1-12-7700/3

1-12-7700 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7700 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. augusti 2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Roman Gorodivski taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. augusti 2012 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Roman Gorodivski taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
4. augusti 2012 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Vangla kinnipeetav Roman Gorodivski esitas 25.07.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaks avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla ametnike suhtes KarS § 121, § 324 ning § 123 alusel. Esimeses kaebuses soovis kinnipeetav alustada kriminaalmenetlust J.A. ja S.K. suhtes KarS § 121 ja § 324 tunnustel, kuivõrd nimetatud ametnikud tekitasid väidetavalt 14.12.2011 kinnipeetavale vigastusi. Teises kaebuses soovis kinnipeetav kriminaalmenetluse alustamist vanglaametniku I.H. suhtes KarS § 123 alusel, kuivõrd tema korraldusel paigutati R. Gorodivski tema tahte vastaselt 14.12.2011 teise kambrisse, kus kinnipeetav tunnetas kambrikaaslase poolt ohtu oma elule ja tervisele. Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis oma 30.07.2012 teatega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Esimest kuriteokaebust ringkonnaprokuratuur sisuliselt ei lahendanud, kuna selle kohta oli juba olemas seadusjõus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade 10.04.2012 nr
5. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2012 teate peale esitas R. Gorodivski kaebuse Riigiprokuratuuri, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist ja õigusabi osutamist. Riigiprokuratuuri 06.08.2012 määrusega jäeti R. Gorodivski kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud teates märgitud asjaoludel. Riigiprokuratuur jättis tähelepanuta kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12760000044, kuna ringkonnaprokuratuur seda episoodi oma teates ei käsitlenud – selle kohta oli juba olemas seadusjõus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade. Riigiprokuratuur märkis, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS §-le 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Riigiprokuratuur leidis, et kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Kuna kaebus oli Riigiprokuratuuri hinnangul absoluutselt sisutu, sai riigiprokurör vaid nõustuda ringkonnaprokuratuuri põhistustega, lisamata omapoolseid selgitusi. Riigiprokuratuur leidis, et I.H. tegevuses ei ilmnenud midagi kuritegelikku, mistõttu puudus vajadus analüüsida karistusseadustiku eriosa erinevaid süüteokoosseise. Taotluse sisu 13.08.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus R. Gorodivski taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 06.08.2012 määruse peale. Oma taotluses selgitab R. Gorodivski, et 14.12.2011 viisid vanglaametnikud ta sunniviisiliselt teise kambrisse, kus viibis teine kinnipeetav. Sellega tekitati olukord, kus võis aset leida mõni KarS §-des 113, 118 ja 121 sätestatud kuritegudest. R. Gorodivski leiab, et ametnike selline käitumine on käsitletav kuriteo toimepanemise provokatsioonina, samuti ohtu seadmisena vastavalt KarS §-le
6. Seejuures operatiivtöötaja I.H. , kes on vastutav sektori XX eest, ei kutsunud enne üleviimist 14.12.2011 R. Gorodivskit ega teist kinnipeetavat vestlusele, nagu näevad ette julgeolekureeglid. Enamgi veel, R. Gorodivski nõuet, et teda viidaks operatiivtöötaja juurde, ignoreeriti, kuigi vastavalt VangS §-le 133 olid ametnikud kohustatud tema palvest ja juhtumist vangla direktorile või korrapidajale ette kandma. R. Gorodivski on vanglatöötajatele teatanud, et kui ta satub kellegagi samasse kambrisse, võivad saabuda tõsised tagajärjed. Oma loobumisega hoidis ta ära võimaliku kuritegeliku teo nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike poolt. R. Gorodivski leiab, et ametnikud peavad -2- teadma, et seaduse mittetundmine ei vabasta süüst (vaatamata sellele vanglatöötajad J.A. ja S.K. kasutasid tema suhtes füüsilist jõudu sunniviisilisel üleviimisel, mille tagajärjel lõi korrapidaja J.A. teda jalaga näkku ja tekitas füüsilist valu ja kehavigastusi, millised on fikseeritud vangla meditsiinitöötaja poolt 14.12.2011 kell 11.20 ettekandes nr 4006-b). R. Gorodivski leiab, et ametnikud peavad täitma ainult seaduslikke korraldusi, millised peavad kindlasti vastama seadusele ja seadusele alluvale aktile. Ülaltoodu alusel palub R. Gorodivski ringkonnakohtul kaebus läbi vaadata ja tühistada Riigiprokuratuuri ja ringkonnaprokuratuuri otsused. Samuti palub R. Gorodivski kohustada prokuratuuri algatama kriminaalasi nendel faktidel, mis on avalduses ära toodud, ja läbi viia põhjalik uurimine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, vaadanud läbi R. Gorodivski taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
8. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. R. Gorodivski on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 06.08.2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna R. Gorodivski ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine.
9. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib R. Gorodivski Riigiprokuratuuri 06.08.2012 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla ametnike J.A. , S.K. ja I.H. suhtes. Hinnates R. Gorodivski kaebuse perspektiivikust, võtab ringkonnakohus arvesse, et vanglaametnike J.A. ja S.K. suhtes otsustas Lõuna Ringkonnaprokuratuur 10.04.2012 teatisega jätta kriminaalmenetluse alustamata. Teatise peale oli R. Gorodivskil õigus esitada Riigiprokuratuurile kaebus kümne päeva jooksul alates teate saamisest, mida R. Gorodivski aga ei teinud. Kuivõrd R. Gorodivski ei järginud edasikaebekorda, on Riigiprokuratuur oma määruses jätnud R. Gorodivski seisukohad puutuvalt J.A. ja S.K. suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmisse põhjendatult tähelepanuta. Samal põhjusel ei oleks ka ringkonnakohtul võimalik J.A. ja S.K. suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas seisukohta võtta ning R. Gorodivski ei saavutaks Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamisega soovitud eesmärki. Eeltoodust tulenevalt oleks R. Gorodivskil Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamisega võimalik vaidlustada üksnes kriminaalmenetluse alustamata jätmist vanglaametniku I.H. suhtes, kuid ringkonnakohtu hinnangul puuduks kaebuse rahuldamiseks alus. -3- Ringkonnakohus kordab Riigiprokuratuuri määruses märgitut, mille kohaselt alustatakse KrMS § 193 kohaselt kriminaalmenetlust üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ilmne I.H. käitumises kuriteo tunnuseid, ning seega puudub tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et vangistusseaduse alusel kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. Kinnipeetava paigutamine kambrisse ei eelda tema nõusolekut ning tal puudub õigus kambrikaaslase valimiseks. Eeltoodust tulenevalt on I.H. kinnipeetava R. Gorodivski ümberpaigutamisel ühest kambrist teise toiminud kooskõlas seadusega. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus arvata, et seejuures oleks R. Gorodivski asetatud eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Seega ei esine I.H. käitumises KarS §-s 123 sätestatu kuriteo koosseisulisi tunnuseid ning tema suhtes kriminaalmenetluse toimetamine oleks alusetu.
10. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et RÕS § 13 lg 1 kohaselt lisab füüsilisest isikust taotleja riigi õigusabi saamise taotlusele enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Nimetatud teatist R. Gorodivski oma taotlusele lisanud ei ole. Kuna käesoleval juhul on R. Gorodivskile riigi õigusabi andmine välistatud RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel, ei oma tema majanduslik seisund aga taotluse lahendamisel tähtsust.
11. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et R. Gorodivski võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus