lg 3,
lg 1 p 4,
,
,
S § 141 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja
S § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Ants Viljatile käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 1 aastat 4 kuud vangistust 24.04.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-5851 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks Ants Viljatile mõista 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2 KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada Ants Viljatile karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust 1264 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 1264 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on Ants Viljat üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Tõkend elukohast lahkumise keeld kaotab Ants Viljati suhtes kehtivuse ja tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 3 alusel, kuna Ants Viljat on töövõimetuspensionär ning tema sissetulek on väga väike, Ants Viljati varaline seisund on kehval järjel (lk 36-39) ning tal tuleb teha 2-e aasta vältel tasuta tööna riigile 1264 tundi üldkasulikku tööd, ning Ants Viljati resotsialiseerumise huvides ei ole talle täies ulatuses menetluskulude hüvitamise tasumise kohustuse panek, kuna menetluskulude täies ulatuses hüvitamine käib Ants Viljatile ilmselt üle jõu, siis jätta valdav osa menetluskuludest riigi kanda. Süüdistataval tuleb menetluskuludest kanda 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu.
lg 1,3 alusel välja mõista Ants Viljatilt riigituludesse menetluskuludena 45 eurosenti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 63;
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Ants Viljat, 1-12-5807, menetluskulu 04.09.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1-e kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ants Viljati kaitsja advokaat Anne Vissaku taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kasuks 153 eurot 60 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 25,60 eurot) advokaat Anne Vissaku süüdistatav Ants Viljati kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE 3
lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Teavitada kannatanut eestkostja kaudu elektroonselt käesolevast kohtuotsusest ja selgitada kannatanu eestkostjale
lg 1 sisu.
ja
lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel puudub prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.septembril 2012.a, alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.