← Eesti

1-11-12858/13

Obsah (7)§ 199§ 68§ 73§ 56§ 2§ 27§ 32

1-11-12858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2012.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12858 (10267001305) Kohtunik Rubo Kikerpill Koh

§ 199lg 2 p 8,9 järgi üldmenetluse korras.

Süüdistatav DMITRI DANILOV Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: 38001190212 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kehtivaid karistusi ei ole Tõkend: 28.11.-30.11.2010.a. peeti Dmitri Danilov kahtlustatavana kinni 06.12.2010.a. peeti Dmitri Danilov kahtlustatavana kinni ning Pärnu Maakohtu 07.12.2010.a. määrusega ta vahistati 02.03.2011.a. vabastatud vahi alt ning kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld 29.09.2011.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON 1

(7)1-11-12858 Süüdi tunnistada Dmitri Danilov

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõista kaks aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse viibitud ajavahemikud 28.11.2010 kuni 30.11.2010 ja seejärel 06.12.2010 kuni 02.03.2011, s.o kolm kuud karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub üks aasta ja üheksa kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagid täielikult ja sisse nõuda Dmitri Danilovilt: OÜ T (pankrotis) kasuks 1613,33 €; OÜ R kasuks 223,69 €; OÜ K E kasuks 46 €. Välja mõista Dmitri Danilov`ilt KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 435 €, kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, isiku sundtoomise kulud 23,58 € ning tasu riigi õigusabi eest 326,40 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „Dmitri Danilov 1-11-12858 menetluskulud“ Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hüvitada vandeadvokaat Ants Nõmmikule tasu riigi õigusabi eest summas 326,40 €. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Dmitri Danilov´ it süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 26.11.2010.a kell 12.00 kuni 29.11.2010.a kell 11.00 tungis sisse x võrkaiaga piiratud laopinnale ning võttis sealt omastamise eesmärgil OÜ-le T kuuluvad kaevuraketise detailid, no 14tk pikendused, 1tk vedrupesa ning 1tk 140 mm polt. Samuti tema, 28.11.2010.a kella 09.30 ajal sisenes x asuva K P territooriumil asuvasse parklasse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal seisnud OÜ- le R kuuluvast veokist SISU (reg.märgiga xxx) kütusekorgi eemaldamise teel 200liitrit diiselkütust kogumaksumusega 3500 krooni. Seejärel üritas ta varastada veoki Sisu kõrval seisvast OÜ-le K E kuuluvast sõidukist Scania (reg.märgiga xxx) diiselkütust, kuid kütusepaagi lukustuse tõttu, jäi nimetatud tegu lõpule viimata, tekitades kütusepaagi korgi lõhkumisega OÜ-le K E kokku 1500 krooni suuruse varalise kahju. Samuti tema, 06.12.2010.a kella 05.00 ajal püüdis x territooriumilt võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le FW kuuluvat kahte malmist kaevurõngast ja malmist kaevuluuki kogumaksumusega 3200 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, OÜ R töötaja sekkumise tõttu. 2

(7)1-11-12858 Seega Dmitri Danilov, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Dmitri Danilov end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja leidis, et süüdistatavale on ebaõigesti omistatud süüdistus § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, kuna tõendid, mis otsesõnu kinnitaksid süüd ei tuvastatud ja Dmitri Danilov tuleks õigeks mõista. Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud süüteod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes

§ 56vastavad karistused.

Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu ja rahuldada kannatanute tsiviilhagid. Prokuröri taotlusel kuulati üle kannatanud ja tunnistajad ning uuriti kirjalikke tõendeid. Lisaks uuriti kohtulikult asitõendeid, uurimistoimingu ja kohtuistungi protokolle, muid dokumente ja teabesalvestisi, millistele kohus viitab allpool. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistuses heidetakse Dmitri Danilovile ette seda, et tema

  1. a ajavahemikul 26.11 kuni 06.12 pani toime vargused x asuval territooriumil, mis seotud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Varguste objektideks olid kütus ning erinevad kanalisatsiooniehitusdetailid, s.o. võõrad vallasasjad. Dmitri Danilov end süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et otsib looduses vedelevat vanametalli ja müüb seda elatise saamise eesmärgil. Ta on viinud metalli ka OÜ T, kuid see ei ole kunagi kuulunud OÜ-le T. Kütusevargust ja veokil kütusepaagi korgi lõhkumist süüdistatav eitas samuti. Tema sõnul sõitis ta juhuslikult mööda sündmuskohast, kui keegi mees peatas teda ja pakkus kütust müüa. Tema nõustus ja mees pani kanistri tema autosse. Seejärel ütles, et käib territooriumil ära ja toob veel kütust. Tema ootas, kuid võõras ei tulnud, mille pärast läks ta territooriumile võõrast otsima. Sisenenud territooriumile, nägi, et veoautost tilgub kütust, ta tahtis punni kinni keerata, kuid siis tuli keegi mees ja hakkas karjuma. Tema ehmus ja põgenes. Süüdistatav kinnitas, et eeluurimisel antud ütlused, kus ta tunnistas kütusevargust, on ebaõiged, kuna sel perioodil oli ta stressis ja eraelus oli armastatud naisega probleeme. Dmitri Danilov eitas ka OÜ F malmist kaevurõngaste ja –luukide varguse katset 06.12.
  2. Ta seletas, et sõitis juhuslikul sündmuskohast mööda, kui teda tabas soov keha kergendada. Kuna oli pime läks ta suvalises suunas, kuid siis avastas ta, et tualettpaberit pole kaasas. Selle tõttu loobus ta ettevõtmisest, läks tagasi autosse ja sõitis minema. Tunnistaja J H andis ütlusi selles, et tema tunneb süüdistatavas ära isiku, kelle on tabanud kahel korral, 28.11.2010 ja 06.12.2010, OÜ R territooriumil varguste toimepanemiselt, s.o veokist kütuse varguselt ja hiljem katselt varastada FW metallesemeid ning asus Dmitri Danilovit mõlemal korral koheselt taga ajama, mis mõlemal korral lõppes ka Dmitri Danilovi kinnipidamisega. Dmitri Danilov kasutas halli värvi kaubikut Toyota Hiace, P M embleemidega. Lisaks J H kinnitas, et Dmitri Danilov näitas pärast 28.11.2010.a 3

(7)1-11-12858 kinnipidamist ning politsei poolt sündmuskohale toomist politseile selle auto kütusepaagikorgi asukoha, millisest autost ta ennist oli üritanud diislit varastada. Tunnistaja kinnitas, et OÜ R veokist voolas maha diislikütust 220 l, 5 liitrit said kätte ja kahju on ettevõttele tekitatud 223,69 €, mille palus sisse nõuda süüdlaselt. Tunnistaja sõnul Danilov palus 28.11.2010 pärast tabamist, et „klaarime asjad ära ning politseid pole vaja kutsuda, et ta tagastab kütuse“. Tunnistaja M L sõnul oli 28.11.2010.a. lisaks OÜ R veokist kütuse vargusele üritatud varastada kütust ka temale kuuluva äriühingu, OÜ K E, veokist Scania. Lõhuti kütusepaagi kork, kuid kütust ei saanud varas kätte. Kahju on 46 €, mille palub sisse nõuda süüdlaselt. Tunnistaja S B andis ütlusi selles, et talle helistas 06.12.2010 J H, kes teatas, et tabas ühe isiku, kes võis katsetada varguse toimepanemist. Kohapeal selgus, et OÜ-le FW kuuluvad kaks metallist kaevukaant ja -kraed olid veeretatud aia äärde, seda ilmselt varguse toimepanemiseks, samas midagi kaduma ei läinud. 18.02.2011. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi kolme valget kanistrit, kinnitab, et kaks neist leiti 28.11.2010.a. x territooriumil veoki juurest ning kolmas D. Danilov sõidukist kinnipidamisjärgselt. 06.12.2010.a. koostatud läbiotsimisprotokoll kinnitab, et toimetati läbiotsimist D. Danilovi kasutuses olevas sõidukis Toyota Hiace [xxx], kust leiti samuti valget värvi kanistrid. Läbiotsimisprotokolli juures on ka fototabel, millel on jäädvustatud D. Danilovi kasutuses olev helehalli värvi Toyota Hiace [xxx], millel on eritunnustena P M kleebised. Nii J H kui ka T K on tunnistajana andnud ütluseid selle kohta, et Dmitri Danilov kasutas sellist Toyota väikebussi, millel olid eritunnusena P M embleemid. 06.12.2010.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et selles fikseeritud sündmuskoht vastab täielikult tunnistajate S B ning J H poolt kohtus antud ütlustega - aia najal on püsti seismas kaevukaan ning jalgväravast paremal asetsevad kaks kaevurõngast, mis on tõstetud üksteise peale. Samuti on fikseeritud ära, et territooriumil on lumes jäljerajad, mis asuvad jalgvärava juures olevate kaevurõngaste ja nende esialgse ladustamise koha vahel. Ajavahemikul 26.11- 29.11.2010 OÜ- lt T varastatud kaevuraketiste detailide vargust tõendavad järgmised tõendid. Tunnistaja J H andis ütlusi selle kohta, et pärast 28.11.2010.a. hommikusel ajal tegid nad politseiga veel x asuval territooriumil ringkäigu ning nad avastasid, et euroalustel on kaduma läinud metalltorud. Kusjuures lumel oli näha samad jalatsijäljed, mis kütusevarguse alla langenud veokite juures. Kütusevarguse pani tunnistaja sõnul toime Danilov. OÜ T objektijuht R K andis tunnistajana ütlusi selles, et J H helistas ja ütles, et tabas kütusevarga. Kohapeal selgus, et sama isiku jalajäljed olid ka nende firma vara laostamiskohalt piirdeaia suunas. Selgus, et osa kaevuraketisi oli üle aia visatud ja varastatud. Kuna tegu oli väärtusliku ja väga spetsiifilise kaubaga, läks ta neid otsima vanametalli kokkuostupunkti. T leidiski ta osa otsitavaid esemeid. Töötaja ütles, et selle kauba tõi keegi mees Toyota kaubikuga. OÜ T juhataja T K andis tunnistajana ütlusi selles, et R K avastas nende territooriumilt vanametalli seast oma firma kaevuraketisi. Kuna vanametalli vastuvõtja vaatab tavaliselt üle, millist kaupa tuuakse, meenus talle, et need esemed tõi keegi mees halli Toyota kaubikuga, millel P M embleemid. Turvakaamera salvestiste ülevaatamisel oligi näha uuritav kaubik ja metalli toonud isik, kelleks hiljem osutus süüdistatav. Kohtu hinnangul omab tõenduslikku tähendust ka asjaolu, et OÜ-lt T varastati kaevuraketiste detailid ära samal ajavahemikul, mil D. Danilov üritas varastada samal territooriumil parkinud veokitest diiselkütust ning nädal hiljem kaevukaasi ja - rõngaid. Tunnistajad H ja K 4
(7)1-11-12858 kinnitasid samuti, et lumel olid nii kütusevarguse kui kaevuraketiste vargusekohal samad jalatsijäljed. Tõendamist on leidnud ka see, et 26.11.2010. a viidi Tolmetex OÜ Pärnu osakonda vanametalli, mille sortiment ja kaal vastavad OÜ-lt Trassid varastatud esemete sortimendile ja kaalule. Metalli viidi Tolmetex Pärnu osakond sõidukiga Toyota Hiace, millel Paikuse Motoklubi embleemid, mida kasutas sel ajaperioodil D. Danilov. Siinjuures peab kohus oluliseks märkida, et nii Toomas Kängsepp kui ka Rein Korjus andsid ütlusi selle kohta, et kaevuraketiste detailide puhul on tegu spetsiifiliste detailidega, mille kasutusvaldkond on väga limiteeritud. Seega ei ole neid võimalik ka leida suvalisest asupaigast, suvaliste isikute poolt. Kohus leidis, et Dmitri Danilovi seletus ei ole eluliselt usutav, see on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega, ennastõigustav ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivsest külge, siis kuna kõik antud kriminaalmenetluse esemeks olnud vargused pandi toime piiratud territooriumilt, kuhu võõrastel inimestel ei peaks asja olema, siis saab D. Danilovi käitumist käsitleda kõigil juhtudel eesmärgipärasena. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et D. Danilov pani kõik vargused toime kavatsetult.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Kohus tegi kindlaks, et Dmitri Danilov võttis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteod pani ta toime sissetungimisega võõrale territooriumile ja vähemalt kolmel korral lühikese ajavahemiku jooksul, s.o. süstemaatiliselt. Seega kõik Dmitri Danilovile omistatud süüteod vastavad

§ 199

lg 2 p 8, 9 süüteokoosseisule ja on õigusvastased.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. KARISTUS 5

(7)1-11-12858

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. Dmitri Danilov on süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mille eest on seadusandja sanktsioonina sätestanud kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Dmitri Danilovi käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, tegu on isikuga, kellel ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Arvestades tõika, et isikul puudub kindel töökoht ja sissetulek, ei pea kohus õigeks rahalise karistuse mõistmist. Kuna isik on toime pannud lühikese ajaga rea vargusi, tuleb karistuseks mõista vangistus, mille kestus oleks alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 2 aastat. Arvestades, et isikul kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tuleb vangistus

§ 73

lg 1 ja 3 jätta tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 3 kuud karistusaja hulka.

TSIVIILHAGID Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 6

(7)1-11-12858 Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on hagejal tekkinud kahju ja et see on põhjuslikus seoses Dmitri Danilovi käitumisega. Kannatanud on oma hagi suuruste tõendamiseks esitanud kohtule ka nõude aluseks olevad kirjalikud tõendid ja andsid kohtuistungil selgitusi kahju tekkimise kohta. Nii selgitas OÜ R esindaja, et kahju tekkis kütuse vargusest nende veokist. OÜ K E esindaja selgitas, et kahju tekkis kütusevarguse katse käigus veoauto kütusepaagi korgi lõhkumisest. Dmitri Danilov eitas varguste toimepanemist ja selle tõttu ka tsiviilhagi nõudeid, samas sisulisi vastuväiteid nõuete osas ei esitanud. Kohus tuvastas, et vargustega tekitas süüdistatav kannatanutele varalist kahju järgmistes summades: • OÜ- le T (pankrotis) 1616,33 €; • OÜ- le R 223,69 €; • OÜ- le K E 46 €. Kohus eespoolt tegi kindlaks, et kahju on tekkinud ja see on põhjuslikus seoses Dmitri Danilovi käitumisega. Seega kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele ja Dmitri Danilovilt sissenõudmisele. MENETLUSKULUD KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik kohtu määratud ulatuses. Kohtulik uurimine kinnitab, et kohustatud isikuks on Dmitri Danilov. Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha, kaitsjale toimikukoopia tegemise kulud ja tasu riigi õigusabi eest. Lisaks rakendas kohus Dmitri Danilovi kohtusse toimetamiseks sundtoomist, mille kulud tuleb jätta samuti tema kanda. Seega välja tuleb mõista Dmitri Danilovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigi tuludesse sundraha 435 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,45 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest 326,40 € ja § 146 lg 1 p 2 alusel sundtoomise kulud 23,58 €. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.