1-11-5095/11

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.

1. 2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-11-5095 Kohtukoosseis Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas prokurör kaitsja Marge Voogma Roman Levin Kriminaalasi Kohtuistungi aeg Süüdistatav Kärt Gusev süüdistuses KarS § 169 järgi Avalik kohtuistung 13.10.2011.a. Kärt Gusev, isikukood 37902205236, elukoht xxxx, ei tööta, kohtu poolt karistamata, tõkend –elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § -dest 175, 199 lg 1 p 1, 306, 311-315, 317, 318, 319, 321, 322, 408 lg 1, 412 lg 2 Kohus Otsustas Kärt Gusev süüdistuses KarS § 169 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kärt Gusevi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulu riigi kanda. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Advocatus kasuks 387.39 eurot, sh käibemaks, advokaat Roman Levini poolt süüdistatav Kärt Gusevi kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 17.11.
2. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 01.12.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 16.12.2011.a. Süüdistus Kärt Gusevit süüdistatakse selles, et tema on ajavahemikul alates 01.09.2009 kuni 31.03.2011 hoidunud kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma noorema kui kaheksateistaastase lapse E Gi /sündinud xxxx/ ülalpidamiseks, mis on temalt 08.10.2008 välja mõistetud Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega /kohtuotsus jõustus 04.02.2009 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega/ alates 21.03.2007 kuni 27.06.2007 500 krooni kuus, alates 28.06.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni A K kasuks. Elatusraha võlgnevus alates 01.09.2009 kuni 31.03.2011 on summaliselt 31925 krooni, s.o. 2040,38 eurot. Seega Kärt Gusev, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Kannatanu A K kohtus antud ütlustest nähtub, et Kärt Gusev peaks vastavalt kohtuotsusele maksma elatisraha E Gi ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. A K ütlustest ja tema pangakonto väljavõttest nähtub, et süüdistuses märgitud ajavahemikul on Kärt Gusev maksnud elatist viiel korral kokku 9955 krooni, lisaks saatis postiga lapsele 2010 aasta lõpul kingitusetalverõivaste komplekti rahalise väärtusega 1831 krooni, riiete suurus polnud sobiv, Kärt Gusev vahetas sobimatud riided sobivate vastu. Tema ütlustest nähtub veel, et Kärt Gusev pole tundnud huvi lapsega suhtlemise vastu, ta teab Kärt Gusevi traumast 2006.a. oktoobris, algul käis Kärt Gusev karkudega, 2007.a. jaanuaris kui nad faktiliselt lahku läksid läks Kärt Gusev taastusravile. Ta arvab, et Kärt Gusev teeb juhutöid ehitajana, et Kärt Gusevit on sageli nähtud xxxx tööriietes. Ta teab, et Kärt Gusevil on osa majast, et maja seisukord nende kooselu ajal oli väga kehva, et praegu on seal eluks vajalikud tingimused olemas, tal pole andmeid alkoholi kuritarvitamise kohta Kärt Gusevi poolt. Tunnistab, et suhted Kärt Guseviga olid halvad, et Kärt Gusev saatis talle sõnumeid, tihti ka öösel selle kohta, et otsib last. Tunnistab, et ta on seadnud Kärt Gusevile tingimuseks, et kui täidab oma kohustused, siis näeb ka last. Kärt Gusev ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et kohtus E viimati 2009.a., suhtlemist on pingestanud lahutusega seotud kohtumenetlus, 2 kriminaalmenetlused elatise mittemaksmise süüdistuses ja halvad suhted A Kga. A K on talle öelnud, et ei näe last enne, kui hakkad võlga maksma, samuti saatis A K ühe tundmatu mehe teda ähvardama, et ta jätaks oma lapse kümneks aastaks rahule, muidu tehakse talle metallist pea. Tunnistab, et halvad suhted A Kga ja lapsega suhtlemise mittevõimaldamine on halvasti mõjunud tema vaimsele ja füüsilisele tervisele, mis omakorda on raskendanud töö leidmist ja elatise tasumist. Tema ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud perioodil on ta teinud juhutööna ehitustöid niipalju kui on õnnestunud tööd leida ja tervis on võimaldanud, et on maksnud elatist, kui võimalus on olnud. Selgitab, et ametlikult tööleasumist takistas ka jalavigastus, mis ei lubanud pidevalt töötada,
3. oktoobril 2006 oli tal trauma, purunes hüppeliiges ja mõlemad sääreluud, mis praegu on ühendatud metallplaatidega, trauma tekitab vaegusi ka praegu, varem oli vormistatud ka töövõimetus algul 80%, 2008.a. 40%, siis maksti ka toetust, 2009.a.10%, siis toetust enam ei makstud, hiljem pole ta töövõimetuse määramist taotlenud. FIE-na tegutsemist takistas ka asjaolu, et pangaarved olid elatisenõuete tõttu arestitud ja ära oleks võetud ka nende isikute tasu kellega ta koos töötas. Kinnitab, et ta ei tööta xxxx, et on käinud seal ettevõtte omaniku juures, on teinud seal pisitöid, on saanud selle eest väikeseid rahasummasid aga ka ehitusmaterjali oma elumaja renoveerimiseks. Juhutöid tal pidevalt polnud, kuid vahel sai töötasuks ka suuremaid summasid, juunis 2010 kui sai Tartust raha eramaja viimistlemise eest 20000 tuhat krooni maksis elatist 5000 krooni samast summast tasus ka eelmise lõpetatud kriminaalmenetluse kulud. Ta on kasutanud tütre nimele avatud arveldusarvet ja oma õe K V arvet kuna tema enda arved olid arestitud, õe arvel kajastub ka 22000 krooni mis ta sai katusetööde eest 2010 oktoobris, tööd tegi koos ühe teise isikuga, üle poole sellest sai endale, ostis selle raha eest ka tütar Eile talvevormi, see maksis üle 4000 krooni, rohkem, kui A K ütles, mõned tšekid pole esitatud Ta kinnitab, et omab õega kahepeale elamut, hoone on halvas seisus, ta renoveerib seda võimalust mööda ja kavatseb selle jätta tütar E. Tunnistab ka seda, et tal on 1995.a sõiduauto 1995.a. xxxx, hindab selle väärtuseks u 120 eurot, selgitab, et sellega teeb era- ja töösõite. Ta on käinud solaariumis, spordihoones ja AQVA basseinis arsti soovitusel kuna see on kasulik jala järelraviks. Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo väljavõttest Kärt Gusevi kohta nähtub, et 3.10.2006.a. diagnoositi tal sääreluu ja pindluu murd. Sotsiaalkindlustusameti 09.11.2009.a. otsusest nr.564419 Kärt Gusevi kohta nähtub, et tuvastati vigastusest põhjustatud töövõime kaotus 10%. K V xxxx konto väljavõttest nähtuvad Kärt Gusevi sissetulekud ja väljaminekud septembris, oktoobris
4. E Gi xxxx konto väljavõttest nähtuvad Kärt Gusevi sissetulekud ja väljaminekud ja elatise maksmine septembrist 2009 kuni juuli
5. Ida Prefektuuri tõendist nähtub, et 2009.a. Kärt Gusevi üksi deklareeritud tulu Maksu- ja Tolliametile pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3826 krooni. 04.02.2009.a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega jõustunud kohtuotsusest nähtub, et Kärt Gusevilt mõisteti A G (hiljem K) kasuks lapse Ei (s. xxxx) ülalpidamiseks alates 21.03.2007 kuni 27.06.2007 elatisraha 500 krooni kuus, alates 28.06.2007 kuni 31.12.2007 elatisraha 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 elatisraha 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohtutäitur R.Pärsi tõendite alusel moodustab elatisraha võlgnevus perioodil alates 01.09.2009 seisuga 31.03.2011 summaliselt 31 925 krooni ehk 2040,38 eurot. 3 01.07.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määrusest nähtub, et Kärt Gusevi suhtes KarS § 169 järgi menetletud kriminaalasi lõpetati KrMS § 202 alusel. Kriminaalasjas käsitleti elatise maksmisest kuritahtlikku kõrvalehoidumist ajaperioodil 04.02.2009 - 31.08.2009, nimetatud perioodil oli elatise võlgnevus 14020 krooni. Määrusest ei nähtu, et oleks väljaselgitatud ja arvestatud Kärt Gusevi tervislikku olukorda. Kohtu põhjendused KarS § 169 järgi on kahjustatav õigushüve lapse varaline huvi, tema õigus saada elatist. Süüteokoosseisu moodustab kuritahtlik kõrvalehoidumine kohtu poolt väljamõistetud elatise maksmisest, seega on koosseisutüübilt tegemist ehtsa tegevusetusdeliktiga. Lapsevanem jätab tegemat teo, mis seisneks elatise maksmises (sularaha üleandmine, pangaülekanne vms.) Subjektiivsest küljest eeldab süütegu tahtlust kõigi koosseisu asjaolude suhtes. Kuritahtlikuks on kohtupraktika lugenud elatisraha mittemaksmist pikema aja vältel, samuti kohustatud isiku keeldumist tööle asuda, tulude varjamist, sagedast elu- ja töökohavahetust. Kohtu arvates pole Kärt Gusevi tegevus hinnatav kuritahtliku kõrvalehoidumisena elatise maksmisest, tema tegevuses puuduvad kohtupraktikas ülalnimetatud kuritahtlikkusele viitavad tunnused, kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest ei nähtu ka muid kuritahtlikkusena tõlgendatavaid asjaolusid. Ka Kärt Gusevile esitatud süüdistusest ei nähtu milles seisneb tema poolt toimepandu kuritahtlikkus. Kohtu arvates pole tõendamist leidnud süüdistusaktis esitatud väide, et Kärt Gusevil olid rahalised vahendid elatisraha maksmiseks olemas, kuid ta hoidus elatisraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kummutaksid Kärt Gusevi ütlused, milledest nähtuvalt on ta maksnud elatist niipalju kui see on võimalik olnud, et mitmesugustel objektiivsetel põhjustel polnud tal võimalik muretseda alalist töökohta, et oluliseks takistuseks töötamisel ja nõuetekohasele elatisemaksmisele on olnud jalatraumast tulenenud vaegused. Jalatraumaga seonduv on lisaks Kärt Gusevi ütlustele kinnitust leidnud ka Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega. On mõistetav, et majanduslanguse perioodil ei sõltu töökoha leidmine vaid töövõtja tahtest ja haiged ning vigastatud isikud on tööturul halvemas olukorras kui teised. Kriminaalasjast ei nähtu, et Kärt Gusev oleks keeldunud töötamast, varjanud tulusid või oleks viljelenud pillavat eluviisi. Puuduvad andmed ka alkoholi kuritarvitamise kohta Kärt Gusevi poolt. Ta on küll ühel korral karistatud väärteokorras alkoholi tarbimise eest avalikus kohas, kuid seda loeb kohus juhuslikku laadi episoodiks Kärt Gusevi elus ja see toimus enne süüdistuses märgitud perioodi. Pangakontodelt ei nähtu, et Kärt Gusevi käsutuses oleksid olnud suured rahasummad, on tõendatud vaid kahe suurema summa laekumine töötasuna 19 kuu jooksul- 2010.a. juunis viimistlustööde eest 20000 krooni ja 2010 oktoobris 22000 tuhat krooni katusetööde eest. Kärt Gusevi sõnul on ta seda raha kulutanud elamiseks, autokindlustuse maksmiseks, elatise tasumiseks, eelmise kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ja maksnud ka isikule kellega koos ta töid teostas. Kärt Gusevi ütlustest nähtub, et ta saab aru, et elatise mittemaksmine on lubamatu ta on väitnud, et kui tal õnnestub Soome tööle saada, likvideerib ta võlgnevuse. Kärt Gusevi ütlused elatisraha osalise maksmise kohta on kinnitust leidnud ka teiste asjas olevate tõenditega- kohtutäituri õiendiga, A K ütlustega. Süüdistuses märgitud periood hõlmab ajavahemikku 01.09.2009-31.03.2011 so 19 kuud. Kohtuotsusest tulenevalt pidi Kärt Gusev elatist maksma igakuiselt 2175 krooni, kokku süüdistuses märgitud perioodil seega 19 x 2175= 41325 krooni. Kohtutäituri õiendist ja A K ütlustest nähtuvalt tasus Kärt Gusev süüdistuses märgitud ajavahemikul elatist mitme makse näol kokku 9955 krooni ja tegi Eile ka hinnalise kingituse riiete näol. 4 Kärt Gusevi kasutuses olnud pangakontodelt nähtub, et Kärt Gusev on käinud kahel korral Vinni spordihoones, neljal korral solaariumis, viiel korral AQVA Spas ja käinud 500 kroonisel reisil Rootsi. Isiku puhul kellel on täitmata elatise maksmise kohustus võivad need kulutused näida lubamatud, samas on Kärt Gusev seletanud, et solaariumi, sportihoone ja Spa kulutusi on ta teinud arsti soovitusel kuna see on kasulik jalatrauma järelraviks, Rootsis käis ta oma sõnul sõbra sünnipäeval. Kohtu arvates ei saa lugeda neid kulutusi kuritahtluse väljenduseks kuna 19 kuulise süüdistuses märgitud ajavahemiku kohta on selliseid kulutusi vaid 1660 krooni ulatuses. Kohtu arvates pole Kärt Gusevile etteheidetav ka majaosa ja auto omamine. Tõendamist on leidnud, et maja seisukord on vilets, samas on selge, et üürikorteris elamine ja kommunaalkulude tasumine oleks oluliselt kallim oma elamispinnal elamisest. Auto kohta on samuti tõendamist leidnud, et see on 1995.a. väljalase, selle väärtus pole märkimisväärne ja pealegi oli auto abiks nende väheste tööde teostamisel, mis Kärt Gusevil leida õnnestus. Kuivõrd kohus on tuvastanud kuritahtlikkuse puudumise Kärt Gusevi poolt elatise mittenõuetekohasel maksmisel ja seega pole Kärt Gusevi tegu hinnatav KarS § 169 koosseisule vastavaks, siis puudub vajadus hinnata Kärt Gusevi tegevuses teiste kuriteokoosseisu tunnuste olemasolu. Kärt Gusev tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Menetluskulu KrMS § 181 alusel tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus vähendas määratud kaitsjale väljamakstavat tasu kohtulikuks üldmenetluseks valmistamise tasu osas poole võrra. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 15,98 eurot, kuid mitte rohkem, kui 191.73 eurot. Kaitsja taotles tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamisel 12 pooltunni eest maksimaalses ulatuses 191.73 eurot. Kohus leidis, et arvestades kriminaaltoimiku mahtu ja selles oleva dokumentaalsete tõendite hulka, on maksimaalses ulatuses taotletud tasu ebaproportsionaalne tehtud töö mahuga. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 29.02.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
6. novembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-5095 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 134,40 eurot vandeadvokaadi abi Roman Levinile, tema poolt Kärt Gusevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 2 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest summas 134,40 eurot jätta riigi kanda. 5 Riigikohtu 27.09.2012 RESOLUTSIOON
7. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
10. Määrata OÜ-le Advokaadibüroole Advocatus Kärt Gusevile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti, sh käibemaks 6 eurot 40 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Kohtuotsus jõustus
11. septembril
12. a Riigikohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne 6