1-10-6753/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-6753 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Vitali Oništšuki ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vitali Oništšuki ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Vitali Oništšukile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Vitali Oništšukilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
7. Vitali Oništšukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Vitali Oništšuk 1-10-6753 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud V. Oništšuk tunnistati Viru Maakohtu 06.09.2010 otsusega süüdi KarS § 392 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.12.2009 ja lõpp 13.08.
9. Viru Maakohtu 21.08.2012 määrusega jäeti V. Oništšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et V. Oništšuki ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tõi välja, et V. Oništšuki on neli korda kriminaalkorras karistatud, seda varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt rahalise karistusega, arvutikelmuse eest tingimisi karistusega ning ta kannab praegu katseajal toime pandud narkootilise aine toimetamise üle riigipiiri ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise ning turustamise eest, mis on toime pandud katseajal. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu 06.09.2010 kohtuotsuse kohaselt vedas süüdimõistetu üle Venemaa ja Eesti piiri Narva linna narkootilist ainet heroiini sisalduvat pulbrit 0,15 grammi, kus puhast heroiini oli 11% ehk 0,014 grammi ning temalt võeti lisaks ära fentanüül üldkaaluga 0,025 grammi. Maakohtu hinnangul on V. Oništšuki kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ning varasematele kuritegudele – vargus, avaliku korra raske rikkumine ja arvutikelmus – on nüüd lisandunud raske rahvatervisevastane kuritegu. Maakohus märkis, et karistusregistri teatise kohaselt on V. Oništšuki lisaks 12 korral väärteokorras karistatud, nendest 6 korral NPAS alusel, 1 korral avaliku korra rikkumise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub maakohtu hinnangul, et mõistetud karistused ei ole V. Oništšuki puhul täitnud eesmärki, s.o panna süüdimõistetut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, ning mingeid järeldusi V. Oništšuk varasematest karistustest enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei saa pidada usutavaks, et ta hakkab vabaduses õiguskuulekalt elama. Maakohtu otsuse kohaselt nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Maakohtu hinnangul on positiivne, et V. Oništšuk on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ja individuaalprogrammi XXXX, osalenud XXXX tugigrupis ning käinud XXXX XXXX nõustamisel, XXXX, XXXX XXXX ja XX taseme kursusel ning töötab vangistuses XXXX. Maakohus märkis ka, et V. Oništšuk omab elamisluba ja isikuttõendavat dokumenti, mis kehtivad kuni 13.11.
10. Maakohtu otsuse kohaselt on vabanedes kinnipeetaval garanteeritud elukoht vanemate juures kolmetoalises ruumikas korteris, mille omanik on kinnipeetava ema. Maakohus märkis, et vabanedes ei ole V. Oništšukil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat ning enne vangistust V. Oništšuk ei XXXX ja sai XXXX. Maakohtu otsuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole paranemise teele asunud ning arvestades V. Oništšuki poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske narkokuritegu narkoaine käitlemine, narkootilise aine toimetamine üle riigipiiri), korduvaid karistusi (4 korda kriminaalkorras karistatud) ja tema käitumist vabaduses (viimase kuriteo toimepanemine katseajal, korduvalt karistatud väärteokorras NPAS § 15´1 alusel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohus rõhutas, et süüdimõistetut on -2- varem karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid ta pani katseajal toime uue raske narkokuriteo. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et karistusest vabastamine ei osuta V. Oništšukile piisavalt mõju ja eksisteerib suur tõenäosus, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohus leidis, et V. Oništšukil ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et kinnipeetavat on toimepandu eest niigi karistatud minimaalse karistusega ning ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole karistuseesmärgid saavutatavad. Maakohtu hinnangul võivad narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2309,43 eurot omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus märkis, et süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Maakohus tõi välja, et V. Oništšuki karistusaeg lõpeb 13.08.2013 ja seega on karistusaja lõpuni veel ligi 1 aasta, mis on maakohtu hinnangul pikk aeg. Maakohus märkis, et isik, kes on korduvalt kuritegusid toime pannud ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Maakohus märkis ka, et süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu V. Oništšuki määruskaebus V. Oništšuk taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt põhinevad maakohtu seisukohad oletustel ning kõik tingimused V. Oništšuki ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. V. Oništšuk rõhutab määruskaebuses vanglas läbitud sotsiaalprogrammide ja kursuste olulisust, head käitumist ja töötamist vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumist ja viibimist avavanglas, mis määruskaebuse esitaja hinnangul näitavad, et ta on muutunud ja edaspidi võimeline õiguskuulekalt elama. V. Oništšuki hinnangul on maakohtu poolt tema mittevabastamine eelnevatele kriminaalkaristuste raskuse ja asjaoludele ning karistamise üldpreventiivsete eesmärkide tõttu põhjendamatu ning maakohus ei ole arvesse võtnud temaga vanglas toimunud muutusi. V. Oništšuk märgib, et on endine narkomaan ja läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, mistõttu ei ole maakohtu poolt tema mineviku rõhutamine õigustatud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. V. Oništšuk leiab, et suudaks seekord katseaja tingimusi täita ja õiguskuulekalt elada ning märgib, et eelmisel korral ei olnud talle määratud kriminaalhooldus efektiivne, kuna temaga selle ajal ei tegeletud ja ta jäeti oma probleemidega üksi. V. Oništšuki kaitsja määruskaebus V. Oništšuki kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Oništšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga 1 aasta ja käitumiskontrollile allutamisega. V. Oništšuki kaitsja hinnangul tuleks ennetähtaegsel vabastamisel arvestada eelkõige süüdimõistetu eeskujuliku käitumisega vanglas. Määruskaebuse kohaselt on V. Oništšuk vanglas töötanud ja läbinud mitmeid programme ja kursusi ning tegelenud XXXX ja XXXX XXXX vabanemisega ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et karistuse kandmine on teda positiivselt muutnud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Kaitsja -3- märgib, et V. Oništšukil on vabanedes vanemate toetus ja elukoht ning head võimalused tööd leida tänu varasemale töökogemusele ja omandatud XXXX erialale. Kaitsja hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita tema karistatust ning tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on võimeline lähedaste toel ja kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrolli nõudeid täitma ja katseaja edukalt läbima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Oništšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on V. Oništšuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning käsitleb järgnevalt määruskaebuses esitatud väiteid.
12. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebustes esitatud seisukohtadele nagu oleks V. Oništšuki ennetähtaegseks vabanemiseks kõik nõuded täitnud, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kinnipeetava käitumine vangistuses ja teda vabanemisel eesootavad tingimused on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti arvestada, kuid rõhutab seejuures, et KarS § 76 lg 3 järgi tuleb otsustuse tegemisel arvestada ka kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja varasema elukäiguga. Ringkonnakohus märgib, et V. Oništšukiga vangistuses toimunud positiivsed muutused ei saa tema ennetähtaegset vabastamist garanteerida, kuna kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul kõiki asjaolusid arvesse võttes tekkima veendumus, et isikule mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ning ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada ja katseaja tingimusi täita. V. Oništšuki puhul ringkonnakohtul sellist veendumust alljärgnevatel põhjustel ei tekkinud.
13. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et V. Oništšuk on vangistuses õppinud, töötanud, tegelenud mitmetes sotsiaalprogrammides sõltuvusest vabanemisega ja oma hoiakute muutmisega ning pidanud kinni vangla sisekorrast, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et tema varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna viitavad tema kõrgele riskile vabaduses uuesti kuritegelikule teele tagasi langeda. Ringkonnakohus märgib, et V. Oništšuki on kriminaalkorras karistatud 4 korral ja väärteokorras 12 korral, tema poolt toimepandavad kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks ning ta kannab praegu karistust katseajal toime pandud narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on V. Oništšuk kuritegude toimepanemist jätkanud sõltumata varasematest karistustest ja kohtu poolt antud võimalustest tingimisi karistuse kandmisest vabastamise näol. Kuna V. Oništšuki senine elukäik on koosnenud korduvast kuritegude ja väärtegude toimepanemisest ning pikaajalisest narkootikumide tarvitamisest, ei ole ringkonnakohus veendunud, et V. Oništšuki suhtes vangistuses toimunud positiivsed muutused, lähedaste toetus ja tema motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt käituda, oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ja hoidmaks teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Ringkonnakohtu hinnangul suurendavad ka suured tasumata rahalised nõuded ja pikaajalistest sõltuvusprobleemidest tulenev risk uuesti narkootikume tarvitama hakata tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. -4- Ringkonnakohus ei ole V. Oništšuki eelnevat elukäiku arvesse võttes veendunud, et positiivsed muutused V. Oništšuki käitumises ja hoiakutes oleksid püsivad ja ta suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita. Ringkonnakohtu hinnangul on V. Oništšuki puhul oluline karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning luua sel viisil harjumus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Oništšuk tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Paavo Randma Mati Kartau -5- Maarika Kuusk