← Eesti

1-12-6564/7

Obsah (4)§ 238§ 179§ 180§ 248

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-6564 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär K

§ 238

lg 2 alusel vangistus 2 kuud 16 päeva, katseajaga kuni 23.05.2012.a Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud alates 05.05.2012.a kuni 07.05.2012.a, alates 07.05.2012.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Süüdistatava ees- ja perekonnanimi: Urmet Toomberg Isikukood või sünniaeg: 38612130252 Elu- või asukoht ja aadress: Xxx Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: algharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Kaitsjad Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud kokku 9-l korral, sh 12.08.2011.a väärteoasjas nr 231711007785 KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse eest. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud alates 05.05.2012.a kuni 06.05.2012.a, alates 06.05.2012.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld. Toomas Pilt, Hannes Toodu RESOLUTSIOON

  1. Süüdi tunnistada Mattis Mihkelson KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
  2. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 23.11.2010.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 (kaks) kuud 16 (kuusteist) päeva ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust.
  3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Mattis Mihkelson´i poolt eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2012.a – 07.05.2012.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust.
  4. Vastavalt KarS § 69 lg 1,3 asendada Mattis Mihkelson´ile mõistetud 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust üldkasuliku tööga 626 (kuussada kakskümmend kuus) tundi ja määrata selle töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta.
  5. Kohustada Mattis Mihkelson´it täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx ; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmisele ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  6. Mattis Mihkelson´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 179

lg 1 p 2 alusel välja mõista Mattis Mihkelson´ilt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 435 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta Mattis Mihkelson´ilt välja mõistmata osaliselt menetluskulud. 1. Süüdi tunnistada Urmet Toomberg Kar

S § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

  1. Süüdi tunnistada Urmes Toomberg KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.
  2. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks Urmet Toomberg´ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.
  3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Urmes Toomberg´i poolt eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2012.a – 06.05.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
  4. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: • p.
  5. elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx; • p.
  6. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
  7. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
  8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
  9. p.
  10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
  11. Urmet Toomberg´i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 179

lg 1 p 2 alusel välja mõista Urmet Toomberg´ilt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 435 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta Urmet Toomberg´ilt välja mõistmata osaliselt menetluskulud.

Osaliselt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud(sundraha) tasuda aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-6564 Mattis Mihelson, Urmet Toomberg ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Mattis Mihkelson´i selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.11.2010.a otsusega süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, tungis uuesti 05.05.2012.a kella 01.00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos Urmet Toomberg´iga vasakpoolse esiukse avamise teel Tallinnas E.Vilde tee 84A asuva grillbaari ette pargitud MH´ile kuuluvasse sõiduautosse Opel Vectra, reg.nr XXX, ning käivitasid sõiduki süüteluku ette jäetud süütevõtme abil ja sõitsid seejärel Tallinna kesklinna suunas, ent põhjustasid ärandatud sõidukiga umbes 15 meetrit kaugemal avarii. Seega kasutas Mattis Mihkelson, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja pannes selliselt toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Urmet Toomberg´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis uuesti 05.05.2012.a kella 01.00 paiku ühiselt ja kooskõlastatult koos Mattis Mihkelson´iga vasakpoolse esiukse avamise teel Tallinnas E.Vilde tee 84A asuva grillbaari ette pargitud MH´ile kuuluvasse sõiduautosse Opel Vectra, reg.nr XXX, ning käivitasid sõiduki süüteluku ette jäetud süütevõtme abil ja sõitsid seejärel Tallinna kesklinna suunas, ent põhjustasid ärandatud sõidukiga umbes 15 meetrit kaugemal avarii. Seega kasutas Urmet Toomberg isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja pannes selliselt toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Urmet Toomberg´i selles, et tema juhtis 05.05.2012.a kella 01.01 ajal Tallinnas Vilde tee 84 maja lähedal mootorsõidukit Opel Vectra, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,82 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,75 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Urmet Toomberg esiteks liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Urmet Toomberg mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav Mattis Mihkelson ning tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus süüdistatav Urmet Toomberg ning tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et süüdistatava Mattis Mihkelson´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava Urmet Toomberg´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et Mattis Mihkelson tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. Kohus leiab, et Urmet Toomberg tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1, 2, § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. Kohus juhindub

§ 248lg 1 p 5.

Leo Kunman Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.