1-08-10171/136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10171 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Vladimir Manukjani (Manukjan) ja kaitsja Mihhail Firsovi (Firsov) määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Manukjani ja kaitsja Mihhail Firsovi määruskaebused rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud V. Manukjan mõisteti Pärnu Maakohtu 30.12.2008 otsusega süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 9 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise algus on 11.05.2008 ja lõpp 05.03.
4. Viru Maakohtu
5. aprilli 2012 määrusega jäeti V. Manukjan tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu hinnangul oleks V. Manukjani tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas ja ennatlik. Maakohtu määruse kohaselt on V. Manukjani neli korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust esimest korda. V. Manukjan on toime pannud erinevaid vara- ja isikuvastaseid kuritegusid, samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras. V. Manukjan on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all ja pani viimasel katseajal toime esimese astme kuriteod. Maakohus märgib, et käesoleval ajal kannab V. Manukjan karistust katseajal toime pandud väljapressimise ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning mõlemad kuriteod on toime pandud grupis. V. Manukjani kuritegude dünaamika on maakohtu määruse kohaselt muutunud raskemaks ning karistusregistri teatisest on näha, et V. Manukjani on väärteokorras karistatud 17 korral, sealjuures 16 korral liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole V. Manukjani puhul oma eesmärki täitnud ning mingeid järeldusi V. Manukjan enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab eeltoodu maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab V. Manukjan jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus toob välja, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et V. Manukjanil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ning maakohus peab positiivseks kinnipeetava poolt läbitud sotsiaalprogramme ja XXXX õpinguid. Maakohus leiab, et vangistuses viibimine avaldab V. Manukjanile tõhusamat mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Maakohus märgib, et V. Manukjanil puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid, kuid V. Manukjani selgituse kohaselt on dokument valmis ja ta võib selle vabanemisel koheselt kätte saada. Maakohtu määruse kohaselt on V. Manukjanil vabanedes kindel elukoht vanemate juures, vanematele kuuluvas ühepere elamus ning E OÜ garanteerib V. Manukjanile töökoha XXXX ja XXXX Paides riiete poes. Arvestades V. Manukjani poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vara- ja isikuvastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all (raske narko- ja varavastase kuriteo toimepanemine katseajal) on maakohus seisukohal, et V. Manukjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Maakohus märgib, et V. Manukjan oli juba allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uued esimese astme kuriteod, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning ei pidanud kinni kriminaalhooldusametnikuga sõlmitud kokkulepetest. Samuti tuleneb maakohtu määruse kohaselt kriminaalhooldusametniku riskianalüüsist, et V. Manukjanil puudub motivatsioon oma majanduslikku olukorda legaalsetest allikatest parandada. Maakohtu hinnangul ei osutaks kriminaalhooldus V. Manukjanile piisavalt mõju ning oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et V. Manukjan paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohtu hinnangul ei oleks V. Manukjani vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus märgib, et V. Manukjanil oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, sealhulgas isegi töökoht XXX-na, kuid see ei takistanud tal uusi raskeid kuritegusid toime panna. See näitab maakohtu hinnangul, et töökoha omamine ei ole piisav, et V. Manukjan hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Maakohus leiab, et vabanemisel töö- ja elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle V. Manukjani varasemat käitumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Maakohtu hinnangul suurendavad suured rahalised nõuded (10437,12 eurot) omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohtu määruse kohaselt on karistusaja lõpuni veel üle 1 aasta 10 kuu ning kohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on juba saavutatud ja vangistus on V. Manukjani piisavalt mõjutanud. -2- Määruskaebustes esitatud taotluste sisu V. Manukjani määruskaebus V. Manukjan taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V. Manukjan märgib, et on vanglas hästi käitunud, teinud kõik endast oleneva vangla reeglite järgimiseks ning tema perekond on tasunud tema nõudeid. V. Manukjan täpsustab määruskaebuses vangla iseloomustuses toodud andmeid seoses tema poolt õppimisvõimaluse valimisega ja seetõttu tööst keeldumisega. Lisaks täpsustab V. Manukjan, et ei elanud enne vangistust vanemate kulul, vaid töötas oma firmas. V. Manukjan kinnitab, et on nõus kriminaalkorras karistatud isikutega mitte suhtlema ning alkoholi- ja narkootikume mitte tarvitama. V. Manukjan leiab, et karistus on tema suhtes oma eesmärgi täitnud ning ta on oma käitumise suhtes teinud järeldusi, et tulevikus ilma kuritegusid toimepanemata elada. V. Manukjan märgib, et ei saanud kohtuistungil anda selgitusi. Määruskaebuses märgitu kohaselt on V. Manukjan vanglas viibinud pikka aega ja tema kuriteokaaslased on juba vabaduses. V. Manukjan märgib, et on nõus kasvõi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. V. Manukjani kaitsja määruskaebus V. Manukjani kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Manukjani vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et V. Manukjani poolt karistuse kandmine katseajal toimepandud raskete kuritegude eest ei saa iseenesest olla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisest keeldumise aluseks. Kaitsja hinnangul ei arvestanud kohus täies ulatuses V. Manukjani õiguspärast käitumist karistuse kandmise ajal, mis seisneb selles, et ta ei oma distsiplinaarkaristusi, on läbinud vanglas erinevaid sotsiaalprogramme ning omandanud XXXX ja XXXX eriala. Kaitsja leiab, et eeltoodu viitab sellele, et V. Manukjan on motiveeritud vabaduses alustama seaduskuuleliku eluviisi, teinud selleks kõik endast oleneva ning tema karistuse eesmärk on saavutatud. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu seisukohad vastuolus karistamise põhimõtetega ning kuna süüdimõistetu on suutnud ennast peaaegu nelja aasta jooksul seaduskuulekalt üleval pidada, tõestades oma käitumisega, et ta on asunud õigele teele, siis ei ole põhjendatud maakohtu arvamus, et V. Manukjan võib vabaduses olles toime panna uusi kuritegusid. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et V. Manukjanil puudub motivatsioon oma majandusliku olukorra parandamiseks legaalsetest allikatest. Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus sellega, et V. Manukjan omab alalist elukohta, lähedaste toetust, kindlustatud töökohta ja et tema võlakohustuste maht kahaneb pidevalt. Kaitsja rõhutab, et V. Manukjani kaassüüdistatavad R.U. ja J.M. vabastati tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu poolt 2001 aprillis-mais ning kuigi nende kuriteo toimepanemise asjaolud, teo raskus, isikut iseloomustavad andmed, eelnevad elulaadid ja käitumised karistuse kandmise ajal olid V. Manukjaniga sarnased, jõudsid kohtud ennetähtaegse vabastamise otsustamisel erinevatele järeldustele rikkudes võrdse kohtlemise printsiipi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Manukjani vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. -3-
7. V. Manukjan ja tema kaitsja rõhutavad määruskaebustes V. Manukjani poolt vangistuses läbitud programmide ja omandatud erialade olulisust ja tema head käitumist vangistuses ning leiavad, et V. Manukjani suhtes on talle mõistetud karistuse eesmärgid saavutatud, mistõttu oleks V. Manukjani tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib vastuseks nimetatud määruskaebuses esitatud seisukohale, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, head käitumist ja vangistuse jooksul läbitud programme võetakse süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa garanteerida isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kohus peab lisaks positiivsele hindama ka kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning arvestama otsuse tegemisel üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega.
8. V. Manukjani tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel võtab ringkonnakohus arvesse, et V. Manukjani on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja teda on lisaks korduvalt karistatud väärtegude eest. V. Manukjan kannab reaalset vangistust esimest korda, kuid ta on toime pannud erinevaid vara- ja isikuvastaseid kuritegusid ning tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat karistust kannab V. Manukjan grupis toime pandud väljapressimise eest isikuna, kes on juba varem toime pannud väljapressimise, ning grupis narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad V. Manukjani kuriteo toimepanemise asjaolud tema süü suurusele: V. Manukjan pani koos J.M. toime väljapressimise, mille käigus ähvardati kannatanut raha mittemaksmise korral kannatanu poja suhtes seksuaalse vägivalla kasutamisega ning peksti kannatanut tema kodus rusikatega näkku ja jalgadega oimu kohta. Kuna V. Manukjanile varasemalt mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma, on ringkonnakohtu hinnangul V. Manukjani risk jätkata vabanemisel uute kuritegude toimepanemist kõrge, võttes arvesse ka tema poolt varasemalt toime pandud süütegude hulka, kuritegude raskust ja laadi. Samuti on V. Manukjani varasemalt allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuid V. Manukjan rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning sooritas katseajal uue süüteo. Ringkonnakohus võtab lisaks arvesse, et V. Manukjani iseloomustavad kriminaalhooldaja koostatud ettekande kohaselt sotsiaalsete oskuste kasutamine manipuleerimiseks, võimalik ebasiirus ning mõjutatus kriminaalsele subkultuurile omastest väärtustest. Ringkonnakohus ei ole V. Manukjani senist elukäiku ja isikuomadusi arvesse võttes veendunud, et V. Manukjani suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks õigustatud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab V. Manukjani senine elukäik, mis on sõltumata mõistetud karistustest koosnenud aina raskemate kuritegude toimepanemisest, et V. Manukjani risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning sotsiaalprogrammid ja V. Manukjani motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed muutused V. Manukjani käitumises on jäädavad ja V. Manukjani väärtushinnangud oleksid püsivalt muutunud tagamaks V. Manukjani edaspidist õiguskuulekat käitumist.
9. Puutuvalt määruskaebuses märgitusse, et V. Manukjani kuriteokaaslased on juba vabaduses ning tema mittevabastamine kujutaks endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, märgib ringkonnakohus, et kuna kohus lähtub süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel muuhulgas süüdimõistetu isikust ja senisest karistatusest, ei saa V. Manukjani iseloomustavad asjaolud olla teiste süüdimõistetutega võrdsed. Samuti puudub ringkonnakohtul võimalus kaebuse piire ületades hakata hindama teiste isikute ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. -4-
10. V. Manukjan on lisaks määruskaebusesse märkinud, et ei saanud kohtuistungil anda selgitusi. Ringkonnakohus, olles tutvunud kohtuistungi protokolliga, märgib, et maakohus on V. Manukjanilt istungil selgitusi küsinud ning põhiliselt on V. Manukjani istungil esindanud tema kaitsja, kes on kohtule V. Manukjani ennetähtaegse vabastamise küsimuses oma seisukohti avaldanud. Kuna V. Manukjani on istungil esindanud tema kaitsja, ei ole määruskaebuses esitatud seisukohad V. Manukjani ärakuulamata jätmise kohta ringkonnakohtu hinnangul asjakohased.
11. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et V. Manukjan soovib hakata elama õiguskuulekalt, on läbinud vanglas sotsiaalprogramme, omandanud tööoskuseid, tasunud osaliselt tema vastu esitatud rahalisi nõudeid ja tal on vabanedes kindel elu- ja töökoht ning pere toetus, kuid leiab, et V. Manukjani suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kogumis (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata aina raskemate kuritegude toimepanemine, kuriteo toimepanemise asjaolud) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Manukjan tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -5- Maarika Kuusk