1-12-5414/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5414 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. aprilli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.H. (H) esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ringkonnakohus määras: jätta M.H. esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe kaebus Riigiprokuratuuri
3. aprilli 2012 määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud Kriminaalasjas 11240106261 alustati menetlus 14.12.2011 KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 11.12.2011 kuni 13.12.2011 teostati XXX küla M.H. kuuluval XXX kinnistul lubamatust suurem küttepuude raie ning varastati vähemalt 75 tm küttepuitu, millega tekitati kahju 1050 eurot. 13.03.2012 lõpetas Ida Prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Eeluurimise käigus on üle kuulatud kannatanu M.H. , tunnistaja U.H. ja kahtlustatav V.K. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgiti, et kannatanu M.H. i ja kahtlustatav V.K. vahel on lepingulised suhted, milles üks osapool ei ole oma kohustust korrektselt täitnud. Kuna probleem tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust ning seda reguleerivad asja- ja võlaõigusseaduse sätted, on kannatanul õigus pöörduda halduskohtusse hagiavaldusega V.K. vastu, lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks. Kuna kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu, kahtlustatava ja tunnistaja ütlused ning muud asjas kogutud tõendid ei kinnita kellegi poolt varguse toimepanemist, tuleb kriminaalmenetlus vastavalt KrMS § 199 lg 2 ja 200 alusel lõpetada, kuna kellegi käitumises pole leidnud tõendamist KarS § 199 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Eelkäsitletud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitas M.H. kaebuse Riigiprokuratuurile, milles kaebaja leidis, et lepingulise suhte olemasolu ei vabanda õigusvastase teo toimepanemist ning samuti ei ole kriminaalmenetluses tõendite kogumise võimalused ammendatud ning seega puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kaebaja arvates oleks tulnud teostada ekspertiis raiutud metsa koguse kindlakstegemiseks. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 30.04.2012 määrusega M.H. i kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamiseks puudub alus. Prokuröri abi nõustus kaebajaga, et lepinguliste suhete olemasolu ei saa olla kriminaalvastust välistavaks asjaoluks juhul, kui esinevad kuriteo tunnused ning võlaõiguslik kahju hüvitamise kohustus ei ole kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on karistatava teo asjaolude väljaselgitamine ja selle toimepanija karistamine seaduses sätestatud korras. Samuti on määruses ekslikult viidatud kannatanu õigusele pöörduda lepingust tulenevate vaidluste ja nõuete lahendamiseks hagiavaldusega halduskohtusse. Prokuröri abi leidis, et ehkki kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitati mitteasjakohased põhjendused, on lõpetamine määruses viidatud sätete alusel põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal oli poolte vahel sõlmitud ainult suuline leping ning ei eksisteeri kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingut. Kannatanu ja kahtlustatav on kriminaalmenetluses andnud kokkulangevaid ütlusi selle kohta, milliseid puid sõlmitud kokkuleppe kohaselt langetada võis. Kannatanu M.H. on selgitanud 30.12.2011 toimunud ülekuulamisel, et sõlmis kokkuleppe 50 tm küttepuidu (lepa) raiumiseks 500 euro eest ning 200 eurot anti tagatisrahaks. M.H. viitab, et lubas saagida leppasid, metsakuivi ja mahakukkunud puid. Seega ei piirdunud kannatanu ütluste kohaselt kokkulepe vaid leppade raiega, vaid oli märksa laiem. Kahtlustatav V.K. selgitas ülekuulamisel, et sai suulisest kokkuleppest aru selliselt, et tal lubati 700 euro eest maha võtta kõik metsakuiv materjal ja lepad. Ainsaks tingimuseks oli keeld raiuda palgimaterjali ning noori puid. Kokkuvõtvalt leidis prokuröri abi, et menetluslike vahenditega ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, millised täpselt olid poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused, mistõttu pole võimalik välistada, et V.K. tõepoolest sai kokkuleppest aru selliselt, nagu ta oma ütlustes on väitnud. KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada kahtlustatava kasuks. Käesoleval juhul puudub KarS § 199 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis, kuna puudub subjektiivne koosseis e tahtlus. Kuivõrd tahtlus on obligatoorne karistamise alus ning selle puudumine välistab karistatavuse, leidis prokuröri abi, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub põhjus. Kaebuses esitatud taotluse sisu M.H. i esindaja esitas kaebuse Riigiprokuratuuri määrusele, milles palub selle tühistada ning kriminaalmenetlust jätkata. Kaebuse esitaja esindaja pidas vajalikuks selgitada, et kannatanu ja kahtlustatava vaheline lepinguline suhe hõlmas üksnes 19.09.2011 metsateatisest tulenevalt 50 tm ulatuses küttepuude raiet ning ülejäänud vähemalt 75 tm on V.K. raiunud omavoliliselt ja ebaseaduslikult eesmärgiga enamraiutud puit või sellest saadav tulu ebaseaduslikult omastada. Kaebuse põhjendused on alljärgnevad: -2- 1) Uurimisasutus ei ole teinud toiminguid, küsitlenud allpoolnimetatud isikuid ega tellinud ekspertiisi, mistõttu ei ole ammendatud tõendite kogumise võimalused ning kriminaalmenetlust tuleb jätkata. Kannatanu märgib, et tunnistajatena tulnuks üle kuulata külaelanikud R.K., V.A. ja M.M., kannatanu kinnistunaaber T.K., saemees V. ning traktorist ja veoautojuht. Eelnimetatud isikute ütluste põhjal on võimalik välja selgitada, kes ja kelle ülesandel raius kannatanu kinnistul puitu lubatust vähemalt 75 tihumeetrit rohkem, kes ja kelle organiseerimisel vedas selle puidu metsast välja ning kes ja kelle organiseerimisel ja kuhu vedas ebaseaduslikult raiutud puidu kannatanu kinnistult ära ning kes on selle eest saanud tulu. Eelnevalt nimetatud külaelanike ja kannatanu kinnistunaabri andmetel veeti metsast väljaveetud ebaseaduslikult raiutud puit metsaveerest minema veoautoga Scania riikliku registreerimismärgiga XXX XXX ja haagise riikliku registreerimismärgiga XXX XX . Eelnimetatud isikute nimed, samuti osade isikute telefoninumbrid ning ka eelnimetatud veoauto ja haagise registreerimismärkide andmed on kannatanu uurijale edastanud. Vaatamata sellele ei ole nähtuvalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalmenetluse käigus teostatud uurimistoiminguid kõigi eelnimetatud isikute väljaselgitamiseks ja ülekuulamiseks. Läbi tuleks viia ekspertiis, mille käigus oleks võimalik tuvastada, kui suures ulatuses on kannatanu kinnistul lubatust rohkem metsa raiutud, kus realiseeriti ebaseaduslikult raiutud puit ning kes sai selle eest raha. Kannatanu ei ole ebaseaduslikult enamraiutud puidu eest raha saanud ja kannatanu andmetel sai selle raha endale raie ja puidu äraveo organiseerinud V.K. 2) Prokuröri abi on ebaõigesti leidnud, et menetluslike vahenditega ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada seda, millised täpselt olid poolte vahel sõlmitud suulise lepingu tingimused. 19.09.2011 metsateatistest tulenevalt lubatud raie üksnes 50 tm ulatuses. Visuaalse vaatluse põhjal on faktiliselt raiutud aga oluliselt rohkem (vähemalt 75 tihumeetrit rohkem). Arusaamatuks jääb prokuröri abi seisukoht, mille järgi isegi, kui metsa langetati raieloal märgitud ulatusest enam ning pandi toime KarS § 199 lg 1 sätestatud teo objektiivne koosseis, puudub antud juhul isiku tegevuses subjektiivne koosseis ehk tahtlus. Käesoleval juhul ei seisnenud kahtlustatavale V.K. süükspandav KarS § 199 lg-s 1 sätestatud tegu mitte selles, et kahtlustatava V.K. organiseerimisel raiuti kannatanu kinnistult puitu lubatust rohkem, vaid just selles, et raiuda lubatud 50 tm puidust rohkem raiutud puit (vähemalt 75 tihumeetrit) varastati. Õigusvastaselt raiutud (st lubatud 50 tihumeetrit ületavas mahus) puidu vargust (ja sellise puidu realiseerimisest saadud raha alusetut omastamist) ei saa õigustada sellega, et raie korraldaja (st kahtlustatav V.K.) raius enda arvates üksnes seda liiki metsamaterjali, mida raie korraldajal (tema enda arusaama järgi) oli lubatud raiuda. Prokuröri abi on tuvastanud, et kahtlustatava ütluste kohaselt sai ka kahtlustatav aru, et tal oli lubatud raiuda üksnes 700 euro väärtuses puitu. Prokuröri abi ega ka Ida prefektuur ei ole läbi viinud uurimistoiminguid tuvastamaks, kui suures väärtuses faktiliselt puitu raiuti ja kannatanult ära võeti ning kes sai 700 eurot ületavas väärtuses puidu või selle realiseerimisest saadud rahasumma. Kannatanu andmetel on tema kinnistult raiutud ja ära viidud puitu vähemalt 1750 euro väärtuses, millest 1050 eurot on kannatanu arvestuste kohaselt lubatust rohkem raiutud ja varastatud vähemalt 75 tihumeetri puidu väärtus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -3-
4. Ringkonnakohus leiab, et M.H. i esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata, kui põhjendamatu ning põhjendab seda järgnevalt.
5. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt KrMS § 208 mõttest, ei anna see ringkonnakohtule kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise määruse peale esitatud kaebuse lahendamisel pädevust teha prokuratuurile ettekirjutusi tõendite sisulise hindamise osas. Siinkohal on oluline silmas pidada, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ning kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on nimetatud otsustustesse sekkumisel selgelt piiratud menetlustoimingute läbiviimise vajaduse väljaselgitamisega. Samuti on ringkonnakohus õigustatud hindama, kas uurimisasutus ja prokuratuur on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud asjassepuutuvaid õigusnorme.
6. Ringkonnakohus leiab, et esindaja poolt väljatoodud menetlustoimingute teostamine või täiendav läbiviimine ei ole käesoleval juhul vajalik ning ei tingi Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Ringkonnakohus, kontrollinud kriminaalasja materjale ning tutvunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kriminaalmenetluses on välja selgitatud kriminaalmenetluses tähtsust omavad asjaolud ja teostatud käesoleva menetluse seisukohalt vajalikud toimingud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et ehkki kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud põhjendused pole asjakohased, on kriminaalmenetluse lõpetamine määruses viidatud sätete kohaselt siiski põhjendatud.
7. Ringkonnakohus jagab kannatanu esindaja seisukohta, mille kohaselt ei välista vaidlus kahtlustatava ja kannatanu vahel sõlmitud lepingutingimuste tõlgendamise üle tingimata kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus leiab, et kui kahtlustatava ja kannatanu vahelise tsiviilõigusliku suhte aluseks on leping, tuleb nimetatud asjaolude selgitamisel paratamatult lähtuda lepingust ning välistatud ei ole, et pooltel on sellest tulenevatest õigustest ja kohustustest erinev arusaam. Kannatanu ja V.K. on andnud kokkulangevaid ütlusi selle kohta, milliseid puid langetada võis. Samas nähtub V. K. ütlustest, et tema arusaamist mööda oli tal luba viia ära kogu lepp ja metsakuiv materjal, ehkki seda oli silma järgi hinnates enam kui metsateatises märgitud, ent V.K. ei näinud selles osas probleeme Keskkonnaametiga, sest tema sõnul ei anna metsakuiv ja lepp metsale mingisugust väärtust vaid takistavad väärtusliku metsa kasvamist. Seega isegi juhul, kui väljaveetava puidu kogus oli suurem metsateatises märgitust, ei anna ka täiendavate uurimistoimingute läbiviimine soovitud tulemust seni, kuni pooled tõlgendavad lepingut erinevalt. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesoleval juhul on kriminaalmenetluses tõusetunud vaidlus M.H. i ja V.K. vahel sõlmitud suulise lepingu tingimuste üle, mille tagantjärgi tuvastamine kriminaalmenetluse vahenditega ei ole võimalik. Sellest johtuvalt ei annaks käesoleval juhul esitatud taotlus kuulata üle täiendavalt isikuid ja teha ekspertiis asja lahendamise seisukohalt sellist tõendusteavet, mis aitaks selgitada lepingu sisu. Ringkonnakohus rõhutab, et reeglina ei sekku karistusõigus isikutevahelistesse eraõiguslikesse suhetesse ning sekkumine on õigustatud alles siis, kui osapoolte käitumises ilmnevad kuriteo tunnused. Käesoleval juhul on V.K. tegevuses KarS §-s 199 sätestatud kuriteokoosseisu tunnuste esinemine tulenevalt vaidlusest lepingutingimuste üle ebaselge. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses märgituga ja möönab, et subjektiivse koosseisu puudumine antud asjas välistab karistatavuse. -4-
8. Ringkonnakohus rõhutab, et tulenevalt KrMS § 211 lg-st 2 on prokuratuur kohustatud kohtueelses menetluses selgitama nii kahtlustatavat süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Seega tuleb prokuratuuril kontrollida ka erinevaid kaitseversioone. Kriminaalmenetluse jätkamine on välistatud üksnes juhul, kui menetluse käigus selgub, et kahtlustatava kaitseversioon on põhjendatud või prokuratuuril ei õnnestu selle paikapidavust ümber lükata. Sellisel juhul ei ole võimalik kahtlustatava käitumises kuriteo tunnuseid sedastada ning kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetada. Maarika Kuusk kohtunik -5-