4-12-3512 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3512 (2316,12,006702) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 224lg 3 p 2 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Manetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Mart Kruse, ik: 38412210254, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Mart Kruse kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.07.2012 otsusele nr 2316,12,006702 Mart Kruse karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 2 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.07.2012 otsus nr 2316,12,006702 Mart Kruse karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 2 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

1. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 1 tutvumiseks kättesaadav alates 11.09.
3. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 11.10.
4. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.10.
5. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päevase tähtaja jooksul ei teatata, jõustub otsus 19.09.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.07.2012 otsusega nr 2316,12,006702 karistati Mart Kruset LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 2 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 11.06.2012 kell 04.01 Raua 6 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,20 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et palub otsus üle vaadata ja mitte täitmisele pöörata juhiloa äravõtmist, kuivõrd on saanud tagasi töökoha, mille jaoks on oluline juhtimisõiguse olemasolu, läks alkoholi ravile ja pani endale ampulli, mille kohta on olemas dokumentatsioon, samuti maksab ära trahvid. Alkoholisisaldus oli 0,15 mg/l, seega mitte nii väga lubatud piirmäärast suurem, kuigi piisavalt, et mõista, millise rikkumise on toime pannud ja enam seda ei juhtu. Töökoht, mille tagasi sai, on eluks vajalik kuna oli just töötu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et eelmine lisakaristus lõppes maikuus kas

1. Või
2. Kuupäeval. 11.06.2012 oli tööl väliüritusel ja siis tarvitas õlut, siidrit ja veini. Pärast seda hakkasid asju kokku panema ning viis kolleegid baari, sealt edasi pidi viima kolleegid koju. Ühe Lasnamäele, siis tagasi tulema ja teised ära viima. Kaks viimast trahvi on tasumata, sest juhtimisõiguse äravõtmise tõttu ei käinud tööl. Sõiduki oli ostnud lehekuulutuse peale ja oli liisingus, praeguseks on välja ostetud ja maha müüdud. Kinnipidamisel tundis ennast tavaliselt, ei tundnud, et oleks olnud joobes. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kaebuse esitajal on seitse kustumata karistust. Seejuures on teda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, samuti korduvalt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, mille eest oleks saanud samuti juhtimisõiguse ära võtta. Kaebuse esitajale on juhtimisõigus vajalik seoses tööga. Samas tarvitas tööülesandeid täites alkoholi, kusjuures varasem karistus ja negatiivne kogemus ei ole talle võõras. Kaebuse esitaja on asunud otsima ka meditsiinilist abi probleemi lahendamiseks. Tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Asjaolu, et hindas oma seisundit valesti viitab sellele, et alkoholi tarvitades võtab isik vastu ebaõigeid ja ohtlikke otsuseid. Kaebuse esitaja ei olnud autos üksinda, vaid koos kolleegidega, kelle elu ja tervise ta ohtu pani. Samalaadse väärteo eest karistati teda selle aasta jaanuaris. Kaebuse esitaja on käitunud liikluses vastutustundetult ja ohtlikult. Kaebuse esitajale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kui isik vajab töötamiseks juhtimisõigust, peab isik liikluses käituma viisil, mis tagab temal soodsa olukorra säilimise ning kui isik oma kogemusest ei õpi, tuleb vahetada töökohta. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo 2 eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 2 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,20 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,15 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on alla sätestatud rikkumise keskmine määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 1 mõttes on keskmine. See aga omakorda tingiks karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Seejuures ei ole tegemist kaebuse esitaja puhul isikuga, keda varem sellise teo toimepanemise eest ei ole karistatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud Põhja Prefektuuri 23.01.2012 otsusega, millega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 800 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Sellistest andmetest võib teha järelduse, et kaebuse esitanud isikule ei ole alkoholi toime kuigi võõras ning kaebuse esitanud isik on samalaadse süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liikide ja määradega väga hästi kursis. Seejuures on menetlusaluse isiku karistusandmetest näha, et isikul on mitmed kustumata karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Karistuse valikul tuleb arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest, mille kohta märkis kohus eespool, võib järeldada, et eelnenud karistused ei sundinud kaebuse esitajat järjekordse liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid ning varasem miinimummääras lisakaristuse kohaldamine oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus alkoholi tarvitades täielikult selles, et ta on taas viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate, kaasreisijate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule, so liisingfirmale kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasemad karistused samalaadse ja teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni ülemmääras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et 3 senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et kaebuse esitaja käitumine liikluses on ilmselgelt ohtlik, mida ta on korduvalt tõestanud ning vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et määratud lisakaristus takistab tal töötamast töökohal, mille kaebuse esitaja on tagasi saanud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest, milliste osas on kaebuse esitajal juba ka rikkalik kogemus olemas. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli temale sobiva töö iseloom ning juhtimisõiguse vajalikkus teada juba varem. Seejuures oli ta oma töökoha kaotanud just eelmise samalaadse väärteo toimepanemise tõttu ning lisakaristuse tähtaja lõppedes sai asuda uuesti samal töökohale ning tagasi saadud tööd tehes tarvitas ta töö ajal alkoholi ning pani toime uue samalaadse väärteo. Seega oli alkoholi tarvitamine ja juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine kaebuse esitajale olulisem kui töökoha säilimine. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades uuesti liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti asjaolust, et isik pani toime väärteo ajal, mil temale samalaadse väärteo toimepanemise eest määratud karistus ja sellele eelnenud ning järgnenud karistused ei olnud kustunud. Seega on isik näidanud, et ta on jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4