4-12-4696/2

Väärteoasi nr.4-12-4696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.septembril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4696 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Kalev Miklas väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Kalev Miklas isikukood 36707036022, elukoht xxx, töötab abitöölisena. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok Süüdi tunnistada Kalev Miklas Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 13 (kolmteist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 23.09.2012.a. kell 01.25 KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 19.04.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1243576 selle kohta, et Kalev Miklas 23.09.2012 kell 01:25 Harju maakond, TALLINN - RAPLA - TÜRI, 14km Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 mg/l +/- 0,05 mg/l, lõplik tulem 0,68m/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST, Nr ARAF- 0013, tunnistus nr TTRC- 12-00024. Kalev Miklas rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 24.09.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Kalev Miklas kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning ei tunnistanud end süüdi, kuid selgitas, et sõitis paar- kolm meetrit põllul. Teab, et ka põllul ei tohi joobes sõita. 2011.a. määratud arest joobes sõitmises on kantud, määrati 10 päeva. Palub määrata rahatrahv, kuna on vaja tööd teha. Juhtimisõiguse osas ei vaidle vastu. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Kalev Miklas´t tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka eelnev arest päeva ei ole mõjutanud õiguskuulekale käitumisele. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel võtta juhtimisõigus 8 kuud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda väärteoprotokollis tooduga ( t lk.4); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga ( t lk.2, 2a); teatisega ( t lk.10-13) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kalev Miklas ´ele karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kalev Miklas ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, Kalev Miklas ´t ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kalev Miklas kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Kalev Miklas ´ ele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. Kalev Miklas´e näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kalev Miklas ´t on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Kalev Miklas suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegu ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 27.07.2011.a. kohaldatud Pärnu Maakohtu, Haapsalu kohtumaja poolt karistusena 10 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et Kalev Miklas suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Riigikohus oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3-1-1-5507; 3-1-1-54-07 jne on korduvalt rõhutanud, et isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki 2 juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kalev Miklas puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks Kalev Miklas ´elt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, mistõttu tuleb kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna isikut on varem karistatud korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest väärteokorras samalaadsete tegude eest, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3