4-12-3052/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tartu Väärteoasja number 4-12-3052 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Kohtuistungisekretär Liina Parv Väärteoasi Aimar Valge süüdistuses LS § 227 lg 4 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2012 otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik Aimar 38212242236, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
3. september 2012 Istungil osalenud isikud kohtuväline menetleja Meelis Kaev, menetlesalune isik Aimar Valge ja menetlusaluse isiku kaitsja Rein Napa Valge (isikukood: RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4, 148 p 4; 151 lg 3 p 3 tühistada Viru Maakohtu
4. juuli 2012 kohtuotsus osaliselt, see on Aimar Valgele Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 61 lg 1 alusel määratud lisakaristuse osas. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel määrata Aimar Valgele lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. septembrist
6. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
7. septembrist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. septembrist
10. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 02.07.2012 otsusega tunnistati Aimar Valge süüdi LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi ning karistati KarS § 63 lg-st 1 juhindudes LS § 227 lg 4 järgi 2 päeva arestiga. LS § 227 lg 5 p 3 ning KarS § 63 lg 1 alusel määras maakohus A. Valgele lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Maakohus arutas A. Valgele LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta juhtis 30.06.2012 kell 18.21 Jõhvi-Tartu-Valga maantee 35-ndal kilomeetril Ida-Virumaal mootorratast asulasisesel teel kiirusega 163+/-5 km/h, kusjuures lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas A. Valge lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 108 km/h. Samuti eiras A. Valge tahtlikult mootorsõidukile korduvalt antud peatumismärguannet patrullauto siniste-punaste vilkuritega, valjuhääldi teel ja helisignaaliga (sireeniga). Menetlusalune isik A. Valge tunnistas maakohtus oma süüd toimepandud väärtegudes ning kahetses. Lisaks menetlusaluse isiku süüd tunnistavatele ütlustele tõendas väärtegude toimepanemist kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning isiku kinnipidamise protokoll. Karistuse mõistmisel võttis maakohus A. Valge karistust kergendavate asjaoludena arvesse, et teda ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ning ta on toimepandud rikkumist tunnistanud ning kahetsenud. A. Valge oli teo toimepanemise ajal kaine ja mootorsõiduki juhtimise piisavat liikluskogemust hindab pikaajalise kogemuse olemasoluga. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt liikus A. Valge üksi ega ohustanud teisi liiklejaid. A. Valge süüd raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, et A. Valget on esmakordse liiklusalase rikkumise toimepanemise eest võimalik karistada 2 päeva arestiga. Kohaldades A. Valgele KarS § 61 alusel lisakaristust alla seaduses sätestatud alammäära, võttis maakohus erandliku asjaoluna arvesse, et A. Valgel on vaja abistada oma haiget vanaema: tuua toiduaineid ning ravimeid. Mootorsõiduki (sh mootorratta) juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks on maakohtu hinnangul küllaldane, arvestades asjaolu, et tavapäraselt liigeldakse mootorrattaga põhiliselt suveperioodil. Seega on lisakaristuse kohaldamine suvekuudeks (juuli, august, september) piisav periood esmarikkumiselt tabatud A. Valge mõjutamiseks edaspidi sarnastest liiklusnõuete rikkumistest hoiduma. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist A. Valgele mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega karistada menetlusalust isikut 7 päeva arestiga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta toimepandud teo tõsidusele ja raskusele. A. Valge on toime pannud kaks rasket 2 õigusrikkumist, eirates väga suurel määral lubatud sõidukiirust ja tahtlikult politsei peatumismärguannet. Isik pani õigusrikkumised toime tahtlikult, lootes vastutusest vabaneda. Sellega aga seadis ta enesele aru andmata ohtu nii enda kui ka teised liiklejad. Tegu on toime pandud asulas, kus aega ja kohta arvestades oli tihe liiklus. Asula keskel on ülekäigurada, mida jalakäijad pidevalt kasutavad. Maakohtu poolt mõistetud karistus, s.o 2 päeva aresti, ei ole vastavuses sellega, kui palju isikuid A. Valge oma käitumisega ohtu seadis. Olukorras, kus lubatud suurimat sõidukiirust ületatakse vähemalt 108 km/h, on ootamatu olukorra või ohu tekkides traagilised õnnetused vältimatud, kuivõrd juht ei ole võimeline õigeaegselt reageerima. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates ei ole antud juhul põhjendatud kohaldada juhtimisõiguse äravõtmise puhul KarS §-i 61, kuivõrd A. Valge teos ei esinenud erandlikke asjaolusid. A. Valge pani teo toime tahtlikult, mitte hädaolukorra sunnil. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles maakohtu istungil A. Valge karistamist 7 päeva arestiga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seejuures oli kohtuvälise menetleja esindaja juba arvestanud A. Valge karistust kergendavate asjaoludega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus see rahuldada. A. Valge ja tema kaitsja vaidlesid apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palusid A. Valge ja kaitsja jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, menetlusaluse isiku A. Valge ja tema kaitsja ning tutvunud väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele A. Valge suhtes kohaldatud lisakaristuse osas karistuse mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus A. Valgele Liiklusseaduse § 227 lg 4 ja 234 lg 1 järgi mõistetud põhikaristuse osas on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Maakohus on oma otsuses igakülgselt analüüsinud A. Valgele mõistetavat põhikaristust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Apellatsioonis vaidlustatakse mõistetud põhikaristust, 2 päeva aresti, põhjendusel, et maakohus ei ole taolise põhikaristuse mõistmisel arvestanud küllaldaselt A. Valge süü suurust Liiklusseaduse sätete rikkumisel. Ringkonnakohus taolise väitega ei nõustu ning leiab, et maakohus on arvestanud A. Valge süü suurust. Nii on maakohus käsitlenud asjaolu, et A. Valge pani lisaks kiiruseületamisele toime teisegi Liiklusseaduse paragrahvi rikkumise, s.o sõiduki kohustusliku peatumise märguande eiramise. Samas on maakohus arvestanud A. Valge süü hindamisel asjaolu, et lubatud sõidukiirust ületas A. Valge tunduvalt. Samas on kohus süü suuruse hindamisel arvestanud asjaoluga, et kiiruse ületamise ajal liikus A. Valge teel üksi ning otsest ohtu teistele liiklejatele oma käitumisega ei põhjustanud. Samas leiab ringkonnakohus, et karistuse mõistmise ainsaks aluseks ei ole isiku süü suurus ning karistuse määramisel tuleb arvestada ka väärteo toimepannud isikut. 3 Väärteo asja materjalidest nähtuvalt on A. Valge varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Seega oli käesoleval juhul tegemist esmakordse Liiklusseaduse rikkumisega A. Valge poolt. Samuti on oluline, et A. Valge on lubamatust käitumisest aru saanud ning seda siiralt kahetsenud, mis on vaadeldav karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Ka puuduvad tema suhtes karistuse mõistmisel arvestatavad raskendavad asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et nimelt süü suurusest lähtuvalt, arvestades siiski ka A. Valge isikut, ongi maakohtus karistanud A. Valget arestiga, see on raskeima nimetatud paragrahvi sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega. Ringkonnakohtu arvates väärivad aga tähelepanu apellatsioonis esitatud väited millele toetudes vaidlustatakse A. Valgele Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 61 alusel mõistetud lisakaristust. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 tulenevalt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada mootorsõiduki juhi suhtes, kes ületas lubatud suurimat sõidukiirust üle 60 kilomeetri tunnis, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on lisakaristuse alammäärana ettenähtud 6 kuud. KarS § 61 p 1, millist A. Valgele lisakaristuse määramisel kohaldas maakohus, näeb ette võimaluse kohaldada erandlikel asjaoludel karistust alla seaduses sätestatud alamäära. KarS § 61 lg 1 kohaldamist A. Valgele lisakaristuse määramisel, on maakohus erandlike asjaoludena välja toonud A. Valge vajadust abistada oma haiget vanaema ning selle, et mootorratast kasutatakse sõiduvahendina üldjuhul vaid suvekuudel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt esitatud ülaltoodud asjaolusid ei saa vaadelda kui erandlikke asjaolusid KarS § 61 lg 1 mõttes. Kuigi seadus ei kirjuta ette, mis laadi peavad erandlikud asjaolud olema, ei pea ringkonnakohus taoliseks asjaoluks A. Valge soovi abistada oma vanaema, sest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine rohkemaks kui kolmeks kuuks, ei takista A. Valgel teda abistamast. Pealegi väitis A. Valge ringkonnakohtu istungil, et lisaks temale on vanaemal ka teisi lähedasi isikuid, kes on võimelised vanaema eest hoolitsema. Millest lähtudes luges maakohus erandlikus asjaoluks selle, et mootorrattaga liigeldakse üldjuhul vaid suvekuudel, jääb ringkonnakohtu jaoks mõistetamatuks. Ringkonnakohus leiab, et lisakaristus kohaldatakse konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Juhtimisõiguse äravõtmise eesmärgiks on ringkonnakohtu arvates eelkõige isiku kõrvaldamine liiklusest ning taoline liiklusest kõrvaldamine ei saa kuidagi sõltuda sellest, millist liiklusvahendit isik kasutab või millise liiklusvahendiga pandi toime Liiklusseaduse rikkumine. Ülaltoodust tulenevalt leiab, ringkonnakohus, et väärteoasjas puuduvad taolised erandlikud asjaolud, mis tingiksid A. Valgele lisakaristuse mõistmist alla seaduses määratud alamäära. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Paavo Randma 5