööde tellimise, vastuvõtmise ja nende eest tasu maksmise korda. Seega on nõustamiskohustuse täitmise lepingu sisul süüdistuse põhjendatuse hindamisel oluline tähendus. Süüdistuse ja kohtuotsuste järgi seisnes H. Aamisepa tegu OÜ Casa Consulting poolt "Läänemere keskkonnakaitse regionaalprojekti" raames osutatud teenuste kohta esitatud arvete "aktsepteerimises" ja korralduste andmises nende arvete väljamaksmiseks. Riigikohus oli seisukohal, et kohtud ei avanud, milles seisnes käesoleval juhul arvete "aktsepteerimise" sisu, s.t millistest asjaoludest lähtudes tuli OÜ Casa Consulting arvete nõuetelevastavust hinnata. Seda asjaolu välja selgitamata ei ole kolleegiumi hinnagul võimalik anda õiguslikku hinnangut sellele, kas süüdistuses nimetatud arvete aktsepteerimisel oli KVS § 25 lg 1 mõttes otsuse kvaliteet. Tavapäraselt eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas arvel kajastatud andmed vastavad tegelikkusele ja arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele tingimustele. Käesoleval juhul on kohtud tuvastanud, et arvete aktsepteerimine H. Aamisepa poolt toimus pärast seda, kui HELCOM oli arvel näidatud töö vastu võtnud ja heaks kiitnud. Samas ei selgu kohtuotsustest, milline oli selle otsustuse sisu, mille langetas arveid aktsepteerides H. Aamisepp, s.t milliste asjaolude kontrollimine ja hindamine toimus süüdistuses nimetatud arvete aktsepteerimise protseduuri käigus. Samuti puudusid kohtuotsustes põhistused selle kohta, miks on pärast OÜ Casa Consulting arvete aktsepteerimist nende väljamaksmiseks korralduste andmine kohtute hinnangul käsitatav KVS § 25 lg 1 mõttes otsuse tegemisena. KVS § 25 lg 1 kohaselt eeldab huvide konflikt vältimatult seda, et ametiisik on teinud talle etteheidetava otsuse töö- või teenistuskohustuste raames. H. Aamiseppa süüdistatakse otsuse tegemises Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktorina, s.o KVS § 4 lg 2 p-s 26 nimetatud ametiisikuna. Seega kui asuda seisukohale, et OÜ Casa Consulting arvete aktsepteerimine või nende väljamaksmiseks korralduse andmine või mõlemad nimetatud tegevused on käsitatavad otsuse tegemisena KVS § 25 lg 1 mõttes, tuleks järgnevalt selgitada, kas H. Aamisepp tegi sellised otsused MIK-i direktori töökohustuste raames. Teisisõnu on küsimus selles, kas OÜ Casa Consulting arvete aktsepteerimine ja/või nende väljamaksmiseks korralduse andmine oli lähtudes olemasolevast õiguslikust regulatsioonist sh nõustamiskohustuse täitmise lepingust - MIK-i direktori kompetentsis. Kolleegium osutas asjaolule, et lisaks MIK-i direktori ametikohale täitis H. Aamisepp nõustamiskohustuse täitmise lepingu lisa C kohaselt ka Kohaliku Tegevusüksuse direktori (nn projektijuhi) ülesandeid. Kõnealuse lisa C punkt 1, mis määratles vahetult H. Aamisepa kui 4 KTÜ direktori tööülesanded, nägi alapunktis i) ette, et KTÜ direktor teostab makseid lepinguosalistele ja nõustajatele C2 Koordinaatori ja HELCOM-i Projekti Tegevgrupi (PTG) kooskõlastusel. Sama punkti alapunkti b) kohaselt pidi KTÜ direktor vastutama projekti eelarve eest, sh ametliku dokumentatsiooni, arvete ja finantsaruandluse eest. Alapunkt e) andis KTÜ direktori pädevusse KTÜ personali valiku, palkamise ja järelevalve. Riigikohus leidis, et kriminaalasja lahendamise seisukohalt on oluline, kas õigus otsustada OÜ Casa Consulting arvete aktsepteerimine ja/või nende väljamaksmiseks korralduste andmine tulenes MIK-i direktori või Kohaliku Tegevusüksuse direktori pädevusest. Seda põhjusel, et Kohaliku Tegevusüksuse juht nõustamiskohustuse täitmise lepingu mõttes ei ole käsitatav ametiisikuna KVS § 4 tähenduses, mistõttu tema otsustustele ei laiene KVS § 25 nõuded. Mõlema astme kohtud on märkinud, et raha väljamaksmist aktsepteerides ei tegutsenud H. Aamisepp enam mitte kui projektijuht vaid kui Põllumajandusministeeriumi hallatava MIK-i direktor. Samas on kohtud jätnud sellise seisukoha täielikult põhistamata. II Menetlus Viru Maakohus, tuvastatud asjaolud. Ka kriminaalasja korduval arutamisel esimese astme kohtus Hannes Aamisepp end temale esitatud süüdistuses

§ 3001lg 2 järgi süüdi ei tunnistanud.

Kuna tegemist on sama kohtuasja teistkordse arutamisega, avaldas kohus varasemate kohtuistungite protokollid ja võttis aluseks seal olevad ütlused. KrMS § 2262 lg 1 kohaselt on isiku antud ütlused sama asja varasemal kohtuistungil lubatavad tõendid. 15.03.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt kinnitas Hannes Aamisepp maakohtu istungil, et on töötanud Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuses alates 15.01.1992, algul direktori asetäitjana ja

1. aasta sügisest direktorina. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus kujundati alates 01.01.2006 ümber Maamajanduse Infokeskuseks. Tema tööülesandeid reguleeris tööleping ja asutuse põhimäärus. Hannes Aamisepa sõnul loodi kunagise Jäneda Sovhoostehnikumi baasil Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus, mis toimis sellisena kuni 01.01.2006, mil nõuandeteenistus otsustati riigiasutuse alt välja viia. Hannes Aamisepa väitel oli 2006.a. HELCOM-i projekt nende asutuse kaudu ellu viidav projekt, sealjuures ühegi nende asutuses töötava inimese töökohustuste hulka selle projekti realiseerimine ei kuulunud, projekti osas toimus töö lepingu alusel ja nendest inimestest, kes meeskonda kuulusid, töötasid pooled muudes asutustes ja pooled neil. Hannes Aamisepa sõnul oli Maamajanduse Infokeskus Põllumajandusministeeriumi allasutus ning tema allus põhimääruse alusel ministrile, jooksvaid küsimusi (eelarve ja muud kohustused) reguleeris kantsler. HELCOM-i projekti lülitus tema siis, kui leping sai 2003.a. sügisel alla kirjutatud. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus oli lepingu teine pool. Seda projekti rahastas Maailmapank HELCOM-i kaudu. Component 2 (C 2) osas, mis puudutas Läänemere keskkonda, otsustati suunata see tegevus põllumajanduse nõuandekeskustesse, kuna projekti sihtriikides olid need riigiga seotud. Kõikide riikide puhul oli mõte see, et projekti meeskond moodustati suhteliselt autonoomne ja see oli aruandekohustuslik ainult HELCOM-i ja Rootsi Põllumajandusülikooli ees. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ülesandeks oli pakkuda tiimile vajaminevaid töötingimusi ruumide osas, olla selle erikonto valdajaks, kuhu HELCOM raha kandis. Aruandekohustust põllumajandusministeeriumi ees ei olnud, kuid nad hoidsid viimast projektiga kursis. Hannes Aamisepa sõnul toimus projekti finantseerimine selliselt, et alguses kanti mingi summa ettemaksuna, et saaks alustada, hiljem toimus tasustamine peale tööde läbiviimist, peale aruannete esitamist ja nende heakskiitmist HELCOM-i poolt. Riigikassas oli Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse nimel konto, kuhu laekusid välisvahendid ning lepingust tulenevalt oli konto rahaliste vahendite käsutamise õigus projektijuhil. Kuna riigikassa projektijuhi viseeringut ei aktsepteerinud, siis pidi alla kirjutama selle asutuse juht, mille kaudu projekti teostati. Üksnes Eestis juhtus see olema nii, et projektijuht ja selle asutuse juht, 5 mille kaudu seda projekti teostati, juhtusid olema üks ja sama isik, so Hannes Aamisepp, kelle projektijuhiks olemine oli vormistatud lepingus. Hannes Aamisepp selgitas ka, et kui poleks olnud
2. aastal Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ümberstruktureerimist, siis poleks vaja olnud midagi muuta. Ta selgitas, et kui nõustamine välja viidi, siis ta pöördus T K poole ettepanekuga haarata neid, sest nad ei tahtnud minna põhimäärusega vastuollu ja osutada teenust, millega asutus ei tegele. Kui põhimääruse muudatust kavandati, siis küsis ta Põllumajandusministeeriumist, et neil on see leping, kuid talle öeldi, et lepingu viivad ikka nemad lõpule, sest seisukoht oli, et on ikkagi rahvusvaheline projekt, et katsugu sellega lõpuni minna. Hannes Aamisepa selgituste kohaselt toimus töö tasustamine projektis osalemise eest selliselt, et kui tööd olid tehtud, aruanded esitatud ja HELCOM-i poolt kontrollitud, siis kanti raha üle, mis oli aruandes kajastatud ning projektijuht, tulenevalt oma kohustustest, korraldas väljamaksete tegemist, tehes raamatupidajale ettepaneku need välja maksta. Ta esitas raamatupidajale tööde vastuvõtu aktid, viseeris arved, sest ükski arve ei lähe maksmisele ilma asutuse juhi viisata, sest see tuleneb asutuse suhtest selle kontoga. Hannes Aamisepp kinnitas, et OÜ AgriNet on nende pere talu, mille nad ostsid endale
3. aastal ning
4. aastal olid seal osanikeks nii tema kui ka tema abikaasa M A. Süüdistatava Hannes Aamisepa sõnul oli kõige suurem töö majanduskonsultandil M A, mis on ka projektist näha. Hannes Aamisepp kinnitas, et kui inimene saab oma töö eest legaalset tasu, siis võib ta selle saada töövõtulepinguga OÜ-st Casa Consulting. Hannes Aamisepa väitel tuli OÜ AgriNet hiljem. Viimase 1,5 aasta rahad laekusid projekti lõpus ning see tulenes sellest, et HELCOM ei jõudnud neid aruandeid tähtajaks ära kontrollida. Hannes Aamisepa väitel kandis HELCOM neile raha üle siis, kui nende ametnik, kes teostas lõplikku kontrolli, sai heakskiidu Maailmapangalt. Nende raamatupidaja hoidis sel ülekandel tema palvel silma peal ja tema hakkas siis teistele teatama, et saavad hakata teostama väljamakseid. Projekt lõppes 30.06.2007, kusjuures 10 päeva anti aega viimast aruannet ära saata. Protseduur käis nii, et koondaruanne läks Rootsi koordinaatorile, kes vaatas selle üle ning kui viga ei juhtunud olema, alles siis läks see HELCOM-isse. Hannes Aamisepa väitel võis tehtud töö eest saadud summa olla 500 000 krooni ringis ning see summa on 98% nendest summadest, mis sai OÜ Casa Consulting. Hannes Aamisepa sõnul on see projekt auditeeritud ja heaks kiidetud ka Maailmapanga poolt. Ta selgitas, et probleem tekkis siis, kui sisse tuli Riigikontrolli audit. Projekti lepinguga tunnistaja I H tuttav olla ei saanud, sest tema talle seda ei näidanud. Hannes Aamisepp kinnitas, et kui I H oleks andnud märku, et ta ei saa millestki aru, siis oleks ta viimasele asja selgitanud. Hannes Aamisepa ütlustest nähtub, et kui ta Maamajanduse Infokeskuse juhina viseeris arveid, mille alusel maksti töötasu, siis ei tulnud ta selle pealegi, et seda saab tõlgendada korruptiivse tulu saamisena. Ta tunnistas, et ta ei näinud huvide konflikti, sest temal kui Maamajanduse Infokeskuse direktoril ei olnud õigust otsustada selle üle, kuidas projekti rahasid kasutatakse. Ta ei näinud oma tegevuses huvide konflikti, kuivõrd asutuse ümberkujundamise ja vastava seadusemuudatuse järgselt tema tegevuses, s.o arvete viseerimises ja töötasu väljamaksmises, sisuliselt midagi ei muutunud. Küll oli aga vaja muuta toimingute vormilist külge, et viia see vastavusse infokeskuse muudetud põhimäärusega, mida antud juhul ka tehti. 20.02.2012 kohtuistungil andis Hannes Aamisepp täiendavaid selgitusi, et kogu tema vastu algatatud süüdituse käivitas
5. aasta sügisel Riigikontrolli poolt teostatud audit, mille järelmite põhjal esitati avaldus politseisse. Seda tehti ilma, et projekti lepinguga oleks tutvutud. Samas rõhutas ta, et oluline on juhinduda just lepingust, mis on selle projekti puhul kõige tähtsam dokument ja annab ammendavad vastused, kes milliseid otsuseid pidi vastu võtma ja kes kelle ees vastutav oli. Sellest tulenevalt tegi ta ka skeemi, et suhted oleks arusaadavad. Kogu see tegevus, mida tema projektis täitis, oli sisuliselt projektijuhi tegevus, mitte tema kui Jäneda keskuse või Maamajanduse infokeskuse juhi, s.o ametiisiku tegevus. 6 Varasemates kohtuotsustes käesolevas kohtuasjas räägitakse otsustest, mida tegi Hannes Aamisepp, kuid ei ole võimalik aru saada, kelle otsustest räägitakse - kas Aamisepa kui hallatava riigiasutuse juhi või nimetatud projektijuhi kohustustest ja otsustest. Kõik on pandud ühte patta ja sellele on antud enamasti riigiasutuse juhi tegevuse ja otsustuste tähendus. Kui võtta kõik tema tegevuseks loetletu ja loetleda need kahes tulbas - ühel poolt riigiasutuse tegevus ja teisel poolt projektijuhi ülesanded, siis on näha, et riigiasutuse juhina tegelikult ta selle projekti raames üldse otsustusi vastu ei võtnud. Arvete aktsepteerimisel, mida süüdistus ette heidab - otsuse kvaliteeti ei ole, kuna see on korralduslik toiming pangale, et viimane saaks raha kliendile välja maksta. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse juhil polnud mingisugust õigust, pädevust ega funktsiooni olla kliendi kontrollijate ülekontrollijaks, seda funktsiooni ei olnud. Kõikidele punktidele, mis seda kinnitavad, on tema hinnangul uuritud tõendites juba viidatud. Need kõik kinnitavad ühte, et otsused on kõik tehtud projekti raames, projektijuhi kohustuste hulgas. Hannes Aamisepal kui hallatava riigiasutuse juhil puudus selle projekti raames majanduslik huvi. Esiteks ei olnud tal kohustust võtta vastu otsuseid ja teiseks ei saanud ta selle eest ka tasu. Kui lähtuda süüks arvatust ehk vastuollu sattumisest toimingupiiranguga, et tema viseeris asutuse juhina need arved, ja nii süüdistus kui varasemad kohtuotsused on asunud seiskohale, et see oli tema otsus, siis see ei ole suveräänne otsus, see on korraldav toiming tehtud otsuste elluviimiseks. Kui sellist asutuse juhi viseerimist pidada suveräänseks otsuseks, siis tema arvates alates 15.03.2007 kõik riigi ja kohalike omavalitsuste juhid, kes viseerivad asutuse palgalehti, kus on sees ka nende nimi, sattuksid vaieldamatult huvide konflikti. Siin on ju majanduslik huvi mängus ja analoogia on ilmne. Kui asutuse juht viseerib palgalehti, siis tulenevalt kas põhimäärusest või mis iganes tema tegevust juhtivatest dokumentidest, tuleneb tal kohustus seda väljamakset kontrollida, kuid antud projekti puhul ei lasunud kontroll asutuse juhil, see toimetati eelnevalt vastavalt lepingule kolmel tasandil ära ja kui kõik oli kontrollitud, kanti raha väljamakseteks erikontole. Milles seisneb siin juhi tegevuse sisu, mis väljenduks otsuse kvaliteedis, jääb tema jaoks arusaamatuks. Kohus avaldas tunnistaja I Hi poolt 15.03.2010 kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tema töötas
6. aastal Riigikontrollis auditijuhina ning tema tööülesandeks oli teha finantsauditeid. On Hannes Aamisepaga kohtunud seoses 2007.a. tavapärase raamatupidamisauditiga. Nad tutvusid eelnevalt riigikassa andmebaasiga, kust saab vaadata, mis kandeid on see asutus teinud. ning leidsid, et ühele äriühingule, mille nimi ei olnud tavapärane, oli Maamajanduse Infokeskus kandnud tavapärasest suuremad summad konsultatsioonide eest. Ülekannete kohta olid arved, aga lepinguid ei olnud. I Hi sõnul printis Hannes Aamisepp lepingu arvutist välja ja selgitas, et tegemist on tema töötasuga, mida ei saanud talle otse kanda. Tunnistaja I Hi väitel oli Hannes Aamisepp selgitanud, et see olevat tema palk projekti raames tehtud töö eest. I H selgitas, et töötasude maksmine riigiasutuses eeldab riigikassa ülekannet, klassifikaatorit ja töötasu makstakse nii tavapärase töö eest kui ka projektide eest, kuid projektide eest tasumine peab olema läbinähtav. Ta kinnitas, et kui see projekt nägi ette seda, et tema eest ei saa maksta töötasu füüsilistele isikutele, siis tema seda ei tuvastanud. Tema ütlustest nähtub, et seda ta oli Hannes Aamisepale seletanud, et Maamajanduse Infokeskuses oli töötasude maksmine eraldi real. Arvutist väljaprinditud lepingu järgi ei saanud kindlaks teha, kui palju oleks Hannes Aamisepp pidanud palka saama. Selgitas, et tema teada avatakse lepingu rahade jaoks riigikassas eraldi arve. I Hi ütluste kohaselt oli Hannes Aamisepp talle HELCOM-i projekti raames tehtud aruandeid näidanud. Kohus avaldas tunnistaja ka T K poolt 15.03.2010 kohtuistungil antud ütlused, milles ta selgitas, et talle kuulub
7. aastast OÜ Casa Consulting, mis tegeleb selliste asjadega nagu finantskonsultatsioonid, projektijuhtimised, kinnisvara arendus. Firma on seoses oma äritegevusega kokku puutunud ka Maamajanduse Infokeskusega.
8. aastal, kui ta töötas Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuses ning tema põhiliseks tegevusvaldkonnaks oli vara 7 haldamine, siis tuli põllumajandusministeeriumist informatsioon, et riigiasutus korraldatakse ümber, mille tagajärjel pidi ära kaduma nõuandeteenuse osutamine ning alles jäetakse vaid vara, mis on selle asutuse eksisteerimiseks vajalik. T K kinnitas, et tema erihuvi olid tabelarvutused ja tarkvara andmebaasid ning ta aitas vajadusel nõuandeteenistust. Hannes Aamisepp pöördus 2006.a. alguses tema poole ja teema oli selline, et seoses ümberstruktureerimisega tekkis oht, et tema tegevus projekti raames võib minna vastuollu asutuse põhimäärusega. T K avaldas, et enne seda pöördumist teadis ta, et tegemist oli rahvusvahelise projektiga, millesse olid kaasatud ka teised riigid. Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus administreeris seda projekti Eesti Vabariigis, eksperdid olid HELCOM-i poolt välja valitud. Hannes Aamisepp oli määratud projektijuhiks. Tema teada toimusid viimased tegevused projekti raames vist
9. aastal. Ta kinnitas, et
10. aastal kuskil alguse poole, kui ta omas esindusõigust volikirja alusel, oli OÜ Casa Consulting ja Maamajanduse Infokeskuse vahelise lepingu allkirjastamine, mille kohaselt OÜ Casa Consulting osutas Maamajanduse Infokeskusele projektijuhtimise ja majanduskonsultatsiooni teenust. Restruktureerimine viis Maamajanduse Infokeskusest välja nõuandeteenistuse. Enda sõnul sõnul tegi tema ettepaneku võtta töövõtulepinguga OÜ-sse Casa Consulting tööle Hannes Aamisepp ja M A, sest nemad olid HELCOM-i lepingu tingimuste kohaselt nimetatud vastavateks ekspertideks. Hannes Aamisepp oli projektijuht, kellel oli üldvastutus projekti eest ja M A olid majanduskonsultatsioonid, äriplaanide koostamine talunikele. T K sõnul vastutas Hannes Aamisepp ka aruannete eest, sest HELCOM-i projekt nägi ette, et tema allkirjadega pidid minema aruanded edasi. Ta kinnitas, et iga eksperdi aruandest tuli koostada koondaruanne, mis läks edasi põllumajandusülikooli Rootsi, sealt läks see edasi Helsingi komisjoni. Aruande vormid olid mahukad, sest iga liigutust tuli tõestada. Tema aitas neid aruandeid kontrollida. T K kinnitas, et Maamajanduse Infokeskusest tuli raha OÜ Casa Consulting arvele, millest neile jäi vastavalt lepingule nende panuse eest 2% ning tema maksis Aamiseppade kontrolli all olevale OÜ-le AgriNet 98%. T K avaldas, et koondaruannete tegemisel oli suurem töö Hannes Aamisepal, tema vaid kontrollis ning need koondaruanded esitati nagu HELCOM-i leping ette nägi kõigepealt Rootsi Uppsala Ülikoolile. Selgitas, et mingil ajahetkel tulid kas vaidlustused, et kuskil on midagi puudu või tuli aktsept. Lepingu tingimus nägi ette, et tasu ülekandmine toimub siis, kui HELCOM-ist raha laekub ning seda infot Hannes Aamisepp teadis. Lepingu tasu tulenes HELCOM-i lepingus määratud tasudest, mis saadi koondaruannete arvutuste alusel kokku ning mis oli ette nähtud vastavalt igale eksperdile. T K avaldas, et kui kõik oli aktsepteeritud, otsustas tasu maksmise HELCOM. Kui oli info olemas raha Rahandusministeeriumi eriarvele laekumise kohta, siis esitas tema OÜ Casa Consulting esindajana Maamajanduse Infokeskusele arve vastava hulga vahendite kättesaamiseks ning Aamisepad esitasid neile oma teenuste eest arve. T K selgitas, et Aamiseppadele ettenähtud tasust sai OÜ Casa Consulting 2%. Tunnistaja T K täpsustas, et arve esitas ta iga vastava perioodi töö eest siis, kui raha oli eriarvele laekunud. Arvel olev summa sõltus vastava perioodi eest tehtud tööst, mis sisaldasid töötunde ja muid kulusid. Kohtulikul uurimisel avaldati kirjalikud tõendid: - äriregistri teabesüsteemist väljatrükid OÜ AgriNet kohta (I kd, tl 7, 13-16), millest nähtub, et 2007.a. olid selle juhatuse liikmed ja osanikud M A ning Hannes Aamisepp; - äriregistri teabesüsteemist väljatrükid OÜ Casa Consulting kohta (I kd, tl 8, 17-19, 147), millest nähtub, et 2007.a. oli selle osanik ja juhatuse liige T K; - Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse ning Maamajanduse Infokeskuse konto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2005 – 31.12.2007 kohta (I kd, tl 24-47), millest nähtub, et Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna vastavalt kontolt on tehtud väljamaksed OÜ-le Casa Consulting arvete nr 700002 (02.07.2007; summas 75 689.65 krooni), 700003 (20.07.2007; summas 89 754.75 krooni), 700004 (28.08.2007; summas 92 323.95 krooni), 700005 (15.10.2007; summas 88 092.60 krooni), 700006 (19.10.2007; summas 44 046.30 krooni), 8 700007 (23.10.2007; summas 92 926 krooni), 700008 (07.11.2007; summas 88 151 krooni) ja 700009 (23.11.2007; summas 97 132 krooni) alusel. - Riigikontrolli memo 11.12.2007 Maamajanduse Infokeskuse direktori tegevusest Riigikontrolörile (koopia Põllumajandusministeeriumi kantslerile) (I kd, tl 48), millest nähtub, et Riigikontrolli IV auditi osakonna auditijuht I H ja audiitor J T teostasid 26.11.2007.a. auditi „Põllumajandusministeeriumi
11. aasta raamatupidamise aastaaruande ja tehingute seaduslikkuse kontrollimine riigi koondaruandele hinnangu andmiseks“ raames audititoiminguid Maamajanduse Infokeskuses. Auditeerimisel tuvastati seoses HELCOM-i poolt finantseeritava projektiga tehinguid, mis võivad Riigikontrolli hinnangul olla korruptiivse iseloomuga. - Maamajanduse Infokeskuse ja OÜ Casa Consulting vahel sõlmitud töövõtuleping 03.02.2006 (I kd, tl 55-56); - Põllumajandusministeeriumist Hannes Aamisepa kohta esitatud dokumendid (I kd, tl 75-87), millistest nähtub, et vastavalt Hannes Aamisepaga 29.12.2004.a. sõlmitud töölepingu nr 2.26/26 lisa nr 2.2-6/1 punktile 2.2 on Hannes Aamisepa töö sisuks Maamajanduse Infokeskuse juhtimine vastavalt Maamajanduse Infokeskuse põhimäärusele ja Eesti Vabariigi õigusaktidele. - OÜ AgriNet konto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2007 – 31.01.2008 kohta (I kd, tl 96-104), millest nähtuvad OÜ Casa Consulting poolt neile 2007.a. projektijuhtimise ja majanduskonsultatsioonide eest tasutud summad kokku 654 691.05 krooni. - OÜ Casa Consulting ja OÜ AgriNet vahel sõlmitud tööettevõtuleping nr. 02/BSRP 02.03.2006 (I kd, tl 145); - OÜ AgriNet arved OÜ-le Casa Consulting nr 11/07 07.07.2007; nr 13/07 20.07.2007; nr 16/07 24.08.2007; nr 21/07 16.10.2007; nr 22/07 22.10.2007; nr 23/07 30.10.2007; nr 26/07 09.11.2007 ning nr 28/07 30.11.2007 (I kd, tl 155-162). - HELCOM-i ning Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse vahel sõlmitud Balti Mere Regionaalprojekti nõustamiskohustuste täitmise leping (II kd, tl 1-76); Prokurör avaldas Helcomi lepingu täies mahus, kuid kaitsja taotluses uuriti eraldi veel II kd. lk. 5 Osa C preambulist, käsitleb tasude maksmist, lk. 15 p.3.8, lk. 16 p.4.3, lk. 19 p.6.4, lk. 20- tasu maksmise kord, lk. 29 – kohaliku tegevusüksuse, sealhulgas ka direktori töö lisa C, lk. 26-27 – lisa A, kohustuste maht, lk. 28- lisa B p.1- kohaliku tegevusüksuse vastutus. - töövõtulepingud 27.11.2003 Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse, mida esindas direktor Hannes Aamisepp ning E L, L R, M A, V L ja H L vahel HELCOM/GEF BSRP projekti raames projekti lepingust tulenevate tööülesannete täitmiseks (II kd, tl 110-114). - Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse põhimäärus (II kd, tl 77-80); - OÜ Casa Consulting arved Maamajanduse Infokeskusele nr 700002 (02.07.2007; summas 75 689.65 krooni), 700003 (20.07.2007; summas 89754.75 krooni), 700004 (28.08.2007; summas 92 323.95 krooni), 700005 (15.10.2007; summas 88 092.60 krooni), 700006 (19.10.2007; summas 44 046.30 krooni), 700007 (23.10.2007; summas 92 926 krooni), 700008 (07.11.2007; summas 88 151 krooni) ja 700009 (23.11.2007; summas 97 132 krooni) (II kd, tl 81-88). - Hannes Aamisepa kui BSRP projekti projektijuhi avaldus 14.09.2007 Maamajanduse Infokeskuse pearaamatupidajale palvega kanda tasu tema poolt Balti mere regionaalsele keskkonnaprojektile osutatud projektijuhtimise teenuse eest perioodil november 2003 kuni november 2004 seni väljamaksmata tasu tema osalusega OÜ AgriNet arvele summas 56 729.80 krooni vastavalt esitatud aruannetele (II kd, tl 91). 9 - OÜ AgriNet arve nr 17/07 19.09.2007 Maamajanduse Infokeskusele summas 56 729.80 krooni (projektijuhtimise teenus GEF/BSRP projektis november 2003.a. kuni november 2004.a. vastavalt HELCOM-ile esitatud aruannetele nr 1-5) (II kd, tl 89). - Maamajanduse Infokeskuse põhimäärus ja struktuur, milline võeti vastu põllumajandusministri 14.10.2005.a. määrusega nr 102 ja jõustus 01.01.2006 (II kd, tl 92-99); - Põllumajandusministeeriumi vastus Ida Politseiprefektuuri nõudekirjale (II kd, tl 140), millest nähtub, et Põllumajandusministeerium ei ole olnud seotud HELCOM-i Balti mere keskkonnakaitse piirkondliku projekti elluviimisega. Täiendavalt lisatakse, et iga asutus teeb väljamakseid e-riigikassa vahendusel iseseisvalt ja vastutab nende andmete õigsuse eest. - Maamajanduse Infokeskuse vastus Ida Politseiprefektuuri nõudekirjale (II kd, tl 142-143); - Rahandusministeeriumi vastus Ida Politseiprefektuuri nõudekirjale (II kd, tl 145), millest nähtub, et Rahandusministeeriumi riigikassa osakond töötab kõigi teiste riigiasutuste jaoks pangana ning seetõttu ei algata ise maksekorraldusi ega teosta ka projektipõhist arvestust ja järelvalvet asutuste eelarve kulude ning tulude täitmise üle. - Hannes Aamisepa kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lisa (II kd, tl 107), mis on skeem projekti toimimise kohta. III Kohtu põhjendused.

§ 3001

lg 1 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses.

§ 3001

lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 5 000 000 krooni või kui tehing või otsus on tehtud korruptsioonivastase seaduse (edaspidi tekstis nimetatud KVS) § 25 lõike 1 punktides 7 või 8 nimetatud piirangut rikkudes. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 82 kohaselt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust hinnatakse suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Suure ulatuse kaudu on seadusandja piiritlenud kuriteokoosseisu ja KVS §-s 263 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Koosseisutüübilt on tegemist blanketse ja formaalse kuriteokoosseisuga, mille tunnused tuleb sisustada lähtudes KVS-st. Süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab KVS

1. peatükis sätestatud toimingupiirangu rikkumine. Toimingupiirangu üldmõiste annab KVS § 21 lg 1, mille kohaselt toimingupiiranguna käsitletakse korruptsioonivastases seaduses keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Erandid toimingupiirangu mõistest on ära toodud KVS § 21 lg-tes 2-
2. KVS § 25 lg 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on vastavalt § 25 lg 1 p 3 osaühing, mille osanik või juhatuse liige või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane ja vastavalt § 25 lg 1 p 7 äriühing, mille osanik või aktsionär või juht- või järelevalveorgani liige kokkuleppel ametiisikuga või tema lähisugulase või -hõimlasega allub nende korraldustele, tegutseb nende huvides või arvel. Süüteokoosseisu subjektiks on üksnes ametiisik KVS § 4 mõttes, kuivõrd nimetatud koosseis näeb ette vastutuse KVS rikkumise eest. KVS § 3 lg-s 2 on antud ametiseisundi mõiste. Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigivõi munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. KVS § 4 lg 1 kohaselt ametiisik korruptsioonivastase seaduse järgi on § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigivõi kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Vastavalt KVS § 4 lg 2 p 26 on sama seaduse mõistes ametiisikuks ka valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht. KVS §-st 25 lg-st 3 tuleneb nõue, et ametiisik, kelle pädevuses on teha § 25 10 lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis kavatsetust (

§ 16

lg 2) või otsest tahtlust (

§ 16

lg 3) kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisu vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et süüdistatav Hannes Aamisepp ei ole pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu

§ 3001lg 2 järgi.

Kohtu hinnangul oli tegemist HELCOM-i ning Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse (edaspidi tekstis nimetatud JÕNK) vahel sõlmitud lepingu täitmise raames saadaolnud töötasuga ning seega on välistatud Hannes Aamisepa süüditunnistamine

§ 3001lg 2 järgi.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust tõendites sisalduvate faktiliste asjaolude üle. 13.11.2003 sõlmiti ’’Läänemere keskkonnakaitse regionaalprojekti’’ raames HELCOMi (Klient) ja JÕNKi (Nõustajad) vahel nõustamiskohustuse täitmiseks leping nr CS5-

1. Lepinguga määrati kohaliku tegevusüksuse juhiks nimeliselt Hannes Aamisepp ning nõustajateks vastavalt kompetentsile nimeliselt eksperdid. Lepingu p 4.
2. alusel otsustas personali tööle palkamise küsimused Klient (II kd, tl 16). Selle lepingu alusel makstavate tasude väljamaksmiseks avati Riigikassas JÕNKile eriarve. Hannes Aamisepa ametiülesanded JÕNKi direktorina olid lahutatud kõne all oleva lepingu kohaliku tegevusüksuse (KTÜ) direktori tööülesannetest ja puutumus oli vaid sedavõrd, kuivõrd peale vastavas korras kõigi lepingus osalevate nõustajate poolt töö aruannete esitamist, tuli ka temal koostada enda aruanne, koondaruanne ja saata need kontrollimiseks Kliendile. Tasu maksmise nõustajatele ja projektijuhile otsustas Klient (HELCOM) ja see on lepingus sätestatud. Käesoleva kohtuotsuse tegemisel on kohus lähtunud eelkõige lepingu inglise keelsest originaaltekstist, kuna kohtuistungil, uurides selle toimikus olevat tõlget tuvastas kohus ebatäpsusi, mis annavad võimaluse lepingu eksitavaks tõlgendamiseks. Oluliseks tuleb pidada, et lepingu lisa C punktide a), b), d), ja i) kohaselt oli Hannes Aamisepa kui kohaliku tegevusüksuse direktori tööülesandeks muuhulgas tegutseda kui projektijuht riigis ja KTÜ vastutav ametnik, jälgides ja koordineerides kõiki projektitoimingute täitmist; vastutada projekti eelarve eest; töötada välja lepingud KTÜ loomiseks ja vajaliku halduskorralduse aluseks; teostada makseid lepinguosalistele ja nõustajatele C2 koordinaatori ja HELCOMi projekti tegevgrupi kooskõlastusel (II kd, tl 29). Seega on üheselt tõendatud, et Hannes Aamisepp tegutses süüdistuses näidatud maksetele nõusolekut andes HELCOMi lepingu raames KTÜ direktorina, s.o projektijuhina ja mitte JÕNKi direktorina, st ta ei tegutsenud ametiisikuna. Tegemist ei olnud rahaliste vahenditega, mis oleks antud Hannes Aamisepale alluva riigiasutuse käsutusse ja mille üle ta selle juhina oleks võinud otsustada. See nähtub ka asjaolust, et Riigikassas oli nende vahendite jaoks eriarve, st need vahendid ei olnud Hannes Aamisepale alluva asutuse arveldusarvel, mille kasutamise õigus oli ta Maamajanduse infokeskuse (MIK) direktorina, st ametiisikuna. Seda kinnitab muuhulgas ka Põllumajandusministeeriumi õiend (II kd, tl 140), mille kohaselt ministeerium ei olnud selle projekti elluviimisega seotud. Seega ei allunud Hannes Aamisepp selle projekti juhtimisel ka ministeeriumile, st ta ei tegutsenud ministeeriumi allasutuse ametiisikuna. Asjas on üheselt tuvastatud, et korruptiivset tulu Hannes Aamisepp ei saanud ega loonud 11 endale ka korruptiivse tulu saamise võimalust. Kogu kõne all oleva projekti rahastamine toimus Maailmapanga poolt HELCOM järelevalve all ilma Eesti Vabariigi rahaliste vahenditeta ja riigipoolse kontrolli ja järelevalveta. Hannes Aamisepp oli üks projekti personalist, kellel oli KTÜ direktorina õigus ja kohustus peale HELCOMist vastava nõusoleku saamist anda nõusolek riigikassas avatud eriarvelt projektis ettenähtud summade väljamaksmiseks. Arvete esitamise ja maksmise kord on sätestatud Lepingu punktis 6.
3. (II kd, tl 19-20). Maamajanduse Infokeskuse ja OÜ Casa Consulting vahel 03.02.3006 sõlmitud töövõtulepingu seaduspärasust ei ole kahtluse alla seatud ning seetõttu tuleb sõlmitud leping lugeda selliseks, mis pole tehtud KVS § 25 lg 1 p 7 nimetatud piirangut rikkudes ja ühtlasi selliseks, mis jääb väljapoole

§ 3001lg 2 sätestatud õigusnormi kaitseala.

Otsused teha riigikassast Maamajanduse Infokeskuse nimel olevalt kontolt väljamaksed tegi Hannes Aamisepp õiguspäraselt Lepingu täitmisaktina KTÜ juhina. HELCOM kandis raha üle siis, kui nende ametnik, kes teostas lõplikku kontrolli, sai heakskiidu Maailmapangalt. Arvete aktsepteerimine Hannes Aamisepa poolt oli oma sisult korralduslik toiming pangale, mistõttu ei ole selle lepingu alusel väljamaksete tegemise lubamine kohtu hinnangul toimingupiirangu rikkumine. Lepingus on sätestatud piirid, milles tegutses projekti toimimisel riigiasutus Jäneda- Õppe- ja Nõuandekeskus, praeguse nimega Maamajanduse Infokeskus. Ka selle asutuse direktor ei saanud nendest piiridest väljuda. Lepingu kohaselt pidi JÕNK kindlustama KTÜ vajaliku organisatoorse ja administratiivse küljega, võimaldades KTÜle kui mitte juriidilisele isikule kõike vajalikku. Projekt tasus kasutatud teenuste eest vastavalt JÕNKi poolt esitatud arvetele. Lepingu kohaselt vormistas JÕNK tööle projektijuhi ja sõlmis vastavad lepingud projekti poolt valitud nõustajatega. Ei JÕNK ega tema direktor polnud isikud, kes projektijuhi ja nõustajad välja valis. Seda tegid C2 Koordinaator ja HELCOM. Projekti Rakendusplaan sisaldab endas Lisas A Teenuste kirjeldust (TOR), mis määratleb nõustajate kohustused ja pädevuse. Samas on sätestatud, et need ei laiene JÕNKile. Lepingu järgi teostas KTÜ makseid lepinguosalistele ja nõustajatele C2 Koordinaatori ja HELCOMi kooskõlastusel. KTÜ on vastutav ja aruandev C2 Koordinaatori ja HELCOM PITi ees. Seega ei ole sätestatud aruandekohustust JÕNKi direktori või Põllumajandusministeeriumi ees. (II kd tl 26-27). Lepingu kohaselt tegutses KTÜ direktor Hannes Aamisepp kui projektijuht riigis ja kui KTÜ vastutav ametnik, kelle kohustus oli jälgida ja koordineerida kõiki C2 projektitoimingute täitmisi. Seega, kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Hannes Aamisepp ei ole rikkunud toimingupiirangut KVS § 25 lg 1 tähenduses, mistõttu tema käitumises puudub

§ 3001lg 2 sätestatud kuriteokoosseis ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista IV Kohtumenetluse kulud Kr

MS § 181 sätete kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu, mis käesolevas kriminaalasjas on 2.66 eurot. Nimetatud kulu jääb riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Hannes Aamisepa kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu on kohtule esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks. Hannes Aamisepa poolt valitud kaitsjatele 12 makstavad õigusabikulud vastavalt arvetele ja sularaha sissetuleku orderitele nr 019453, 019455, 019476, 019482 ja 03/022 ning arvele nr 7279 ning maksekorraldustele nr 577 ja 583( III kd, tl 185-193) on kogusummas 4125.76 eurot. Nimetatud kulu koosneb kaitsjate poolt kriminaalasja kohtulikuks uurimiseks ettevalmistusest ning kaitseülesannete täitmisest kuni kohtuotsuseni. Kohus leiab, et Hannes Aamisepa kulud õigusabile on olnud tema kaitseõiguse tagamiseks vajalikud ja põhjendatud. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Hannes Aamisepa kasuks välja mõista 4125.76 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 23. veebruari 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-676 muutmata ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri apellatsioon rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt Hannes Aamisepa kasuks välja 600 eurot valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi katteks. Kohtuotsus jõustus 15. septembril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne 13