Obsah (4)
§ 313§ 310§ 175§ 1791-11-10733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 29.03.2012.a Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-11-10733 (10250100539) Kohtukoossei
§ 313
, § 315 lg 4,
§ 310lg 1, Võlaõigusseaduse § 127, § 1043 ja § 1045 lg.
1 p.5, RESOLUTSIOON Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436, § 438 lg 1, § 442 lg 5, 7, 8 järgi Tunnistada Margus Kaldoja süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks üks
(1)aasta ja kolm
(3)kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Margus Kaldoja kahe
(2)aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Margus Kaldoja suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata 29.03.2012. a 1
(17)1-11-10733 Välja mõista Margus Kaldoja’lt riigituludesse menetluskuludena
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 460.68 €,
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 435 €.
§ 175
lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide koopiate tegemise eest 0.90 € riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „1-11-10733 Margus Kaldoja menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada AS S L tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista tsiviilhagi katteks Margus Kaldoja’lt õigusvastaselt tekitatud kahju summas 61 661.05 € (kuuskümmend üks tuhat kuussada kuuskümmend üks eurot ja 05 senti) AS-i S L (reg.kood 10281767, asuk. T x, T, AS S L arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx S pangas) kasuks. Asitõendid - P L luba nr xxxx, mis on väljastatud sõidukile Renault Master, reg märk xxx xxx, asub kriminaalasja materjalide juures pitseeritud ümbrikus tähistusega „2“ jätta toimiku materjalide juurde. Faktilised asjaolud Margus Kaldojale on esitatud süüdistus selles, et, olles OÜ AT juhatuse liige ajavahemikul 11.08.2005 kuni 12.03.2010, pööras ajavahemikul 18.02.2010 kuni 25.02.2010 ebaseaduslikult tema valduses olevad ja liisinguandjale AS-ile S L kuuluvad sõidukid koguväärtusega 61 661 EUR eeluurimisel tuvastamata kolmandate isikute kasuks, mis seisnes järgmises: AS S L ja OÜ A T juhatuse liige Margus Kaldoja sõlmisid järgmised liisingulepingud, mille alusel OÜ A T kohustus vastavalt maksegraafikutele tasuma igakuiseid liisingumakseid: 04.07.2007 a liisingulepingu nr xxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-lt S L veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 19 381,84 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ A T viimase makse 18.01.2010 a summas 4600 krooni. 31.07.2007 a kapitalirendilepingu xxxxxxxx millega OÜ AT liisis AS-lt S L sõiduauto Ford Transit, reg märk xxx xxx, VIN xxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 236 000 krooni. Liisingulepingu alusel tasus OÜ A T viimase makse 18.01.2010 a summas 2000 krooni. 03.12.2007 liisingulepingu nr xxxxxxxxxx, millega OÜ A Tliisis AS-ilt S L sõiduki Renault Master, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 7669,40 EUR. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ A T viimase makse 30.11.2009 summas 2034,40 krooni. 06.03.2008 a liisingulepingu nr xxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-lt S L sadulveoki Mercedes- Benz Actros, 1843LS, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxx, kogumaksumusega 29 789,22 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ A T viimase makse 16.12.2009 a summas 4400 krooni. 28.03.2008 a liisingulepingu nr xxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-lt S L poolhaagise Knapen Koc, reg märk xxx xx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 40 724,50 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ A T viimase makse 16.12.2009 a summas 2700 krooni. 28.03.2008 a liisingulepingu nrxxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-lt S Lsadulauto Mercedes- Benz 1840 Actros, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 33 937,08 EUR. Liisingulepingu alusel tasus OÜ A T viimase makse 16.12.2009 a summas 11 000 krooni. 02.02.2010 edastas AS SEB Liising 2
(17)1-11-10733 OÜ-le A T teatise eelnimetatud lepingute lõpetamise kohta, milles teavitas OÜ-d A T lepingute mittekohase täitmise tõttu lepingute ennetähtaegsest lõpetamisest alates 18.02.2010 ja kohustas sõidukid koheselt tagastama. 18.02.2010 Margus Kaldoja sõidukeid ei tagastanud ning viimane tähtaeg kokkuleppel AS S L kliendihalduri R R sõidukite tagastamiseks oli 23.02.2010. Käesoleva ajani ei ole Margus Kaldoja liisinguesemeid nende seaduslikule omanikule AS-ile S L tagastanud, vaid on sõidukid ebaseaduslikult võõrandanud eeluurimisel tuvastamata kolmandatele isikutele. 25.02.2010, vahetult peale AS S L poolt 02.02.2010 edastatud liisingulepingute lõpetamise teadet ja sõidukite viimast tagastamise tähtaega vormistati AS S L teadmata OÜ A T uueks fiktiivseks omanikuks ja juhatuse liikmeks Läti kodanik U A. Samuti allkirjastasid Margus Kaldoja ja U A 25.02.2010 kuupäevaga OÜ A T raamatupidamise ja põhivarade üleandmise akti. U A ei ole nimetatud akti alusel sõidukeid vastu võtnud ega ole teadlik OÜ A T tegevusest ega endise juhatuse liikme Margus Kaldoja poolt sõlmitud liisingulepingutest. 25.02.2010 toimetas Margus Kaldoja liisingusõidukid: MercedesBenz Atego, reg märk xxx xxx; Renault Master, reg märk xxx xxx; Mercedes- Benz Actros, reg märk xxx xxx koos poolhaagisega Knapen Koc, reg märk xxx xx; Mercedes- Benz Actros, reg märk xxx xxx ja Ford Transit, reg märk xxx xxx, U parklasse, kuskohast nad viidi kohe peale nende parklasse toimetamist eeluurimisel tuvastamata isikute poolt minema. Seega Margus Kaldoja, pöörates suures ulatuses enda valduses oleva võõra vallavara kolmandate isikute kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Margus Kaldoja kolme
(3)aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi ning rahuldada AS S L tsiviilhagi 73 826.40 € suuruses summas. Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et tema pole ilma panga nõusolekuta enda valduses olevat võõrast vallavara suures ulatuses kolmandate isikute kasuks pööranud. Kaitsja palus Margus Kaldoja süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista, kuna tema süü pole tõendamist leidnud. Maakohtu seisukoht Kohus kontrollib ja analüüsib Margus Kaldojale etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt toime pandud KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustele vastava teo toimepanemist. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Margus Kaldoja oli OÜ A T ainuosanik ajavahemikul 08.08.2005 kuni 25.02.2010 ning juhatuse ainuliige ajavahemikul 11.08.2005 kuni 12.03.2010. Alates 25.02.2010 on OÜ A T ainuosanik ja alates 12.03.2010 OÜ A T juhatuse ainuliige Läti kodanik U A. Kohus avaldas ja uuris kohtuliku uurimise käigus ning tegi kindlaks, et AS S L ja OÜ A T juhatuse liige Margus Kaldoja sõlmisid järgmised liisingulepingud: 04.07.2007 liisingulepingu nr xxxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-ilt S L veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx, VIN:xxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 19 381,84 €. 3
(17)1-11-10733 04.07.2007 üleandmise- vastuvõtu akti alusel sai Margus Kaldoja sõiduki oma valdusesse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ A T viimase makse 18.01.2010 summas 293.99 €. Tagastamata liisingueseme jääkväärtus on 8412,27€. 31.07.2007 kapitalirendilepingu xxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-ilt S L sõiduauto Ford Transit, reg märk xxx xxx, VIN xxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 15083.15 €. 31.07.2007 üleandmise- vastuvõtu aktialusel sai Margus Kaldoja sõiduki oma valdusesse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ A T viimase makse 18.01.2010 summas 127.82 €. Tagastamata liisingueseme jääkväärtus on 5274,24 €. 3.12.2007 liisingulepingu nr xxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-ilt S L sõiduki Renault Master, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 7669.40 €. 13.12.2007 üleandmise-vastuvõtu akti alusel sai Margus Kaldoja sõiduki oma valdusesse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ AT viimase makse 30.11.2009 summas 130.02 €. 06.03.2008 liisingulepingu nr xxxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-ilt S L sadulveoki Mercedes-Benz Actros, 1843LS, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 29 789.22 €. 07.03.2008 üleandmise- vastuvõtu akti alusel sai Margus Kaldoja sõiduki oma valdusesse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ A T viimase makse 16.12.2009 summas 281.21€. Tagastamata liisingueseme jääkväärtus on 11 877.71 €. 28.03.2008 liisingulepingu nr xxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-ilt S L poolhaagise Knapen Koc, reg märk xxx xx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 40 724,50 €. Üleandmise-vastuvõtu akti alusel sai Margus Kaldoja sõiduki oma valdusse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ A T viimase makse 16.12.2009 summas 172.56 €. Tagastamata liisingueseme jääkväärtus on 22 575.58 €. 28.03.2008 liisingulepingu nr xxxxxxxxx, millega OÜ A T liisis AS-ilt S L sadulauto Mercedes- Benz 1840 Actros, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kogumaksumusega 33 937.08 €. 01.04.2008 üleandmisevastuvõtu akti alusel sai Margus Kaldoja sõiduki oma valdusse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste eest tasus OÜ A T viimase makse 16.12.2009 summas 703.03 €. Tagastamata liisingueseme jääkväärtus on 13 521,25 €. 2009 detsembrist tekkisid OÜ-l A Ts tõsised makseraskused millega nõustus ka süüdistatav Margus Kaldoja. 02.02.2010 saatis AS S L OÜ-le A T tähitud kirjaga teatise eelnimetatud lepingute lõpetamise kohta, milles teavitas lepingute mittekohase täitmise tõttu OÜ-d A T lepingute ennetähtaegsest lõpetamisest alates 18.02.2010 ja kohustas sõidukid koheselt tagastama. Margus Kaldoja kinnitas kohtuistungil, et 2010 a veebruari alguses või jaanuari lõpus oli panga suhtumine selline, et autod tuleb kindlasti tagasi tuua või suudan ma leida ise ostja ja müün ise maha. Ajal kui tagastamise tähtaeg saabub, tuleb sõidukid liisingu platsidele tagasi viia. Minu valik oli see, et leida ise ostjad. Pank ütles, et kui meie võtame autod ära siis me vaatame nad üle, hindame olukorra ja sealt tuleb ilmselt mingi nõue ka minu vastu, jääksin neile veel võlgu ja peaksin enda isiklikust tulust maksma. See oli minu valik, kõigepealt helistas mulle K ta tundis huvi, et kas ma tööd teen, ma ütlesin, et ei tee, autod on katki ja seisvad. Tema tahtis ühte haagist osta. Siin tuttavate tuttavad helistasid ja tundsid huvi kaubiku ja väikse veoauto vastu. Ma vaatasin, et inimestel on huvi ja püüdsin neid sõidukeid ise müüa. Mingi hetk tekkis mõte, et prooviks müüa koos firmaga, et nii on lihtsam võtavad üle nii autod kui töölepingud. Kui ma kuulutuse lehte panin helistas kas järgmisel päeval mulle U A ning tundis huvi, et millega firma tegeleb, kas firmal on ka võlad, samas hinna osas leppisime kokku selle inimesega, kes kohal käis vist J nimeline. Ta vaatas siin olukorra üle, mina ütlesin, et tahaks saada kuskil 60 000 krooni. Ta lubas U rääkida. Helistas kas samapäeva õhtul või järgmise päeva hommikul, et ta on tehinguga nõus. U maksis sularahas, pool ennem notarit ja teine pool oli vist peale notarit. Igal juhul oli see sularahas ja kroonides. U isiklikult nägi autosid peale notarit. Vaatamine toimus J koos, allkirja pani alla siis kui oli autod üle vaadanud ja tehnilised passid kontrollitud, mitte notaris. 4
(17)1-11-10733 Raamatupidamise dokumendid ma andsin üle kohe peale notarit, siis kui poisid seal S juures bussiga ootasid. Veel kinnitab süüdistatav, et autod olid erinevates kohtades laiali. Sõitsin oma autoga ees ja tema bussiga järgi ja näitasin kus autod on. U vaatas dokumendid jooksvalt üle, et kas auto on sama mis üleandmise aktis kirjas on ja toimetas need ka kohe minema. Margus Kaldoja kinnitas, et pank oli lubanud veokid ise temal realiseerida, samas kohtule panga kirjalikku nõusolekut võõrandada veokid esitada ei olnud, samuti kinnitas süüdistatav et veokite võõrandamisest ta ei teavitanud panka alles siis kui panga töötaja võttis temaga ühendust tunnistas, et veokid on võõrandatud koos firmaga. Alljärgnevalt kuulas kohus üle ristküsitluse käigus üle järgmised tunnistajad: R R kinnitas kohtuistungil, et töötas S pangas, äridivisjonis, liisingu järelevalvegrupis ning tegeles probleemsete klientidega, kes olid jäänud makseraskustesse. Temale anti üle kliendihaldus hetkel kui A T ei olnud oma P S kliendi halduriga, oma maksemuredele lahendust suutnud leida. Kuna võlgnevus oli vähemasti panga mõistes piisavalt suur siis saatis ta välja 02. veebruaril 2010 aastal A Tteatise lepingute ennetähtaegse lõpetamise kohta ja palus varad tagastada. Temaga võttis ühendust Margus Kaldoja isiklikult ja sellel hetkel oli ta koostöövalmis ja nägi võimalusi kuidas võiks äritegevust edasi toimetada uue firma all ja väljendas soovi seda sama vara võtta endaga seotud teise firmasse, palusin tal ühendust võtta enda P halduriga S-ist. Ühe auto osas me andsime üleandmise nõusoleku aga seda oluliselt hilisemas etapis. Margus Kaldoja ja S P kontori vahel ei tekkinud sellist diskussiooni või suhet, et oleks reaalselt seal midagi toimunud. Krediidiotsust R R ei jõudnud, et lubada need varad teise lepingusse. Pigem Margus Kaldoja enda tegevuse tulemusena ei saanud üksi leping päästetud või sõlmitud uus. Margus Kaldojal paluti 18.02.2010.a tagastada varad vastavalt panga poolt kirjalikult määratud platsidele, mõlemad platsid kuhu Margus Kaldoja pidi sõidukid tooma asusid T. Kuna võlgnevus ei olnud tasutud ja ei olnud ka varasid ära toodud helistas R R võlgnikule samal päeval 18.veebruaril 2010.a ja jäi kokkulepe, et hiljemalt järgmisel päeval tuuakse varad ära. Margus Kaldoja tõi põhjuseks ilmastiku olud. 22.veebruaril 2010 a. oli vestlus Margus Kaldojaga uuesti siis oli vabandus, et ei saanud juhte. Seejärel jäi kokkulepe, et 23 veebruariks 2010 kella 15.00 on autod ära toodud kuid ka seda ei juhtunud. Kuna Margus Kaldoja enda tegevuse tulemusel varasid ei tagastatud siis tellisime teenusena varade tagaotsimise, kahelt ettevõttelt. Mitte üheaegselt aga kõigepealt W poolt kes otsis ja leidis ühe vara. Ühe haagise Knapen mis oli antud Margus Kaldoja poolt MOÜ-le kasutada. Sellel hetkel kui me selle üles leidsime andsime nõusoleku haagise nr 813DV vastutavale hoiule andmise OÜ M. Tunnistaja kinnitas, et andis veel täiendavad kuupäevad 19 veebruar 2010, 22 veebruar 2010 ja 23 veebruar 2010 kui täiendavatel kuupäevadel Margus Kaldoja neid autosid ikkagi ära ei toonud ega võtnud enam Margus Kaldoja temaga ühendust. Tunnistaja ütluste kohaselt kui püüdsin ühendust võtta, siis vastas juba keegi vene keelt kõnelev kodanik ja kes ajas täiesti segast juttu ja ei olnud võimalik aru saada mida ta tahab öelda. See oli 01 märts 2010 kui helistasin Margus Kaldoja telefoni numbril xxxxxxxxx mis oli siis ka pangas A T kontakt telefoni numbriks antud Margus Kaldoja poolt. Vastas sellele telefoni numbrile keegi võõras, kes tutvustas ennast uue ettevõte omanikuna ja ta ei olnud kuulnud ega ka ei olnud teadlik mingitest probleemidest ega ka liisingutest. Küsisin, et kas on teadlik, ettevõtte või asutuse kasutuses olevad varad, sõidukid peavad olema tagastatud S liisingule oli vastus, et ei ole. Autode asukoha kohta vastust ei saanud, küll tunnistas, et on AT esindaja. Seejärel 01märtsil 2010 a võtsin E- äriregistrist väljavõtte ja sealt oli näha, et omanikuks on UA, samas Margus Kaldoja ennem vestluste ajal ei kinnitanud, et oleks soovinud firma võõrandada. Kohtu hinnangul tunnistaja R R ütlused tõendavad üheselt, et Margus Kaldoja oli teadlik vara tagastamise kohustusest ning veelgi enam ta lubas korduvalt sõidukid tagastada kuid ei teinud seda. Vastuvaidlematult on tõendatud, et põhjendatud takistusi, varade tagastamiseks Margus Kaldojal ei olnud. 5
(17)1-11-10733 Tunnistaja R K kinnitas kohtuistungil, et oli OÜ R, juhatuse liige kes tegeles inkasso ja õigusabi teenuste osutamisega. 2010 aasta alguses S P pöördus nende poole, et me otsiksime üles ja võtaks ära S Pangale kuuluvad varad, milleks olid tööstuslikud tehnikamasinad, veokid, kaubik, käru. Otsisime kontakti Margus Kaldojaga. Panga poolt edastatud kontaktidel me teda kätte ei saanud. Võtsime ühendust tema isaga ja palusime, et isa informatsiooni edasi annaks ja ta võtaks meiega ühendust. Peale seda võttis meiega telefoni teel Margus Kaldoja ühendust ning me selgitasime, et oleme S panga volitatud esindajad varade tagastamisel ja A T tuleb tagastada S panga varad. Margus Kaldoja ütles, et need varad ei ole tema valduses, ettevõte on müüdud ja varad on uuele juhatuse liikmele üle antud. Äriregistrist vaatasime selle informatsiooni ise üle ja uue juhatuse liige oli läti kodanik A. Margus Kaldojalt mis kinnitaks autode üle andmist viimane S Pangale ei esitanud. Seejärel pöördusime Läti koostööpartnerite poole, kuna tegemist oli Läti kodanikuga palvega kontrollida kas varad on üle antud Läti kodanikule ja kas on võimalik kontakti saada. Koostööpartner sai kontakti Läti kodanikuga ning võeti seletuskiri selle kohta, kus viimane kinnitab, et tema ei ole neid varasid Margus Kaldojalt vastu võtnud. Kuivõrd äriregistrist see väljatrükk kinnitust leidis ja tulenevalt sellest, et oli käimas kriminaalmenetlus siis me rohkem ei pidanud vajalikuks sellesse küsimusse sekkuda. Ülalnimetatud tunnistaja R K poolt antud ütlustega saab kohus teha järelduse, et liisingvara AS-ile S L mittetagastamise ning kadunud liisingvara otsimisega seotud asjaoludega on tuvastatud, et Margus Kaldoja oli liisingvarad 2010 a alguses ära müünud. Tunnistaja J S kinnitas kohtuistungil, et umbes neli aastat tagasi hakkasin tööle firmas A T kuni jaanuari või veebruarini 2010.aastani. Äriühingut juhtis Margus Kaldoja, minu kasutuses oli Mercedes veok nr 496 koos sadulhaagisega nr 9 112 mis vedas turvast. 2010 a veebruari kuus rääkis Margus Kaldoja, et kuna ei suuda liisingut maksta võtab pank autod ära ning pakkus teise firma DUO Auto-sse üleminekut ülemuseks oli A L. Alates 22 veebruarist hakkasin seal firmas autojuhiks. AT Mercedes veok pidi Margus Kaldoja viima ise liisingu platsile. Veok oli pargitud minu elukohta Keraamika tänavale. Veebruari lõpus tõi Margus Kaldoja kaks Mercedest ka minu kasutuses olnud veoki P, mõlemad seisid D Auto juures. Ta ütles, et viib liisinguplatsile. Ühe auto viis ära ja teise viis ära 20 minut või poole tunni pärast. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud, et tunnistaja J S töötas OÜ A Tautojuhina ning andis ütlusi selle kohta, et autod pidi Margus Kaldoja tagasi andma pangale seoses makseraskustega, samuti on tuvastatud asjaolu, millal viimati J S sõitis ja nägi OÜ A Tvalduses olnud sõidukeid. Tunnistaja H U kinnitas kohtuistungil, et töötas OÜ A T autojuhina alates 2008 aprillist kuni 2010 aasta alguseni. Töösuhe selles firmas lõppes seoses sellega, et autod läksid makseraskuste tõttu pangale tagasi, nii oli Margus Kaldoja temale kinnitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema kasutuses Mercedes Actros reg nr xxx ja haagis Knapen. Jaanuari lõpus jäi auto O parklaase, P T maanteel. Hiljem nägin veel veokit D Auto platsil. H U ütluste kohaselt Margus Kaldoja pidi autod tagastama pangale. Enne Margus ütles, et saad oma isiklikud asjad autost ära tuua auto oli pargitud P ilma haagiseta. Teine veok oli samuti seal. Tunnistaja H U ütlustega tuvastas kohus, et H U töötas OÜ A T autojuhina ning kinnitas, millal viimati sõitis ja nägi OÜ A T valduses olnud sõidukeid. Tunnistaja T S kinnitas kohtuistungil, et äriühing A T on temale tuttav ja ta on pakkunud alltöövõtu korras transpordi teenust. A T soovis osta puistevedude kaks haagist müük toimus liisingu kaudu ja peale seda koostöö algaski. Ühel hetkel nägi tunnistaja P linnas, T mnt O tanklas autosid, helistasin Margus Kaldojale ja küsisin kas 6
(17)1-11-10733 ta tahab autsoid tööle panna, et meil on töö olemas. Vastus oli see, et tal ei ole vahendeid autosid korras hoida, kütust osta ja palka maksta. Võtsime ühe haagise Knapen rendile umbes kaks nädalat, kokkuleppe oli, et nii kaua kuni liising otsuse teeb saab A T seda kasutada ja kui tuleb liisingu poolne otsus siis anname kohe selle haagise tagasi. Ühel päeval A T Margus helistas, et liisingu otsus on tehtud ja haagis tuleb tal liisingule tagastada. Leppisime kokku, et T, kus on meie töökoda tuleb ta võtab meie platsilt nii haagise kui ka Mercedese ära ja nii ka Margus Kaldoja ühe teise isikuga ka tegi . Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et tunnistaja T S kinnitas millal talle kuuluv äriühing A T OÜ viimati kasutas ja nägi OÜ A T poolt liisitud sadulveokeid Mercedes-Benz Actros koos poolhaagistega, samuti on tuvastatud, et Margus Kaldoja oli teadlik, et veokid tuleb pangale tagastada, kuna sellest kohustusest informeeris Tõnu Sepikut Tunnistaja A K kinnitas, et töötas A T alates 2008 Mercedes Benz kaubiku juhina kuni 2010 veebruari keskpaigani. Reede õhtul panin auto R mnt terminali seisma, esmaspäeval tulin siis autot enam ei olnud. Helistasin Margusele ja ta ütles, et võta teise firma Volvo auto ja sõida sellega, uue firma nimi oli A G firma juhiks oli sama Margus Kaldoja. Tunnistaja A K ütlustega on tuvastatud, tunnistaja töötas OÜ AT autojuhina ning andis ütlusi selle kohta, millal ta viimati sõitis ja nägi OÜ A T valduses olnud sõidukeid. Tunnistaja P U kinnitas kohtuistungil, et rentis B M omanikuna T Vallas, L alevikus asuvat angaari metallitöödeks alates 2009 suvest kuni 2010 aasta lõpuni. Lisaks metalli töödele teostati ka autodele remonti. Sõiduki Renault Master kohta kinnitas, et see sõiduk seisis angaari kõige tagumises otsas, teave seisukorda ja omaniku suhtes tal puudus. Tunnistaja arvas, et J R koos R tõid sõiduki remondiks. Veel kinnitab, et toodi angaari ka veok Mercedes Benz koos järelhaagisega. S nimeline isik pidi need sõidukid ära viima kuid tulid teised inimesed kes ütlesid, et see on nende auto ning kinnitasid, et J R on neile võlgu ja nad võtavad selle haagise ära. Ennem oli aga kokkulepe, et S viib selle haagise ja veoki ära. Mul oli ükspuha, kes ta sealt ära viib ja suuremat numbrit ei teinud. Seal oli üheksa või kümme nahktagides meest kes ütlesid, et see auto viiakse ära ja oligi kõik. Kohtu hinnangul tunnistaja P U ütlused kinnitavad ja tõendavad asjaolu, et tema poolt kasutatavast angaarist leiti üks kadunud sõiduk Renault Master, reg märk xxx xxx ning samuti hoiti seal angaaris sadulveokit Mercedes Benz koos haagisega Kohtuliku uurimise käigus kohus tutvus 28.10.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et T maakonnas T vallas L alevikus asuvas angaaris asus OÜ A Tvalduses olnud sõiduk Renault Master, reg märk xxx xxx. 01.11.2010 asitõendi vaatlusprotokoll, sõidukile Renault Master, reg märk xxx xxx, mis tagastati 28.10.2010 selle seaduslikule omanikule AS S Liising. Ülejäänud liisinguesemed on ASile S Liising käesoleva ajani tagastamata ning sõidukite asukoht on teadmata. P L luba nr xxxx tõendab, et sõiduk oli OÜ A T valduses. Tunnistaja S S kinnitas kohtuistungil, et sõiduki Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx numbrid leiti tema kuurist mille tõi sinna JR ennem ärasõitu Soome. Tal oli auto pagasiruumis tööriistakast, koormarihm ja seal vahel oli autonumber ja tehniline pass. Kuna tal oli pakiruum asju täis, siis palus luba kas võib tööriista kasti tuua kaheks nädalaks tema juurde kuni Soomest naaseb. Kuna tal ka ennem seal on igasugused numbrimärke on olnud tõstis lihtsalt selle kasti maha ja ma isegi ei küsinud, et mis numbrid või mille jaoks need on. Sõidukist ma ei tea, seal olid ainult numbrid. Mercedes-Benzi sadulveokiga oli niipalju kokkupuuteid, et ma andsin JR võlgu, ta oli 7
(17)1-11-10733 mulle kunagi ka võlgu. Ma helistasin talle ja ütlesin, et ma võtaks nii kauaks selle auto panti mis tal seisis seal L angaaris. Meil oli kokkulepe, et võtan auto enda kätte kuni raha tagasi toob. Me läksime P U seda sadulveokit vaatama. Me tankisime, panime akud peale ja ma sõitsin linna autojuhi järgi, kes selle auto R ära tooks. Jõudes R, P U helistas, et ei ole mõtet tulla, et mingid inimesed tulid sinna hoovi ja võtsid auto käest ära ja viisid minema. Kohus leiab, et tunnistaja antud ütlustega on tuvastatud mis asjaoludel leiti tema kodust Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx registreerimismärgid ja registreerimistunnistus. 25.10.2010 läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr xxxxxxxx, S Selukoht aadressil K xx x, R tõendab asjaolu, et S S, kui OÜ-ga A T mitteseotud isiku kodust leiti OÜ A T valduses olnud veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx, registreerimistunnistus xxxxxxx ja registreerimismärgid. 12.01.2011 asitõendi vaatlusprotokoll, S S elukohast läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud veoauto MercedesBenz Atego, reg märk xxx xxx, registreerimistunnistus tõendab, et sõiduki registreerimistunnistus leiti kolmanda isiku S S valdusest Tunnistaja U A, kes kannab käesoleval ajal Läti Vabariigis kinnipidamise asutuses karistust ning kelle kohus kuulas üle kaugülekuulamise korras kinnitas, et kaks aastat tagasi sõitis A nimelise meesterahvaga viimase ettepanekul Eestisse, et kirjutatakse transpordiga tegeleva firma tema nimele. Selle firma omandas Margus Kaldojalt kellega kohtus Eestis kaks aastat tagasi, veebruaris. Mingisuguseid läbirääkimisi ostu müügi tingimuste osas ja muudes küsimustes ei peetud. Jurist valmistas dokumendid ette, mis olid eesti keeles. Vigases vene keeles jurist selgitas dokumentide sisu. Kas äriühingul olid varad, informatsioon selle kohta puudus. Kas äriühingul sõidukeid oli selle kohta informatsiooni ei antud. Kõik oli vormistatud juristi juures ja see on minu kaks aastat tagasi antud tunnistuses kirjas. Seal oli mitu kausta materjale aga need võttis A oma kätte. Margus Kaldojale ma firma ostu eest ei tasunud, vaid mulle tasuti A poolt 100 latti, Rohkem äriühinguga mingit kokkupuudet ei ole olnud, samuti pole kokkupuutunud Margus Kaldojaga peale seda eestis käiku. Veel selgitas tunnistaja, et firmal olid võlakohustused, toimivad lepingud ning muud talle ei selgitatud, paluti ainult allkirjastada dokumendid. Mulle ei räägitud transpordi vahenditest midagi. Tagasi teel Lätti rääkis Aleksei mingitest veokitest haagistest kuskil V. Kohtu hinnangul tunnistaja UA ütlused tõendavad asjaolu, et tema ostis varisikuna OÜ A T osa ning mingeid sõidukeid talle üle ei antud Seega on vastuvaidlematult tuvastatud kohtuliku uurimise käigus, et U A allkirjastas 25.02.2010 notari sekretäri juures OÜ A T osa ostu-müügilepingu ja samal kuupäeval ka raamatupidamise ja põhivarade üleandmise akti, milles on U A nimi trükitud U A. Kohtu hinnangul on tegemist tehnilise veaga ning tegemist on sama isikuga, Uldis Avizons’iga. Akti kohaselt andis Margus Kaldoja üle ja U A võttis vastu OÜ A T raamatupidamisdokumendid ja sõidukid Mercedes-Benz Atego, xxxxxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxx, Ford Transit, xxxxxx, VINxxxxxxxxxxxxx, Renault Master, xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Knapen Koc xxx xx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxx, MercedesBenz Actros xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx ja Mercedes- Benz Actros xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tähelepanuväärne on kohtu hinnangul asjaolu, et raamatupidamise ja põhivarade üle andmise aktis on kirjalikult fikseeritud, et U A kinnitab, et käesoleva akti eestikeelne tekst on temale arusaadav. Kohus kaugülekuulamise käigus küsis tunnistajalt kas viimane valdab eesti keelt kõnes ja kirjas oli vastus eitav. Seega U A poolt allakirjutanud 8
(17)1-11-10733 ülalnimetatud akti sisu ja soov osta osaühing A T ei olnud tema eesmärk, vaid soov teenida ühekordselt tasu. Seega tegelikkuses ei ole U A eelnimetatud akti alusel selles märgitud sõidukeid ega raamatupidamisedokumente vastu võtnud, ta ei ole neid kunagi näinud, ega tea nende asukohta. Eelnimetatud toimingute eest sai U A eeluurimisel tuvastamata isikult 100 latti. Kohus tuvastas, et 21.02.2010 lisas Margus Kaldoja OÜ A T müügikuulutuse internetiportaali s.ee, teavitamata sellest liisinguandjat, millest saab kohus teha järelduse, et OÜ A T müügikuulutuse paigutamisega oli Margus Kaldoja tahtlus suunatud äriühingu võõrandamiseks. 25.02.2010 OÜ A T ainuosaniku Margus Kaldoja otsus nrxxxxxxx juhatuse liikme Margus Kaldoja tagasikutsumise kohta ja U A uueks juhatuse liikmeks arvamise kohta tõendabki OÜ A T juhatuses toimunud muudatusi 25.02.
- 25.02.2010 OÜ A T ainuosaniku U A otsus ja avaldus Pärnu Maakohtu registriosakonnale tõendab OÜ A Tjuhatuses toimunud muudatusi 25.02.
- Maanteeameti väljatrükk veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxx, registritoimingute kohta tõendab sõiduki registreerimisega seotud asjaolusid. Maanteeameti väljatrükk sõiduauto Ford Transit, reg märk xxx xxx, VIN xxxxxxxxxxxxx, registritoimingute kohta -tõendab sõiduki registreerimisega seotud asjaolusid. Maanteeameti väljatrükk sadulveoki Mercedes- Benz Actros, 1843LS, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxx, registritoimingute kohta tõendab sõiduki registreerimisega seotud asjaolusid. Maanteeameti väljatrükk poolhaagise Knapen Koc, reg märk xxx xx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx, registritoimingute kohta tõendab sõiduki registreerimisega seotud asjaolusid. Maanteeameti väljatrükk sadulauto Mercedes- Benz 1840 Actros, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxx, kohta tõendab sõiduki registreerimisega seotud asjaolusid. 04.07.2007 liisinguleping nr Lxxxxxxx tõendab asjaolu, et OÜ Ax Tx liisis AS-ilt S Liising veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxx. Maksegraafik liisingulepingule nr Lxxxxxxx tõendab OÜ A Tx maksekohustust AS S Liising ees. 04.07.2007 veoauto Mercedes-Benz Atego, reg märk xxx xxx, üleandmise- vastuvõtmise akt tõendab asjaolu, et sõiduk oli antud üle OÜ A T valdusesse. 31.07.2007 kapitalirendileping nr Lxxxxxxx- tõendab asjaolu, et OÜ A T liisis AS-ilt S Liising sõiduauto Ford Transit, reg märk xxx xxx, VIN xxxxxxxxxxxxxxxx. Maksegraafik kapitalirendilepingule nr Lxxxxxxx- tõendab OÜ A T maksekohustust AS S Liising ees. 31.01.2007 sõiduauto Ford Transit, reg märk xxx xxx üleandmise- vastuvõtu akt- tõendab asjaolu, et sõiduk oli antud üle OÜ Ax Tx valdusesse. 03.12.2007 liisinguleping nr Lxxxxxxx tõendab asjaolu, et OÜ A T liisis AS-ilt S Liising sõiduki Renault Master, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxx. Maksegraafik liisingulepingule nr Lxxxxxx tõendab xxx xxx, üleandmise-vastuvõtu akt tõendab asjaolu, et sõiduk oli antud OÜ A T valdusesse. 06.03.2008 liisinguleping nr Lxxxxx tõendab asjaolu, et OÜ A T liisis AS-ilt S Liising sadulveoki Mercedes- Benz Actros, 1843LS, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxxx. Maksegraafik liisingulepingule nr Lxxxxxx tõendab OÜ AT maksekohustust AS S Liising ees.07.03.2008 sadulveoki Mercedes- Benz Actros, 1843LS, reg märk xxx xxx, üleandmise vastuvõtmise akt tõendab, et sõiduk oli antud OÜ A T valdusesse.28.03.2008 liisinguleping nr Lxxxxxxx- tõendab asjaolu, et OÜ A T liisis AS-ilt SLiising poolhaagise Knapen Koc, reg märk xxx xx VIN: xxxxxxxxxxxxxxxx. Maksegraafik liisingulepingule nr Lxxxxxxxxx tõendab OÜ A T maksekohustust AS S Liising ees. Poolhaagise Knapen Koc, reg märk xxx xx, üleandmise- vastuvõtmise akt nr Lxxxxxxxxxx- 9
(17)1-11-10733 tõendab, et sõiduk oli antud OÜ A T valdusesse.28.03.2008 liisinguleping nr Lxxxxxx tõendab asjaolu, et OÜ A T liisis AS-ilt S Liising sadulauto Mercedes- Benz 1840 Actros, reg märk xxx xxx, VIN: xxxxxxxxxxxxxxx. Maksegraafik liisingulepingule nr Lxxxxxxxxxxtõendab OÜ A T maksekohustust AS S Liising ees.01.04.2008 a sadulauto MercedesBenz 1840 Actros, reg märk xxx xxx, üleandmise vastuvõtmise akt tõendab, et sõiduk oli antud OÜ A T valdusesse. AS S Liising 02.02.2010 teatis liisingulepingute lõpetamise kohta tõendab liisinglepingute lõpetamist ning OÜ A Tkohustust liisingvara tagastamiseks S Liising AS 23.03.2010 a nõudearvestus Lxxxxxxx tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS arvestatud lepingu Lxxxxxxxxx viivised seisuga 22.03.2010 tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS 23.03.2010 a nõudearvestus Lxxxxxxxxxxxx tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS arvestatud lepingu Lxxxxxxxxx viivised seisuga 22.03.2010 tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS 23.03.2010 a nõudearvestus Lxxxxxxxxxxxx tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS arvestatud lepingu Lxxxxxxx viivised seisuga 22.03.2010 tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS 23.03.2010 a nõudearvestus Lxxxxxxxxxx tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS arvestatud lepingu Lxxxxxxx viivised seisuga 22.03.2010 tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS 23.03.2010 a nõudearvestus Lxxxxxxxxxxx- tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS arvestatud lepingu Lxxxxxx viivised seisuga 22.03.2010 tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS 23.03.2010 a nõudearvestus Lxxxxxxxxxx tõendab tekitatud kahju suurust. S Liising AS arvestatud lepingu Lxxxxxxxxxx viivised seisuga 22.03.2010 tõendab tekitatud kahju suurust. AS S Liising 14.04.2011 vastus päringule viimaste liisingumaksete lõpetamise ja tekitatud kahju kohta- tõendab tekitatud kahju suurust. 01.04.2010 a läbiotsimisprotokoll M x-xx, P- tõendab asjaolu, et Margus Kaldoja elukohast leiti OÜ A T osa müügileping ja OÜ A T põhivarade üleandmise akt25.02.2010 Margus Kaldoja ja U U vahel sõlmitud notariaalne osaühingu osa müügileping- tõendab OÜ A T osa võõrandamist. 25.02.2010 Margus Kaldoja ja U U nimel allkirjastatud raamatupidamise ja põhivarade üle andmise akt- tõendab asjaolu, et Margus Kaldoja on allkirjastanud akti, mille kohaselt anti sõidukid üle U U. Kuigi Margus Kaldoja lubas AS S Liising esindajale korduvalt sõidukid tagastada, ei informeerinud ta liisingandja esindajat äriühingu võõrandamise kavatsusest ja sellest, et oli tegelikult müügikuulutuse üles pannud. Kohtu hinnangul oleks pidanud Margus Kaldoja teavitama enne äriühingu võõrandamist sellest AS-i S Liisingut, saama selle kohta kirjaliku nõusoleku ning seejärel kooskõlastatult koos panga töötajaga alustama panga vara võõrandamisega. AS EP saadetise, AS S Liising 02.02.2010 liisingulepingute lõpetamise teatise sündmuste väljatrükk tõendab, et liisinglepingute lõpetamise teatis oli edastatud OÜ-le A T. Kviitung nr xxxx standardkirja toimetamise kohta A T OÜ-le tõendab, et liisinglepingute lõpetamise teatis oli edastatud OÜ-le A T. AS E P 05.02.2010 kanderaamatu väljatrükk tõendab, et liisinglepingute lõpetamise teatis oli edastatud OÜ-le A T. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et oli teadlik AS S Panga teatisest liisingulepingute lõpetamise kohta mida Margus Kaldoja ka ise kohtuistungil ei vaidlustanud, vaatamata sellele asus liisinguvara omavoliliselt võõrandama. Kohtulikul uurimisel kohus ei tuvastanud põhjendatud takistusi, millega süüdistatav ei oleks saanud sõidukeid tähtajaks tagastada. Kohtuistungil kinnitas, süüdistatav et polnud autojuhte kes autod 10
(17)1-11-10733 oleks tagastanud. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle tunnistajatena A T autojuhid H U, A K ja J S, kes andsid samasisulisi ütlusi selle kohta, et Margus Kaldoja neile ettepanekut ei teinud autode transportimiseks panga liisingu platsile vaid informeeris, et äriühing lõpetab tegevuse. Sõidukid jäid P erinevatele parkimiskohtadesse ning võtmed ja autode dokumendi jäid Margus Kaldojale. Margus Kaldoja kinnitas kohtuistungil, et panga töötajad lubasid tal otsida ja võõrandada sõidukid uutele omanikele ei vastu tuvastatud asjaoludele. Nimelt kohtul puuduvad kirjalikud tõendid selle kohta, et panga töötaja R R oleks andnud nõusoleku veokite võõrandamiseks, vaid vastupidi R Rhelistas Margus Kaldojale tema abonentnumbrile xxxxxxx ja kohustas sõidukid tagastama 18.02.2010 a, veokeid ei tagastatud, siis järgmisel päeval, autod jäid tagastamata, siis 22.02 2010 a veokeid ei tagastatud ning viimane tähtaeg 23.02.2010 a ei tagastatud. Kohtuistungil kinnitas Margus Kaldoja, et andis sõidukid uuele omanikule üle ei vasta kohtu hinnangul kohtuliku uurimise käigus tuvastatud faktilistele tehioludele. Nimelt Margus Kaldoja kohtuistungil antavates ütlustes kinnitas, et U A nägi võõrandatavaid veokeid alles peale notari juures käimist ning seejärel sõites mööda P linna näitas veokeid esmakordselt ostjale on eluliselt ebausutav. Isik kes soovib osta veokeid majandustegevuseks on üldtunnustatult teada, et kontrollitakse tähelepanelikult eelnevalt autode tehniline seisukord, läbisõit, liisingu tingimused j.n.e, seda aga ei kinnita ei U A ega ka Margus Kaldoja. Seega süüdistatav tegutses sihipäraselt isik oli teadlik veokite tagastamise kohustusest pangale, kuid teadlikult jättis sõidukid AS-ile S Liising tagastamata ning enda vastutusest vabastamiseks vormistas äriühingu variisiku nimele. U A näol oli ilmselgelt tegemist variisikuga ning Margus Kaldoja pidi sellest ka ise aru saama, kuivõrd tegelikke läbirääkimisi pidas ta teiste isikutega J-nimelise isikuga, kelle perekonnanime Margus Kaldoja kohtuistungil ei osanud öelda. Kohtu hinnangul kuna sõidukite kasutamise lepingud olid lõppenud oli Margus Kaldoja kohustus tagastada sõidukid AS S Liisingule. Kuigi äriühingu A T võõrandamise kuupäevaga 25.02.2010 a vormistati uueks juhatuse liikmeks U A, jäi kolmandate isikute jaoks äriühingu juhatajaks ja äriühingu tegevuse eest vastutavaks Margus Kaldoja, sest äriregistris registreeriti juhatuse liikme vahetus alles 12.03.2010. Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et väljavõte äriregistri teabesüsteemist kinnitas vastuvaidlematult, et OÜ A T, osanik ja juhatuse liige kuriteosündmuse toimepanemise ajal oli Margus Kaldoja, kes jättis liisinglepingute lõppemisel liisingvara tagastamata ja vara on senini teadmata kohas välja arvatud sõiduk Renault Master, reg märk xxx xxx, milline on tagastatud S liisingule. Kohtu hinnangul omastamine kujutab endast KarS § 15 lg 1 tahtlikku kuritegu ning isikut saab karistada selle eest üksnes juhul, kui tal esineb objektiivse koosseisu asjaolude osas tahtlus teo toimepanemise ajal. Omastamisteo toimepanemise hetkel peab isikul olema vähemalt kaudne tahtlus võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise suhtes. Kaudne tahtlus eeldab tulenevalt KarS § 16 lg-st 4 seda, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Kohus leidis, et Margus Kaldoja pööras tema valduses oleva võõra vallavara kolmandate isikute kasuks, millega täitis KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine
§ 310p 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta 11
(17)1-11-10733 tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. AS S Liising on esitanud käesolevas asjas 22.06.2011.a tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 74 166.35 eurot väljamõistmiseks süüdlaselt Margus Kaldojalt. Tsiviilhagi kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga A T, keda esindas juhatuse liikmena Margus Kaldoja, perioodil 2007-2008.a mitmesugused kapitalirendi- ja liisingulepingud. 02.02.2010.a saatis AS Sliising OÜ-le A T teatise lepingute ennetähtaegse lõpetamise kohta alates 18.02.2010.a ja kohustas OÜ-d Aasa Trans lepingute esemed koheselt tagastama AS-ile S Liising. Lepingute ennetähtaegse lõpetamisega muutus OÜ A T valdus lepinguesemete üle omavoliliseks ja ebaseaduslikuks. OÜ A T, mille ainuosanik ja juhatuse ainuliige kuni 12.03.2010.a oli Margus Kaldoja, ei ole liisinguesemete tagastamise kohustust täitnud ega tasunud lepingute järgi nõutud liisingumakseid ja kindlustusmakseid. 22.03.2012.a vähendas tsiviilhageja nõuet seoses tsiviilkostjalt leping nr Lxxxxxx järgi ekslikult nõutud kaskokindlustuse makse summas 339,95 euro võrra. Tsiviilhageja AS S Liising palub õigusvastaselt tekitatud kahju kokku summas 73 826.40 eurot süüdlaselt välja mõista. Süüdistava kaitsja on vaielnud nii süüdistusele kui ka tsiviilhagile vastu ja leidnud, et isikuna ei ole Margus Kaldoja tekitanud AS S Liisingule mingit kahju. AS S Liisingu ja OÜ AT vahelised lepingud olid kahe juriidilise isiku vahelised lepingud. Kui OÜ A T jättis kohustused täitmata, tekkis nõue juriidilise isiku A T vastu, mitte eelmise juhatuse liikme vastu. Kriminaalasja menetluses on Margus Kaldoja süü küsimuse uurimisel kindlaks tehtud, et tema, olles OÜ AT ainuosanik ajavahemikul 08.08.2005 kuni 25.02.2010 ning juhatuse ainuliige ajavahemikul 11.08.2005 kuni 12.03.2010, ei tagastanud vaatamata liisinguandjast vara omaniku, AS-i S Liising korduvatele nõudmistele liisingulepingute esemeks olnud vara (sõidukeid ja haagiseid) lepingu lõppedes selle vara omanikule, vaid andis OÜ A T osade notariaalse võõrandamise käigus teadlikult ja kavatsetult vara selle omaniku tahtevastaselt üle tuvastamata kolmandatele isikutele, pannes sellise tegevusega toime vara omastamise suures ulatuses, kuivõrd sõidukite koguväärtus nende omastamise hetkel oli 61 661€ ja selline summa ületab enam kui 200 kordselt teo toimepanemise ajal kehtinud 278-eurost miinimumpalka. Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Kuivõrd
ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda asja menetlemise ajal kehtivatest tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest ja teo toimepanemise aja tsiviilõiguslikust regulatsioonist Võlaõigusseaduse (VÕS) vastavate sätete järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks pidi hageja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 mõttes esitama hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kuid kriminaalmenetluses tuvastatakse need tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, mis on ühtlasi kuriteo koosseisulised asjaolud, isiku süüküsimuse lahendamisel kriminaalmenetluslikust tõendamiskoormisest lähtudes, mistõttu oleks eeltoodud tõendamiskoormise jaotust vajalik arvestada üksnes nende hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, mis süüdistuse esemesse ei kuulu (antud seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-1-1-60-07). Seega vabanes AS S Liising tsiviilhagi 12
(17)1-11-10733 esitamisel tsiviilmenetluslikust tõendamise kohustusest kriminaalmenetlusliku tõendamiskoormisega kindlakstehtu ulatuses, so süüdlase poolt omastatud vara väärtuse summas 61 661.05 € ulatuses. Küll aga oleks hagejal tulnud esitada nõude aluseks olevad asjaolud ning täiendavalt põhistada ja tõendada süüdistuse esemest välja jäävat, OÜ-ga A T sõlmitud liisingulepingute alusel nõutavat võlga summas 12 165.35 €. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Margus Kaldoja õigusvastase tegevuse – omastamise toimepanemise – tulemusena tekkis AS S Liisingule tsiviilhagejana kahju eelpool nimetatud ning kuriteo asjaolude tuvastamisega kindlakstehtud ja tõendatud summas 61 661.05 €, so liisingu esemeks olnud sõidukite jääkväärtuste maksumuste summas. Margus Kaldoja poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Margus Kaldoja süü, kahju ning põhjuslik seos teo ja kahju vahel on tõendamist leidnud eelkõige AS S Liising 02.02.2010.a teatisega lepingute ennetähtaegse ülesütlemise ja liisinguesemete tagastamise nõude kohta, mille Margus Kaldoja sai kätte, kuid ei asunud täitma, samuti tunnistajate ütlustega, sh R R ütlustega. Kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse osas kohaldub VÕS § 127 lg. 1, mille järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 132 lg.1 tuleb asja kaotsimineku põhjustanud isikul maksta hüvitis, mis vastaks uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele, s.o. süüdlase õigusvastase tegevuse tulemusel AS S Liising seaduslikust valdusest välja läinud vara väärtusele selle vara valdusest väljamineku ajal. Tsiviilhagile lisatud tõendite, so liisingulepingute ja liisinguesemete üleandmisvastuvõtmise aktide (tl.43-83), liisingulepingute ennetähtaegse ülesütlemise 02.02.2010.a teatise (tl. 84), jääkmaksumuste, võlgnevuste ja viiviste arvestustega seisuga 29.03.2010.a (tl.85-98), samuti Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna päringule 14.04.2011.a esitatud AS S Liising vastusega (tl. 101-102) on tõendatud, et ASile S Liising on tekitatud kahju tulenevalt alljärgnevate kapitalirendi- ja liisingulepingute rikkumisest alljärgnevates summades : 1) 31.01.2007.a kapitalirendileping nr Lxxxxx (rendiese Ford Transit 300L Van, reg.märk xxx xxx), mille mittekohase täitmise ja rendieseme tagastamata jätmisega on AS-ile S Liising tekitatud kahju summas 6240.01 €, sh. tasumata liisingumaksete võlgnevus 662.43 €, tagastamata liisingueseme jääkväärtus 5274.24€, tasumata kindlustusmaksed 303.34 €; 2) 04.07.2007.a liisinguleping nr. Lxxxxx (liisinguese veoauto Mercedes-Benz Atego 815, reg. märk xxx xxx), mille mittekohase täitmise ja liisingueseme tagastamata jätmisega on AS-ile S Liising tekitatud kahju summas 9335.00 €, sh. tasumata liisingumaksete võlgnevus 760.68 €, tagastamata liisingueseme jääkväärtus 8412.27 €, tasumata kindlustusmaksed 162.05 €+368.64€ ; 13
(17)1-11-10733 3) 03.12.2007.a liisinguleping nr Lxxxxxxx (liisinguese Renault Master 2,2 dCi, reg. märk xxx xxx), mille mittekohase täitmisega on AS-ile S Liising tekitatud kahju summas 2693.51 €, sh. tasumata liisingumaksete võlgnevus 387.37 €, liisingueseme realiseerimisel tekkinud müügikahju 2023.15 €, tasumata kindlustusmaksed 282.99 €; 4) 06.03.2008.a liisinguleping nr Lxxxxxxxxxxxxxx(liisinguese sadulveok MercedesBenz Actros 1843LS, reg.märk xxx xxx), mille mittekohase täitmise ja liisingueseme tagastamata jätmisega on ASile S Liising tekitatud kahju summas 14 463.69 €, sh. tasumata liisingumaksete võlgnevus 1939.13 €, tagastamata liisingueseme jääkväärtus 11 877.71 €, tasumata kindlustusmaksed 646.85 € ; 5) 26.03.2008.a liisinguleping nr Lxxxxxx (liisinguese poolhaagis KNAPEN KOC 200, reg.märk xxx xx), mille mittekohase täitmise ja liisingueseme tagastamata jätmisega on ASile S Liising tekitatud kahju summas 24 744.34 €, sh. tasumata liisingumaksete võlgnevus 1648.69 €, tagastamata liisingueseme jääkväärtus 22 575.58 €, tasumata kindlustusmaksed 520.07 €; 6) 28.03.2008.a liisinguleping nr. Lxxxxxxxx (liisinguese sadulauto Mercedes-Benz Actros 1840LS, reg.märk xxx xxx), mille mittekohase täitmise ja liisingueseme tagastamata jätmisega on ASile S Liising tekitatud kahju summas 15 981.21 €, sh. tasumata liisingumaksete võlgnevus 2379.64 €, tagastamata liisingueseme jääkväärtus 13 521.25 €, tasumata kindlustusmaksed 80.32 €. Eeltoodud lepingute alusel OÜ A T valdusse antud ja Margus Kaldoja süülise tegevuse tõttu tagastamata jäetud liisinguesemete jääkväärtuste summade üle pooltel vaidlust olnud ei ole ja Margus Kaldoja ega tema kaitsja ei ole summade osas ka mingeid vastuväiteid esitanud. Seega eeltoodud asjaoludel on antud asjas kriminaalmenetluslikult tõendamist leidnud, et AS S Liising on saanud otsest lepinguvälist varalist kahju Margus Kaldoja õigusvastase tegevuse, so vara ebaseadusliku omastamise läbi summas 61 661.05 € (tsiviilhagejale kuulunud ja tagastamata jäänud liisinguesemete jääkväärtuste summa). Sellele lisaks nõuab AS SLiising süüdlaselt Margus Kaldoja’lt lepingulist võlga: OÜ A T poolt tasumata liisingumaksed summas 7777.94 €, hüvitamata kindlustusmaksed 2364.26 € ja ühe sõiduki osas realiseerimisel tekkinud müügikahju 2023.15€, kokku 12 165.35 eurot. Tsiviilhageja ei ole märkinud hagiavalduses nimetatud võlanõude materiaalõiguslikku alust ega nõudega seotud asjaolusid, mis viitaksid Margus Kaldoja lepingulisele vastutusele solidaarselt OÜ-ga A T (käendusleping vms) või Margus Kaldoja kui osaühingu endise juhatuse liikme deliktilisele vastutusele muul alusel. Kohus nõustub lepingulise kahju osas Margus Kaldoja kaitsja vastuväidetega, et liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumise, samuti lepingu ennetähtaegse ülesütlemisest tingitud vara realiseerimisega kaasnenud müügikahju hüvitamise kohustus tuleneb AS S Liising ja OÜ A T vahel sõlmitud lepingutest ja nende lisaks olnud üldtingimustest, milles kokkulepitu rikkumisest tekkinud nõuded saab esitada siiski lepingupoole ehk OÜ A T vastu Võlaõigusseaduse § 82 lg 1, § 101 p. 1, § 367 jms sätete alusel, mis käsitlevad lepinguliste kohustuste rikkumisega seotud õiguskaitsevahendeid. Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu praktikale (nt RKL 3-2-1-90-07 p.13, RKL 3-2-1150-09 p. 11), milles on korduvalt selgitatud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel juhul, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Näiteks võib selliseks kohustuseks ÄS § 180 lg-st 5.1 tulenev kohustus esitada 14
(17)1-11-10733 osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Hagiavaldusest ega ka süüdlase vastuväidetest ei selgu asjaolud, miks OÜ A T lepingulised kohustused AS S Liising ees olid täitmata, kuid ilmselgelt ei saa tavapärase majandustegevuse raames ühe äriühingu võlgu jäämist teisele äriühingule (eeldatavasti majandusraskuste tõttu) lugeda otseselt ja vahetult selle äriühingu juhatuse liikme poolt isikliku kohustuse täitmata jätmisega tekitatud deliktiliseks kahjuks. Isegi kui tuvastada, et juhatuse liige tõesti rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see osaühingu võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele osas, milles isik on süüdi mõistetud, s.o. omastamise tõttu tsiviilhagejale varalise kahju tekitamises summas 61 661.05 eurot. Nimetatud summat ületavas ulatuses summas 12 165.35 eurot ei ole tsiviilhageja sisulisi asjaolusid selgitanud, tõendeid esitanud ega nõuet põhistanud ning selles ulatuses jääb hageja nõue rahuldamata. Võlaõigusseaduse § 127, § 1043 ja § 1045 lg. 1 p.5 tulenevalt õigusvastase kahju hüvitamise sätete alusel tuleb välja mõista Margus Kaldoja’lt tsiviilhagi katteks AS S Liising kasuks 61 661.05 € Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Süüdistatav Margus Kaldoja ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et Margus Kaldoja ja tema poolt KarS § 201 lg 2 p 2 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt. Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 201 lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Margus Kaldoja’le subsumeerida KarS § 201 lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi. 15
(17)1-11-10733 Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus Margus Kaldoja suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus analüüsinud põhjalikud poolte seisukohti leiab, et süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta ning seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toimepandud teos ja motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist. KarS § 201 lg 2 p 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Riiklik süüdistaja leidis, et süüdistatavat tuleb karistada kuue
(6)kuulise vangistusega kolme aastase katseajaga. Kohus nõustub riikliku süüdistajaga selles osas, et isik on teoga põhjustanud suure varaline kahju, mille tõttu ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud, kuna nimetatud karistuse mõistmine võib raskendada kahjude hüvitamist ega oleks rahaline karistus ka proportsionaalne tekitatud kahju suurusega, kuid samas ei nõustu kohus riikliku süüdistaja poolt nõutud kuue kuulise vangistuse mõistmisega seoses leebuse tõttu. Kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb arvestades kõiki asjaolusid ning süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb kohaldada vangistust alla keskmise sanktsiooni piirides ning Margus Kaldojale tuleb mõista karistuseks üks
(1)aasta ja kolm
(3)kuud aastat vangistust kohaldades vangistust tingimisi kahe
(2)aastase katseajaga. Kuna isik on varem kriminaalkorras karistamata pole põhjendatud kohaldada katseaega maksimumi piires. Kohtu hinnangul vastab selline karistus Margus Kaldoja süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Samuti on selline karistus kui õiguslik etteheide ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud varavastase süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista Margus Kaldoja’lt riigituludesse menetluskuludena
§ 175
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 460.68 €,
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 435 €.
§ 175
lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide koopiate tegemise eest 0.90 € riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „1-11-10733 Margus Kaldoja menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui 16
(17)1-11-10733 rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Margus Kaldoja’l tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „Margus Kaldoja, 1-10-10733, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid P L luba nr xxxx, mis on väljastatud sõidukile Renault Master, reg märk xxx xxx, asub kriminaalasja materjalide juures pitseeritud ümbrikus tähistusega „2“ jätta toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Kohtunik 17
(17)