) § 269 lg 2 p 2, 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, VõS § 1043 kohus o t s u s t a s:
S § 68 lg 1 järgi tuleb Kert Helme eelvangistuse aeg – 1 päev lugeda karistuse hulka ning lõplikult ärakandmisele kuuluv vangistus on 7 kuud ja 29 päeva. Prokurör osundas, et kuivõrd Kert Helmel 4 on tasumata 22.02.2011 Tartu Maakohtu otsuse alusel mõistetud rahaline karistus 320,00 EUR, siis tuleb moodustada liitkaristus ning rahaline karistus kuulub iseseisvale täitmisele. K. Helme kaitsja Juho-Enn Aule asus kohtus seisukohale, et asja saab läbi vaadata süüdistatava osavõtuta. Süüdistatav on lahkunud Eesti Vabariigist. Kaitsja leidis, et Kert Helme tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, toimikus olevad ning süüdistusaktis loetletud tõendid kinnitavad tema kaitsealuse süüd. Kaitsja leidis, et Kert Helmele ei tuleks mõista reaalset vangistust. Kaitsja osundas kannatanu seisukohale, mille kohaselt võib kannatanu hinnangul süüdistatava suhtes kohaldada tingimuslikku vangistust. Kaitsja palus Kert Helmele mõista kergem karistus ning jätta see tingimisi täitmisele pööramata. Tsiviilhagi kaitsja ei vaidlustanud. Kohtu seisukoht:
lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Käesoleval juhul on kohtule edastatud informatsioon, et Kert Helme lahkus Eesti Vabariigist 09.08.2012 ning käesolevaks hetkeks ei ole isik Eestisse naasnud. Süüdistatav oli teadlik sellest, et tema kriminaalasi on edastatud menetlemiseks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale, samuti oli Kert Helmele järjepidevalt teatatud istungi toimumise aeg ja koht, kuid süüdistatav on asunud kohtust kõrvale hoiduma. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tehtud piisavalt pingutusi isiku leidmiseks ning kohtusse kutsumiseks. Kriminaalasja eeluurimisel on süüdistatav süü omaks võtnud, kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid, tõendid on lubatavad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik asja arutada Kert Helme osavõtuta süüdistuse asjaolude selguse-, süüdistatava kohtu vältimise- ning isiku viibimise tõttu väljaspool Eesti Vabariigi piire. Süüdistatav saab realiseerida edasikaebeõigust kohtuotsuse kättetoimetamisel; süüdistatava kaitsja osales istungil ning seega on tagatud Kert Helme kaitse- ja edasikaebeõigus. Kohus, uurinud asjas kogutud ja istungil esitatud tõendeid kogumis, leiab et Kert Helme tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. 09.01.2012 on kannatanu J. M teinud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurile suulise kuriteoteate (tl 2-4) mille kohaselt lõi tundmatu meesterahvas teda 08.01.2012 öösel laeval Baltic Queen viskiklaasiga otsaette. Kannatanu J. M täpsustas eeluurimisel antud ütlustes (tl 5-7), et sõitis 07.01.2012 kella 18:00 paiku laevaga Baltic Queen Stockholmi, temaga olid kaasas elukaaslane, laps ja ämm. Ta läks õhtul kella 20:30 paiku magama, ärkas 08.01.2012 kella 00:30 paiku ning otsustas minna oma elukaaslast otsima. Diskosaalis sosistas üks võõras meesterahvas tema elukaaslasele midagi kõrva, seejärel tekkis tal selle isikuga verbaalne konflikt mille käigus meesterahvas lõi teda ootamatult paksupõhjalise viskiklaasiga vastu otsaesist. Tal hakkas verd voolama, valu ei mäleta, sest oli šokis. Isik oli 1,80-1,83cm pikk, keskmise kehaehitusega, heledate lühikeste juustega nooremapoolne meesterahvas. Haav õmmeldi kinni, talle tekitati 3 lõikehaava. Meesterahvas üritas temaga alguses läbi rääkida võimalike kahjude kompenseerimises, kuid turvatöötajate sõnul on ründaja näol tegemist nii Eestis kui Rootsis karistatud isikuga, kelle sõnu ei maksa tõsiselt võtta. Kannatanu esitas politseile löömise hetkel seljas olnud triiksärgi ning jaki. 09.01.2012 isiku läbivaatuse protokoll (tl 11) kinnitab kannatanu ütlusi selles, et talle tekitati otsaesisele tervisekahjustused – nimelt tuvastati läbivaatusega, et J. M otsmikul, kulmudest üleval pool 6cm pikkune haav, mida on õmmeldud; 2 õmmeldud haava vasakust kulmust üleval pool, juuste piiri juures (3cm ja 1,5cm pikkused); otsmiku piirkonnas, J. M vasakul näopoolel ning vasakul kõrval hulganisti punakat värvi kriimustusjälgi. Tunnistaja K. Kruusamägi ütlused (tl 27-29) kinnitavad kannatanu ütlusi tervisekahjustuse 5 tekitamise aja, koha ja asjaolude osas. Tunnistaja selgitas, et 08.01.2012 kella 01:00 paiku tuli laeva Baltic Queen diskoteeki tema elukaaslane J. M, kes oli eelnevalt paar tundi kajutis maganud. Nende juurde tuli üks tundmatu mees, kes väitis et tunneb teda. Elukaaslane J. M ja mehe vahel tekkis konflikt ning võõras meesterahvas lõi käes olnud paksupõhjalise viskiklaasiga ta elukaaslasele vastu otsmikku. Klaasiga löömise tõttu tekitati J. M 3 erinevat haava otsmiku piirkonda, mehe seljas olnud riided määrdusid. Lööja oli 25-30a, 1,85cm pikk, keskmise kehaehitusega, heledate pruunide juustega. Lööja pidasid kinni turvamehed, ta kirjeldas turvatöötajatele ründaja isikut; süüdistatav üritas alguses otsida kokkulepet, et J. M politseisse avaldust ei esitataks. 09.01.2012 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 31-25) nähtuvalt vaadeldi J. Mu poolt politseile esitatud ning ründe hetkel seljas olnud triiksärki ning jakki, vaatlusega tuvastati riietel verekahtlane määrdumine. K. Helme on kahtlustatavana eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta (tl 40-42), et sõitis 07.01.2012 kella 18:00 paiku laevaga Baltic Queen Tallinnast Stockholmi. Laeval tarbis alkoholi ning ei mäleta, mis juhtus. Ta peeti turvameeste poolt kinni; riided on verised, järelikult ta lõi kannatanut. Eelnevalt ta kannatanut ei tundnud, kuid üritas peale juhtunut kannatanuga kokku leppida kahjude hüvitamises. Kuigi ta toimunut ei mäleta, kahetseb ta juhtunut. 09.01.2012 K. Helme läbivaatuse protokollist (tl 43-46) nähtuvalt tuvastati K. Helme teksapükste parema tagatasku juures ning parema esitasku juures verekahtlase määrdumisega plekke. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et K. Helme oma tegu ei mäleta, on talle esitatud süüdistus tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega; K. Helme peeti laeva turvatöötajate poolt kinni peale vahejuhtumit, isiku riietelt leiti verekahtlase määrdumisega plekke. K. Helmele kui teo toimepanijale osundas tunnistaja, kelle kirjelduste alusel pidasid laeva turvatöötajad K. Helme kinni. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlused riimuvad selles, et süüdistatav üritas kannatanuga leida kompromissi kahjude hüvitamises. Seega on kohtu arvates kõrvaldatud kahtlus, et teo toimepanijaks ei olnud K. Helme. K. Helme tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi; kuigi kannatanu andis ütlusi selles, et löömise hetkel ta šokiseisundi tõttu valu ei tundnud, on kannatanul tekitatud vigastuste ulatust ning rakendatud ravimetoodikat (haavade õmblemine) arvesse võttes mõistlik eeldada, et löömise tagajärjel tekitatud lõikehaavad põhjustasid kannatanule valu. Samuti nähtub kannatanu esitatud tsiviilhagist, et kannatanu taotleb süüdistatavalt muuhulgas ka tarvitatud valuvaigistite maksumuse hüvitamist summas 1,40 EUR. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu JM süüdistatava Kert Helme vastu 3000,00 EUR suuruses summas. Kannatanu hinnangul on Kert Helme poolt tekitatud kahju järgmine: 1) rikutud riideesemed summas 73,85 EUR (jakk 63,85 EUR, triiksärk 10,00 EUR); 2) bensiinikulu summas 17,75 EUR (bensiin 95 kütusekulu 100km/10l); 3) arsti visiiditasu summas 7,00 EUR; 4) valuvaigisti summas 1,40 EUR; 5) moraalne kahju (ebameeldivused: arstivisiidid, rikutud Rootsi kruiis) summas 500,00 EUR; 6) aasta pärast ilukirurgiline operatsioon – otsmikul 3 armi summas ca 1000,00 EUR; 7) töövõimetuslehel olles saamata jäänud töötasu 20%; 8) valuraha tekitatud moraalse kahju eest 1400,00 EUR. JM on tsiviilhagile lisanud tõendid: perearsti vastuvõtu ajad, töövõimetuslehe, tšeki valuvaigistite 6 kohta, TÜ Kliinikumi patsiendi traumakaardi, OÜ Tartu Linna polikliiniku tšekk ja neuroloogi soovitus perearstile, marsruut JMu kodust perearstikeskusesse. Kohtu hinnangul on põhjendatud kannatanu nõue rikutud riideesemete maksumuse hüvitamises. Asitõendite vaatlusprotokollist (tl 31-35) nähtuvalt on kannatanu riided verega määritud; fototabeli fotol nr 6 all oleva märkuse kohaselt on kannatanu jakk küll viimase poolt puhtaks pestud, kuid jakil on kohati näha õrna verekahtlase määrdumisega plekke. Seega on kannatanul ründe hetkel seljas olnud riided vaatamata kannatanupoolsetele pingutustele rikutud ning riiete maksumus tuleb hüvitada. On mõistlik eeldada, et riiete ostmisel ei säilitata ostutšekke esemete maksumusega ning kannatanul on keeruline tagantjärele dokumentaalselt tõendada riiete maksumust. Kohtu hinnangul on hagis kajastatud riiete maksumus mõistlik ning ei ole ülemäära suur. Kohtu hinnangul on põhjendatud kannatanu nõue bensiinikulu, 17,75 EUR ja valuvaigisti 1,40 EUR süüdistatavalt väljamõistmises. Kannatanu on esitanud tõendi, mille kohaselt on tema kodust perearstikeskusesse 11,5km; kannatanu poolt lisatud tõenditest (perearsti vastuvõtu kaardid, TÜ Kliinikumi patsiendikaart ja visiiditasu tšekk, töövõimetusleht) nähtuvalt on kannatanu talle süüdistatava poolt tekitatud vigastuste ravi tõttu käinud korduvalt perearsti vastuvõtul. Kannatanu pidi arsti juures käima endast mitteoleneval põhjusel, seoses sellega on kannatanul tekkinud transpordikulu ning see tuleb hüvitada. Valuvaigisti maksumuse kohta on kannatanu esitanud tšeki, tšekil kajastatud summa ühtib hagis esitatuga. On tõendatud, et K. Helme tegevus põhjustas kannatanule valu ning seega on valuvaigistitele kulunud summa põhjendatud. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele;
lg 1 p 2 järgi on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi ning § 38 lg 1 p 4 järgi on kannatanul õigus esitada tõendeid, sh oma tsiviilhagi suuruse tõendamiseks. Käesoleval juhul on kannatanu kasutanud oma õigust hagi esitamiseks ning lisanud oma nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid, kuid kohus leiab, et hagi rahuldamiseks peab kannatanu kahju suurust piisavalt tõendama. Hagi tõendamatuse korral tuleb jätta hagi rahuldamata; hagi tõendamata jätmine ei ole TsMS § 423 järgi hagi läbi vaatamata jätmise aluseks. Kannatanu nõuab süüdistatavalt arsti visiiditasu 7,00 EUR hüvitamist. Hagile lisatud tšekist nähtuvalt on ühe visiiditasu maksumus 3,20 EUR; kannatanu on käinud arsti vastuvõtul XXX polikliinikus, dr G. K vastuvõtul 16.01.2012. Perearst MG vastuvõttude maksumuse kohta puuduvad tõendid. Seega on tõendatud kannatanu kulu arsti visiiditasu osas 3,20 EUR ulatuses ning kannatanu nõue ülejäänud visiiditasude osas summas 3,80 EUR tuleb jätta rahuldamata, kannatanu ei ole oma nõuet selles osas tõendanud. Kannatanu on esitanud nõude süüdistatavalt saamatajäänud töötasu 20% hüvitamiseks. Kannatanu on hagiavaldusele lisanud töövõimetuslehe; tsiviilhagist ega töövõimetuslehelt ei nähtu kannatanul saamatajäänud töötasu suurust. Seega on kannatanu nõue selles osas esitamata, tõendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 439 järgi ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kannatanu on esitanud nõude ilukirurgilise operatsiooni nõudes. Kuigi kannatanu ei ole esitanud orienteeruvat kalkulatsiooni tulevikus tehtava operatsiooni osas, ei ole TsMS § 231 lg 1 järgi vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Erinevate ilukirurgiakliinikute hinnakirjad on avalikud ja kättesaadavad internetis, hinnakirjadest nähtuvalt algab armide plastika alates 300,00 EUR. Kohus loeb käesolevaga üldtuntuks asjaolu, et armide ilukirurgiline korrigeerimine on pikaajaline ning kallis protsess; arvestades kannatanule tekitatud lõikehaavade intensiivsust ja 7 asukohta (otsmik) on mõistlik eeldada, et kannatanu soovib tekkivaid arme tasandada. Kohtu arvates on kannatanu poolt nimetatud maksumus – 1000,00 EUR mõistlik ja vastavuses internetis vabalt kättesaadavate kliinikute hinnakirjadega. VõS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kannatanu nõuab süüdistatavalt talle tekitatud ebameeldivuste (korduvad arstivisiidid, rikutud Rootsi reis jms) hüvitamist summas 500,00 EUR ning valuraha tekitatud moraalse kahju eest summas 1400,00 EUR. Kohus märgib, et sisuliselt on kannatanu esitanud süüdistatava vastu nõude 1900,00 EUR moraalse kahju hüvitamiseks – korduvad arstivisiidid ning rikutud Rootsi kruiis on õiguslikult samuti käsitletavad moraalse kahjuna. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, seetõttu lähtutakse kahju hüvitamise suuruse määramisel nii kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesoleval juhul sai kannatanu kehavigastused reisil, kuhu kannatanu oli läinud oma perekonnaga; planeeritud perepuhkus päädis süüdistatavapoolse põhjendamatu ründega ning tuleb nõustuda kannatanu seisukohaga selles, et tema puhkus oli rikutud. Samuti tuleb nõustuda kannatanuga selles, et korduvad arstivisiidid põhjustavad kannatanule täiendavat ajakulu. VõS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku hingelist valu ja kannatusi; arvestades kannatanule tekitatud vigastusi on mõistlik eeldada, et vigastuste lõplik ravi on pikaajaline ja kannatanu näopiirkonnas pärast vigastuste paranemist tekkivaid armid ei pruugi vaatamata ilukirurgilisele sekkumisele lõplikult kaduda. Samuti on tõendatud, et süüdistatava tekitatud vigastused põhjustasid kannatanule füüsilist valu ning kannatusi. Kohtu hinnangul on põhjendatud JM poolt esitatud moraalse kahju nõue summas 1500,00 EUR, nimetatud summas mittevaralise kahju väljamõistmine süüdistatavalt on mõistlikus suuruses. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; kannatanu nõuete aluseks on deliktiõiguslik koosseis, kuivõrd kahju on tekitatud kuriteoga. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et kannatanu JM tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, summas 2596,15 EUR ja nimelt: kahjuhüvitis rikutud riideesemete eest summas 73,80 EUR, bensiinikulu summas 17,75 EUR, arsti visiiditasu summas 3,20 EUR, valuvaigisti summas 1,40 EUR, ilukirurgilise operatsiooni maksumus 1000,00 EUR, moraalne kahju 1500,00 EUR. Ülejäänud osas (so 403,85 EUR) tuleb JM hagi jätta rahuldamata. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kert Helme on varem kriminaalkorras karistatud isik; viimati karistati isikut 22.02.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 169 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära (320 EUR) mis on tasumata. Kohtule ei ole esitatud andmeid Kert Helme igakuise, regulaarse sissetuleku kohta, kuid kohus märgib, et Kert Helme poolt toimepandu raskus ning isikule eelneva kohtu otsuse alusel mõistetud rahalise karistuse tasumatajätmine välistavad täielikult rahalise karistuse. 8 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistas Kert Helme, et oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes ning ei osanud seetõttu lähemalt selgitada toimepandu asjaolusid ning motiivi. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud kannatanu ning süüdistatava vaheline arusaamatus/sõnaline konflikt sellises määras, mis aitaks mõista ründe tegelikku põhjust. Pigem tuleb asuda seisukohale, et Kert Helme poolne rünne oli kannatanule ootamatu ning otsest motiivi isikul kannatanu ründamiseks ei olnud. Kannatanu isiku läbivaatuse protokollist ja kannatanu poolt tsiviilhagile lisatud nähtuvalt olid kannatanule tekitatud vigastused tõsised ning vajasid (vajavad ka edaspidi) pikaajalist arstiabi. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et peale vahejuhtumit soovis Kert Helme kannatanuga kokku leppida võimaliku kompensatsiooni osas tagamaks selle, et kannatanu ei pöördu avaldusega politsei poole. Seega sidus Kert Helme kannatanule kahju hüvitamise otseselt kannatanupoolse vastuteenega, mis kohtu hinnangul on taunitav. Edasisi samme kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks Kert Helme astunud ei ole. Kert Helme karistust kergendava asjaoluna võib arvestada isiku kahetsust. Kohtul ei ole võimalik isiku puudumise tõttu hinnata, kas eeluurimisel väljendatud kahetsus on siiras ning seega ei ole alust väita vastupidist. Kohtu hinnangul ei sobi Kert Helme kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kert Helmet on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, isik karistustest järeldusi ei tee ning jätkab kuritegude toimepanemist. Käesolevas asjas ründas Kert Helme kannatanut ilma nähtava põhjuseta, paksupõhjalise viskiklaasiga ning tekitas kannatanule märkimisväärseid tervisekahjustusi, varalise ja mittevaralise kahju. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on Kert Helmet karistatud nii kuritegude kui väärtegude toimepanemise eest, seega on tegemist isikuga, kes suhtub küüniliselt õiguskorda; eelnevalt on Kert Helmele mõistetud reaalsed vangistused kahel korral asendatud üldkasuliku tööga, mõistetud karistused ei ole täitnud oma põhieesmärki – mõjutanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuste eelneva asendamisega on ammendatud isikule uute võimaluste andmine. Kohtu hinnangul on Kert Helme süü suur ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Eeltoodu alusel tuleb Kert Helme süüdi mõista KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
S § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Kert Helme eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Kandmisele kuuluv karistus on 7 kuud ja 29 päeva. Karistusaja alguseks lugeda Kert Helme karistuse kandmisele asumine kohtuotsuse jõustumisel. Kert Helme on käesoleval hetkel kuulutatud tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muudeti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.06.2012 määruse alusel tõkendiks vahistamine. Kohtu hinnangul tuleb Kert Helme suhtes kohaldatud tõkend jätta kohtuotsuse ning edasise võimaliku kaebemenetluse tagamiseks muutmata. Menetluskulud:
lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435,00 EUR. 9
Kert Helmele on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 76,80 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.
Kert Helmelt tuleb välja mõista sundraha 435,00 EUR; Kert Helmelt tuleb välja mõista menetluskulu (riigi õigusabi tasu) 76,80 EUR. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.