1-11-14454/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14454 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arnold Oja esindaja vandeadvokaat Ann Saare kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ringkonnakohus määras: jätta Arnold Oja esindaja vandeadvokaat Ann Saare kaebus Riigiprokuratuuri
3. novembri 2011 määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud Kriminaalasjas 11260103490 alustati menetlus 12.08.2011 KarS § 121 tunnustel selles, et 05.08.2011 kella 21.00 paiku XXX talus lõi V.A. Arnold Ojale korduvalt rusikaga vasaku õla piirkonda, põhjustades füüsilist valu. Kriminaalasja juurde on ühendatud kriminaalasi 11260102835, milles alustati menetlus 01.07.2011 KarS § 121 tunnustel selles, et 23.06.2011 kella 15.00 paiku XXX lõi V.A. rusikaga vastu nägu A. Ojale, põhjustades viimasele füüsilist valu ja teadvuse kaotuse. 18.10.2011 lõpetas Lõuna Prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Eeluurimise käigus on üle kuulatud kannatanu A. Oja, tunnistajad H.O. , K.T. , S.Z. , Õ.O. ja A.M. . Kriminaalasjale on lisatud A. Oja avaldused, sündmuskoha asendi omakäeline skeem, omakäelised seletuskirjad, koopiad patsiendikaartitest ja ravidokumentidest. Puutuvalt 23.06.2011 episoodi märgiti kriminaalmenetluse lõpetamise määruses järgmist. Hinnates kannatanu A. Oja, tunnistaja H.O. ja kahtlustatava V.A. ütlusi ning teisi kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, nähtub, et kannatanu ja kahtlustatava ütlused on ründe alguse ja selle jätkumise motiivide suhtes kardinaalselt vastanduvad. Kriminaalasja eeluurimise käigus ei ole tuvastatud olulisi tõendeid, mis võiksid toetada ühe või teise osapoole ütluste õigsust. Samuti ei sisaldu tõendites informatsiooni, mis annaks aluse täiendavate tõendite kogumiseks. Eeluurimise käigus tuvastatud andmete põhjal ei saa välistada asjaolu, et V.A. tegutsemise motiiviks oli enesekaitse. Viidates KarS § 28 lg-le 1 leiti, et kuna kriminaalmenetluse käigus pole kogutud tõendid piisavad ja tõendites ei sisaldu informatsiooni, mis annaks aluse täiendavate tõendite kogumiseks, tuleb kõrvaldamata kahtlused juhindudes KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendada kahtlustatava kasuks. Eeluurimise käigus ei ole tõsikindlalt tuvastatud V.A. käitumises KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne süüteokoosseis, mistõttu tuleb menetlus V.A. suhtes KarS § 121 järgi lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Puutuvalt 05.08.2011 episoodi märgiti kriminaalmenetluse lõpetamise määruses järgmist. Kahtlustus KarS § 121 järgi tugines A. Oja tunnistusel ja kiirabikaardil 4242 sisalduvatel andmetel. Kõik faktid said kontrollitud ning V.A. süü ei leidnud tõendamist. Kuna kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendites ei sisaldu informatsiooni, mis annaks aluse täiendavate tõendite kogumiseks, tuleb kõrvaldamata kahtlused juhindudes KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendada kahtlustatava kasuks ja menetlus V.A. suhtes KarS § 121 järgi lõpetada seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Eelkäsitletud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitas A. Oja kaebuse Riigiprokuratuurile, milles viitas mitmele „ebakõlale“ määruse tekstis ning samuti lisas, et kui ta soovis pöörduda menetleja poole, siis Põlva kriminaaltalituse töötaja poolt öeldi talle, et ta uurija tööd ei segaks. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 30.11.2011 määrusega A. Oja kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud selles nimetatud motiividel. Prokuröri abi leidis, et ükski kaebuses viidatud „ebakõla“ ei vasta tõele või on asjakohatu kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse seisukohast. Nt on kaebaja väitnud, et löögi tagajärjel näkku tema nägemisteravus vasakus silmas langes. Kuid kriminaaltoimikus sisalduv isiku ekspertiisiakt nr 76 sedastab üheselt, et ekspertiisiks esitatud materjalide kohaselt kaebaja nägemisteravus nimetatud silmast oli langenud peale 23.06.2011 löömist mõõdetud tasemele juba 31.01.2011 OÜ Oftop A. Oja patsiendikaardi kohaselt. Muus osas „ebakõladele“ viidates kaebaja väljendab oma võimetust kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest aru saada või vaidlustab teiste isikute antud ütlusi. Seoses sellega selgitas prokuröri abi, et igaühel on õigus anda kriminaalmenetluses ütlusi selliselt, nagu ta soovib. Samuti leidis prokuröri abi, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on koostatud normaalsele täisealisele isikule arusaadavalt ning selle mõistmine ei vaja juriidilisi ega meditsiinilisi eriteadmisi. Seoses väidetava Põlva kriminaaltalituse töötaja K.A. poolt A. Oja takistamine suhelda menetlejaga on kontrollimise käigus ümber lükatud. Vastavalt Riigiprokuratuuri järelepärimisele esitatud selgitusele pöördus A. Oja politseijaoskonda 15.08.2011 päeval, mil kriminaalasja menetleja viibis puhkusel. Kaebajal ei olnud sel päeval kaasas esitamiseks mingeid dokumente ega taotlusi ja ta vaid tundis huvi uurimise edenemise kohta. Kaebajale selgitati, et uurija on puhkusel ja teda teavitatakse tööle naasmisel kaebaja soovist. Seega ei ole tuvastatud õiguserikkumise toimepanemist K.A. tegevuses ning kaebaja takistamist edastada uurijale täiendavaid dokumente. Seda tõendab ka, et kaebusele lisatud dokumentide hulgast lisa 4 AS Medex operatsiooni kirjeldav dokument on kuupäevaga 29.09.2011, mis ei saanud kuidagi kaebajale kättesaadav olla 15.08.
4. -2- Kaebuses esitatud taotluse sisu A. Oja esindaja esitas kaebuse Riigiprokuratuuri määrusele, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri määruse ning jätkata kriminaalmenetlust. Esindaja hinnangul on eeluurimine läbi viidud pealiskaudselt, menetlus on lõpetatud ennatlikult, ei ole välja selgitatud kõiki tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, teostatud vajalikke meditsiinilisi uuringuid ega vajalikku täiendavat kohtuarstlikku ekspertiisi. Esindaja arvates on käesoleva juhtumi igakülgseks täielikuks ja põhjalikuks uurimiseks kindlasti vajalik kannatanu A. Oja täiendav ülekuulamine ning tema suhtes vajalik läbi viia täiendav kohtuarstlik ekspertiis. Esindaja arvates on Riigiprokuratuur jätnud tähelepanuta, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on V.A. toimunud sündmust kirjeldanud valesti. V.A. väited on esindaja hinnangul ümber lükatud A. Oja ütlustega ja meditsiiniliste dokumentidega. Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et XXXX-aastane A. Oja vigastas juba 2009 lõpus oma parema käe õlga, mille tagajärjel tekkis lihasekärbus, mistõttu on ümber lükatud V.A. ütlused, milles ta väidab, et A. Oja tõstis trimmeri kahe käega pea kohale ja tahtis V.A. vastu pead lüüa. Esindaja hinnangul on tähelepanuta jäetud, et 26.06.2011 pöördus A. Oja Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-sse, kust teda suunati otsekohe Silmakliinikusse. Valvearst mõõtis nägemisteravuse tasemeks vasakus silmas X,X (epikriis toimikus) ning väitis, et suur hematoom (mis võis olla tekitatud 23.06.2011) silma läheduses põhjustab alati nägemisteravuse languse. Järelikult on ka 26.06.2011 mõõdetud nägemisteravuse langemisel kindel põhjus – V.A. rusikalöök vastu A. Oja põsesarna. Lisaks on uurimine jätnud välja selgitamata, et A. Ojale oli tehtud silma laseroperatsioon veebruaris 2011, mille tagajärjel tema silma nägemisteravus tõusis kuni X.X. Esindaja leiab, et kuigi V.A. ja A. Oja ütlused on vastuolulised, kinnitavad A. Oja ütlusi meditsiinidokumendid ja menetleja pidanuks lugema õigeks A. Oja ütlused. V.A. ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Seega on esindaja hinnangul kahtlused kõrvaldatud ja järelikult tuleb V.A. KarS § 121 järgi toimepandud teos vastutusele võtta. Puutuvalt 05.08.2011 kuriteoepisoodi leiab esindaja, et Riigiprokuratuur on jätnud arvestamata kõik meditsiinilised dokumendid, mis kajastavad kannatanu A. Oja vasaku õla vigastust, mille ulatus selgus lõplikult õla operatiivse ravi käigus 29.09.
5. Operatsioonil selgus, et A. Ojal vasaku õla vigastus tulenes mitte löömistest, vaid vasaku käe väga tugevast väänamisest selja taha. Nimetatust järeldub, et 05.08.2011 lõi V.A. A. Oja pikali ja väänas tema vasaku käe väga tugevalt selja taha, mille tulemusena tekkisid kõõlusmanseti rinnapoolses osas rebendid. Esindaja arvates ei saa märgitud rebendid tekkida haige abikaasa põetamisest, vaid said tekkida ainult käe selja taha väänamisest. Esindaja rõhutab, et kannatanu A. Oja vasaku õla vigastus on meditsiiniliste dokumentide alusel kindlakstehtud tõsikindel ümberlükkamatu fakt, mistõttu lasub uurimisel kohustus välja selgitada A. Ojale vigastuse tekitanud isik. Kuigi kahtlustatav V.A. ja tema tunnistajad H.O. , S.Z. , Õ.O. ja A.M. eitavad 05.08.2011 toimunud konflikti A. Oja ja V.A. vahel, kinnitab A. Oja sündmuse toimumist ja ka meditsiinilised dokumendid, mistõttu pidanuks uurimine tähelepanelikumalt süüvima nendesse ja välja selgitama vigastuste tekkimise mehhanismi, aja ja süüdlase. Kannatanu A. Oja on esindajale avaldanud, et tema soovis eeluurimisele esitada veel täiendavaid dokumente, ta oli ka valmis andma täiendavaid selgitusi, kuid kriminaalmenetleja viibis sellel ajal puhkusel. Kannatanu A. Ojale selgitati Põlva kriminaaltalitusest, et kui uurija saabub puhkuselt ja temal on midagi vaja, siis ta kutsub kannatanu välja. Nii jäigi kannatanu A. Ojale õiguspärane ootus ja lootus, et tema saab vajalikke dokumente ja argumente veel -3- menetlejale esitada. Menetleja kannatanut enam välja ei kutsunud, selle asemel koostas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et A. Oja esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata, kui põhjendamatu ning põhjendab seda järgnevalt.
7. Kaebusest nähtuvalt on esindaja taotlenud ringkonnakohtult peamiselt tõendite ümberhindamist puutuvalt A. Oja ja V.A. vahel toimunud sündmustesse ning kogutud tõenditele vastupidise hinnangu andmist A. Oja ja V.A. konflikti alguse ja selle jätkumise motiivide osas, milline käsitlus ei ole olnud kooskõlas uurimisasutuse ja prokuratuuri arvamustega. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et seadusandja mõte KrMS § 208 alusel kannatanule kaebeõiguse andmisel kriminaalmenetluste lõpetamiste määrustele ei anna ringkonnakohtule pädevust hinnata kriminaalmenetluses kogutud tõendeid sisuliselt ning nende põhjal otsustada kahtlustatava olemasolu üle ja lahendada kahtlustatava süüküsimust, erinevalt prokuratuurist või Riigiprokuratuurist. Ringkonnakohtul on õigus ja pädevus KrMS § 208 järgi kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluses on välja selgitatud võimalikud kriminaalmenetluses tähtsust omavad asjaolud ning selle tarbeks teostatud kriminaalmenetluses vajalikud menetlustoimingud või õigesti tõlgendatud ja kohaldatud asjassepuutuvaid õigusnorme. Siinjuures ületaks ringkonnakohus KrMS §-st 208 tulenevat pädevust, kohustades prokuratuuri ja seeläbi ka uurimisasutust hindama kogutud tõendeid nii, nagu seda kohus vajalikuks peab. Oluline on rõhutada, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ning kohtu roll, lähtudes KrMS § 208 mõttest, nimetatud otsustustesse sekkumisel on selgelt piiratud. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et vastavalt KrMS § 211 lg-le 2 selgitavad kohtueelses menetluses nii uurimisasutus kui ka prokuratuur kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Seega on kohtueelse menetluse läbiviimisel tähtis koguda kõikvõimalikke tõendamiseseme asjaolusid kinnitavaid või neid kummutavaid tõendeid. Sealjuures on oluline, et ka kohtueelses menetluses hinnatakse tõendeid kogumis ja siseveendumuse kohaselt, mistõttu ei ole võimalik isikut kahtlustada üksnes kuriteokaebuse esitanud isiku või menetleja subjektiivse arvamuse või siseveendumuse pinnalt, vaid üksnes konkreetsete tõendite põhjal. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et KrMS § 33 lg 1 kohaselt on kahtlustatav isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises, mis tähendab, et kui kogutud tõendid ei viita isikule kui tõenäolisele kuriteo toimepanijale, puudub alus isikut kahtlustada. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus esindaja poolt kaebuses toodu tõendite hindamise osas tähelepanuta.
8. Esindaja on kaebuses välja toonud ka tema hinnangul kohtueelses menetluses alusetult kogumata tõendid. Nii on esindaja leidnud, et menetlejal tulnuks A. Oja suhtes teha täiendavaid meditsiinilisi uuringuid, nagu ka kindlaks teha, et A. Ojale oli tehtud silma laseroperatsioon veebruaris 2011, mille tagajärjel A. Oja nägemisteravus tõusis kuni X.X. Lisaks on esindaja leidnud, et kriminaalmenetluses tuleks läbi viia A. Oja täiendav ülekuulamine. -4- Ringkonnakohus leiab, et esindaja poolt väljatoodud menetlustoimingute teostamine või täiendav läbiviimine ei ole käesoleval juhul vajalik ning ei tingi Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Esmalt rõhutab ringkonnakohus, et vaidlust ei ole asjaolus, et A. Ojal on esinenud vigastused, vaid selles, et kriminaalmenetluses kogutud isikulised tõendid sündmuste käigu ja kulgemise kohta ei ole omavahel kooskõlas ning ei kinnita kahtlust, et V.A. on A. Oja suhtes toime pannud kuriteo. Nii on ka esindaja kaebuses õigesti märkinud, et A. Ojal esinenud vigastused on kriminaalmenetluses veenvalt tuvastatud. Seega on ringkonnakohus arvamusel, et täiendavate menetlustoimingute tegemine A. Oja vigastuste tuvastamiseks ei vajalik. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isikutel kehavigastuste või tervisekahjustuste tuvastamine on kõige objektiivsemalt võimalik tuvastada eelkõige pärast vigastusi või kahjustusi tekitanud sündmuse toimumist, mitte kohtuarstliku ekspertiisiga rohkem kui 5 kuud pärast juhtunut. Puutuvalt A. Oja täiendavasse ülekuulamisse märgib ringkonnakohus, et A. Oja on kriminaalmenetluses juba üle kuulatud ning ta on andnud omapoolseid selgitusi, sh esitatud avaldustes, tema ja V.A. vahel tekkinud konfliktide kohta, mistõttu puudub vajadus A. Oja täiendavalt üle kuulata. Ühtlasi ei ole A. Oja või tema esindaja toonud sündmuste kohta välja uusi, täiendavaid asjaolusid, mis võiksid kriminaalmenetluses olulist tähtsust omada. Esindaja on küll kaebuses märkinud, et A. Ojal oli väidetavalt soov esitada kohtueelses menetluses täiendavaid dokumente ning anda täiendavaid selgitusi. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, et kui A. Ojal tõepoolest sellesisuline soov oli, miks ei ole nimetatud dokumente lisatud Riigiprokuratuurile või ringkonnakohtule esitatud kaebuse juurde, et nende osas oleks võimalik seisukohta võtta. Ringkonnakohus leiab, et pelgalt sellesisuline väide ei tingi Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist.
9. Lisaks leiab ringkonnakohus, et nii uurimisasutus kui ka Riigiprokuratuur ei ole vääralt kohaldanud ega tõlgendanud õigusnorme. Maarika Kuusk kohtunik -5-