KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-2961 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Meeme MALLESE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Meeme MALLENE sünd. 09.02.1967, isikukood 36702090217, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 18.09.2008 ja lõpp 17.09.2013 Jätta Meeme MALLENE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 13.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Meeme Mallese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Meeme Mallene on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat alates 18.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kolm distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, ka vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetav paiknes 24.10.2011 – 13.03.2012 sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, eelnevalt läbis aktiivse sekkumisperioodi Tartu Vanglas. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening, samuti väikeettevõtete töökorralduse kursuse, osalenud Convictuse tugigrupi töös, kunstiteraapias, joogatreeningutel, spordiprogrammis 1 sõltlastele, vabastavas hingamises ja individuaalses psühhoteraapias. Vangistuse ajal on kinnipeetaval toimunud inspektor-kontaktisikuga individuaalvestlused sõltuvusprobleemi käsitletavatel ning kuriteo toimepanemisega kaasnevatel teemadel. Kinnipeetav on osalenud anonüümsete narkomaanide loengutel ning teistes osakonnas toimuvates tegevustes. Vangistuses on kinnipeetavat materiaalselt toetanud vanemad, täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetavale on määratud xxx Kinnipeetava suhted lähedastega ei ole vangistuse ajal katkenud, omavahelised suhted on väidetavalt head ja toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Vangistuses on kinnipeetav olnud omaette ja hoidunud kaaskinnipeetavatega lähedaste kontaktide loomisest. Kinnipeetava riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduv õigusvastane käitumine ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on olnud tõsiseid probleeme alkoholi liigtarvitamisega, ta on pöördunud mitmeid kordi abi saamiseks erinevate spetsialistide poole. Kinnipeetav tarvitas kokaiini ja amfetamiini 10 aastat, viimased 5 aastat keskmiselt 1-2 gr iga päev. Kinnipeetav käis 1–2 korda kuus ka kasiinodes. Kinnipeetav põeb haigust, mis vajab operatiivset ravi, samuti põeb xxx. Viimased 2,5 aastat saab kinnipeetav ravi xxx tõttu. Kinnipeetava impulsiivsusele viitab korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Kinnipeetav lähtub hetkevajadustest, ei arvesta pikaajaliste tagajärgedega. Kinnipeetav võib probleemide lahendamisel kasutada ebaotstarbekohaseid strateegiaid ning keskenduda lühiajalistele ja kiiretele lahendustele. Kinnipeetav kannab karistust korduva samalaadse kuriteo toimepanemise eest, käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Vangistuse ajal on kinnipeetav korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ametnike korraldustele mitteallumise eest. Kinnipeetav näitab pidevalt enda rahulolematust vanglaametnike käitumise suhtes. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde, 2-toaline heas korras korter kuulub kinnipeetava õetütrele. Ema kinnitusel on kõige otstarbekam, kui kinnipeetav elab tema juures, see on ka majanduslikult lihtsam. Ema seletuste kohaselt vajab kinnipeetav esialgu ravi, sest tema tervis on halvenenud, peale seda asub tööle ja saab ennast üleval pidada. Emal puuduvad andmed kinnipeetava suhete kohta teiste, sealhulgas negatiivset mõju avaldavate isikutega. Ema on pea iga päev kinnipeetavaga telefonikontaktis ning tema arvates on kinnipeetava suhtumised ja hoiakud praeguseks muutunud positiivses suunas. Ema sõnade kohaselt töötas kinnipeetav enne vangistust ehitusfirmas, mis lõpetas tegevuse, peale seda oli ta töötu. Ema sõnade kohaselt oli kinnipeetaval aastaid probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Ema on esialgu valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, ühel korral on olnud ka kriminaalhooldusel. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne katseaega, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks riskide maandamiseks panna kinnipeetavale lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka KarS §75 lg.2 p.2, 4 ja 8 sätestatud lisakohustused. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Meeme Mallene taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid seletas, et tal on hirm vabanemise ees ja ta ei saa kindlalt väita, et ta edaspidi enam kuritegusid toime ei pane. Prokuröri abi Ave Arnim palus jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vangistust kannab samuti teist korda. Tegemist on samaliigilise kuriteo korduva toimepanemisega. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, mis käesoleval ajal ei ole enam kehtivad. Küll näitavad need aga kinnipeetava käitumise iseloomu vangistuses. Kaks distsiplinaarkaristust on määratud vanglaametniku korralduse eiramise ja korraldusele mitteallumise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt näitab kinnipeetav pidevalt välja oma rahulolematust ametnike suhtes. Maakohus leiab, et seega on taoline käitumine kinnipeetava poolt võimalik ka kriminaalhooldusametniku suhtes, mis omakorda ei soodusta kriminaalhoolduse teostamist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetaval on suured võlad ja probleemid tulude-kulude tasakaalus hoidmisega, on säilinud oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vabaduses tarvitas kinnipeetav nii alkoholi kui narkootikume ja käis kasiinodes. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses oma probleemidega tegelenud ning läbinud erinevaid tegevusi ja sotsiaalprogramme. Maakohus leiab, et karistuse kandmise jätkamine vangistuses aitab saavutatu kinnistada. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- 3 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4