järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav Jekaterina Beljajeva Elukoht xxx, isikukood 47810133717, EV kodakondsus, kõrgharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, õppekoht: xxx Varasemad karistatused: - 13.12.2010.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
järgi rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o summas 12500 krooni (798.90 eurot), sõiduki juhtimise äravõtmisega 3 kuud; - 17.01.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 1, § 275 järgi rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, s.o summas 575.20 eurot. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 19.03.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada Jekaterina Beljajeva süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Jekaterina Beljajevat vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Rakvere 1 1-12-2603 kohtumaja 13.12.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega - rahalise karistuega 250 päevamäära ulatuses, s.o summas 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot 90 senti ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.01.2011.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, s.o summas 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot 20 senti ja mõista Jekaterina Beljajevale liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust ning rahaline karistus 430 päevamäära ulatuses, s.o summas 1374 (tuhat kolmsada seitsekümmend neli) eurot ja 10 senti. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Jekaterina Beljajeva ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning
Määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 21.03.2012.a.
lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1 alusel võtta Jekaterina Beljajevalt ära 1 (üheks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel Jekaterina Beljajeva on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Jekaterina Beljajevale valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Jekaterina Beljajevalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 20.03.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „ Jekaterina Beljajeva, kriminaalasja nr 1-12-2603, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
Kohtuistungil süüdistatav Jekaterina Beljajeva seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Tunnistaja A K ülekuulamise protokoll (tl 1) – politseiametniku ütlused, sellest, et Jekaterina Beljajeva, olles alkoholijoobes, 18.03.2012.a kell 02.25 Ida-Virumaal Narva linnas Daumani tn 9 maja juures, juhtis mootorsõidukit BMW registrimärgiga xxx. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisaga (tl 2-3) – kinnitab, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0012 18.03.2012 kell 02.40 tuvastati Jekaterina Beljajeva väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,12+/-0,10 mg/l, s.t vähemalt 1,02 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 4) – millest nähtub, et 18.03.2012 kell 02.28 Jekaterina Beljajeva oli kõrvaldatud sõiduki BMW r/nr xxx juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (tl 5)- millest nähtub, et sõiduauto BMW r/nr xxx paigutati 18.03.2012 valvega hoiukohta.’ Kahtlustatava Jekaterina Beljajeva ülekuulamise protokoll (tl 8 - 12) – kahtlustatav tunnistab oma süüd ja kahetseb. Teatis eelmiste karistuste kohta ja eelmise kohtuotsuse koopia (tl 19-22, 26-28), millest nähtub, et Jekaterina Beljajeva alates 2008 aastast 6 korda karistatud väärtegude 3 1-12-2603 toimepanemise eest, selle hulgas kahel korral LS § 74-19 järgi, ja kaks korda karistatud kuritegude toimepanemise eest, sh
Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad väited ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Jekaterina Beljajeva kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja A K ütlusi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav Jekaterina Beljajeva käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 18.03.2012 kella 02.28 ajal peatati Daumani 9 maja juures Narvas Jekaterina Beljajeva juhitud mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga xxx. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning sama paragrahvi lõike 4 punkti 1 sätete kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Käesoleval juhul tuvastati süüdistatava väljahingatavas õhus 1,12 milligrammi alkoholi ühe väljahingatava õhu liitri kohta ning süüdistatava kasuks arvestati maha laiendmääramatus 0,10 milligrammi ja lõplikuks tulemiks loeti 1,02 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Jekaterina Beljajeva juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Jekaterina Beljajeva pani kuriteo toime otsese tahtlusega
lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Jekaterina Beljajeva pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd, peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust kergendavaid asjaolusid, mis on kohtu hinnangul süü omaks võtmine ja toimepandud kahetsemine, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tarvitas süüdistatav alkoholi ning asus sõiduki juhtimisele. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja süüdistatava asumine mootorsõidukit juhtima oli sihikindel ja kavatsetud käitumine ning süüdistatav, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik nii liikluseeskirja kui liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult kõik kuriteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et samalaadse teo toimepanemise osas on süüdistataval ka juba piisav kogemus olemas. 4 1-12-2603
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, 13.12.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
järgi rahalise karistusega summas 798.90 eurot, mis on tasumata, ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, 17.01.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja
Samuti Jekaterina Beljajevat karistati kuus korda väärtegude toimepanemise ees, sh kahel korral LS § 74-19 järgi rahatrahvidega ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, viie väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – vangistus sanktsiooni keskmise määra lähedal, mis on kohtu hinnangul või jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Arvestades süüdlase isikut, kuriteo tehiolusid, loeb kohus vajalikuks allutada Jekaterina Beljajevat käitumiskontrollile ja eesmärgiks mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma tuleb kohustada süüdlast katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna varasemate kohtuotsuste järgi ei ole Jekaterina Beljajeva poolt karistused täielikult ära kantud, tuleb mõista liitkaristus
Inkrimineeritava teo eest võib kohus
Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse väärteo ja kuriteo toimepanemise eest karistatud lühiajalise lisakaristusega - temalt oli juhtimisõigus ära võetud kolmel korral kolmeks-neljaks kuuks. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime
ettenähtud kuriteo, millega seadis ohtu iseenda elu ja tervise ning teiste liiklejate elu ja tervise. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava suhtes on juba varem lühiajalist lisakaristust kohaldatud, kuid selline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava suhtes oodatud mõju avaldanud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada oluliselt pikemat lisakaristust. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, § 256-5 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti, kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, 5 1-12-2603 kaitsjale kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 20.03.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.