lg 2 p 7 alusel täiendav kohustus mitte suhelda Mirjam Meltsiga, sealhulgas vahetu verbaalse, sidevahendi, kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava vahendi ja kolmandate isikute kaudu, samuti määrata, et A. H. ei või läheneda Mirjam Meltsile lähemale kui 50 meetrit, läheneda Võrus Luha 21-23 majale transpordivahendiga või jalgsi lähemale kui 50 meetrit, seista või parkida lähemale hoone nägemisulatusest. 14.08.2012 teavitas kannatanu Mirjam Melts kriminaalhooldusametnikku meili teel sellest, et 10.08.2012 kell 20.47 ajal helistas talle Ahti (telefoninumbrilt +358465490000) olles alkoholijoobes ning ähvardas teda erinevatel viisidel. Seega rikkus A. H. kohtu poolt määratud kohustust mitte suhelda Mirjam Meltsiga.16.08.2012 võttis kriminaalhooldusametnik telefoni teel ühendust Mirjam Meltsiga, kes teatas, et 10.08.2012 helistati talle tundmatult numbrilt, ta vaatas, et see on Soome number, arvas, et tuttav helistab ja võttis kõne vastu. Kuulis, et telefonis öeldi midagi. M. Melts küsis, kellega ta räägib. Vastati, et Ahti olen. M. Melts küsis, mis mureks, tead, et ei tohi mulle helistada. A. Hummal vastas, et teda ei huvita, istub Võrus koos tuttavatega, kes räägivad M. Meltsist huvitavaid asju ja nüüd ta teab M. Meltsi kohta kõike. Veel ütles A. Hummal, et liigub homme Tallinnasse, küll siis M. Meltsi kätte saab ja siis on M. Meltsiga "bistets". M. Melts ütles, et edu sulle, ei viitsi rohkem rääkida ja lõpetas kõne ära. Samalt numbrilt helistati üks kord uuesti, kuid M. Melts ei võtnud kõnet vastu. 15.08.2012 meili teel saabunud seletuskirjas põhjendas A. H. talle kohtu poolt määratud kohustuse - mitte suhelda Mirjam Meltsiga - rikkumist sellega, et ta oli seltskonnas, kus tunti Mirjam Meltsi ja suheldi temaga telefoni teel ning Mirjam oli öelnud, et Ahti helistaks talle, siis suhtlesidki ja mingit tüli polnud. Rohkem pole temaga ühenduses olnud ja pole kavatsenud temaga kohtuda ega helistada. Ei teadnud, et selline jama tuleb sellest, rohkem selliseid situatsioone ei teki. A. H. võeti arvele Võru kriminaalhooldustalituses 05.07.2012. Esmakohtumine A. H. toimus 13.07.2012. Registreerimiskohustust täitis A. H. korrektselt. Kohtumistel A. H. selgitas kriminaalhooldusametnik talle korduvalt kohtu poolt pandud kohustuse täitmise nõuet. A. H. kinnitas, et on nõudest aru saanud ja kohtu poolt pandud kohustuse täitmisega probleeme ei ole, sest tal puudub igasugune soov Mirjam Meltsiga suhelda. Vestlustes isikuga on kriminaalhooldusametnik rõhutanud vajadust läbida sotsiaalprogramm Vihajuhtimine, isik on motiveeritud seda läbima. Tulenevalt asjaolust, et A. H. on rikkunud talle kohtu poolt
lg 2 p 7 alusel pandud täiendavat kohustust mitte suhelda Mirjam Meltsiga, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohtule kohustada A. H. läbima sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine hiljemalt aprilliks
lg 2 p 7 alusel määratud täiendavat kohustust mitte suhelda Mirjam Meltsiga, sealhulgas vahetu verbaalse, sidevahendi, kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava vahendi ja kolmandate isikute kaudu.
lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule.
Kohtuotsuse kohaselt ei tohi A. H. suhelda Mirjam Meltsiga, sealhulgas vahetu verbaalse, sidevahendi, kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava vahendi ja kolmandate isikute kaudu. Vaatamata sellele on A. H. augustis 2012 korduvalt telefoni teel helistanud Mirjam Meltsile. Kuid arvestades, et A. H. on loodetavasti oma probleemi teadvustanud, ei pea kohus otstarbekaks käesoleval ajal talle mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Juhindudes KrMS § 427 lg 1, mille kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või 87 1 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega, määrab täitmiskohtunik täiendava kohustuse A. H. läbida sotsiaalprogramm Vihajuhtimine hiljemalt aprilliks 2013.a. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab kohtunik kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Seega lahendab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande esitatud materjalide põhjal kirjalikus menetluses. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.