Obsah (6)

§§ 107§ 199§ 87§ 150§ 87k§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juulil 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-3052 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse

§§ 107

, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: Aimar Valge süüdi tunnistada väärteo toimepanemises xxx valla xxx-l Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis, kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja Liiklusseaduse § 234 lg 1 järgi s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikus eiramises, kvalifitseeritava väärteo toimepanemises xxx xxx xxx ning juhindudes KarS § 63 lg 1 mõista temale Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi karistuseks 2 päeva aresti. Vastavalt

§ 199

lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Aresti kandmise algus alates Aimar Valge kinnipidamisest s.o 30.06.2012 kell 18.45 Vastavalt Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel määrata Aimar Valgele lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine KarS § 61 alusel 3-ks kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Menetluse käik:

1. 30.06.2012 koostas välijuht Aleksandr Urb väärteoprotokolli nr.AB 1314784 selle kohta, et xxx juhtis Aimar Valge mootorsõidukit asulasisesel teel (mootorratast) kiirusega 163+- 5 km tunnis, kusjuures lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km tunnis. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 108 km tunnis. Samuti eiras tahtlikult mootorsõidukile korduvalt antud peatumismärguannet patrullauto sinistepunaste vilkuritega, valjuhääldi teel ja helisignaaliga(sireeniga). Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti väärteoprotokollis LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, nõustub rikkumisega ja väga kahetseb juhtunut. Edaspidi lubab käituda liikluses korrektsemalt. Eeltoodud ütlused on allkirjastatud 30.07.2012 Siinkohal kohus märgib, et tõlgendab menetlusaluse isiku allkirjastamise kuupäeva
2. JUUNIL 2012, kuna ilmselt on tegemist isiku eksimisega kuupäevas, kuna kuupäev 30.07.2012 ei ole ütluste allkirjastamise ja kohtumenetluse ajaks saabunud. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID: Kohus juhindub Riigikohtu kohtuotsustes nr. 3-1-1-38-07, nr. 3-1-1-52-08, nr. 3-1-1-77-08, nr. 31-1-45-11 korduvalt väljendatud seisukohtadest, mida kohus lühidalt tsiteerib: Kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ning tal ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-80-06);

§ 87

kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-71-07, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150

lg 2 tähenduses.

§ 87

kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-53-06, p 5 ja nr 3-1-1-5208, p 10).

§ 87k

ohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu

1. aprilli 2009 a otsus väärteoasjas nr 3 1 1-16-09, p 8 ja
2. juuni
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, väljub kohus väärteoprotokollide piiridest ja rikub sellega

§-s 87 sätestatut nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

1. Väärteoprotokoll kui tõend. Väärteoprotokollis nr.AB 1314784 on märgitud kohtuvälise menetleja poolt liiklusalase rikkumise kohta kogutud tõendid, s.o menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kohus juhindub siinkohal Riigikohtu kohtuotsest nr. 3-1-1-73-08: Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1-1012 03, p 6.1). Et väärtegude näol on tegu ühiskonna jaoks vähemolulisi õigushüvesid rikkuvate süütegudega, kogub kohtuväline menetleja vajalike tõendite kogumi tuvastatud rikkumise tõendamise kohta. Kohus uuris kohtuistungil eelnimetatud tõendeid ja leidis: Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused on kohtu hinnangul tõepäraseks tõendiks, milles kajastub eelkõige menetlusaluse isiku sügav kahetsus ja väärteoprotokollis kirjeldatud kohene rikkumisega nõusolek.
2. Menetlusaluse isiku ütlused kohtuistungil Kohtuistungil selgitas Aimar Valge, et tal puuduvad täielikult varasemad karistused liiklusalaste rikkumiste eest. Käesoleva rikkumise pani toime rumalusest, kuna kartis politseid, ehmus ja arvas, et sõidab eest ära. A.Valge kinnitab, et ta sõidustiil oli ohtlik. Sõidukeid oli vähe liiklemas. Ta xxx, kus toimusid xxx ja peatus oma vanaema maja juures. Arestimajas jõudis Aimar Valge järeldusele, et rohkem ta nii ei käitu. Kiirust ei ületanud ta rohkem kui protokollis kirjas. Kohus hindab nimetatud ütlusi tõepärasteks, kuna isiku ütlused kinnipidamisel seonduvad eelnimetatud ütlustega ja pole muude tõenditega ümber lükatud. 3.Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll: 1.3.Kohus uurib Väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit tlk. 5 s.o kiirusemõõteseadme kasutamise xxx Eelnimetatud protokollis on fikseeritud, et patrullauto liikus kiirusega 67 km tunnis ja patrullautoga samas suunas liikuva objekti kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist pärisuunas. Sõiduk liikus üksinda. Protokollis kajastatud mõõtmise tehioludest nähtub, et mootorsõidukit xxx juhtis Aimar Valge hea nähtavusega asulasisesel teel. Seadme lugem 163 km tunnis, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 5 km tunnis. Juhile näidati seadme näitu ja juht nõustus näiduga. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud. Kohus märgib, et kui rikkumisena fikseeritud kiiruse mõõtmine toimus xxx kilomeetril asulasisesel teel ja enne nimetatud kiiruse fikseerimist sõitis A.Valge esmalt –samal maanteel asulavälisel teel üksi liigeldes – tema ees ega taga ei olnud ühtki sõidukit 21.-l kilomeetril politseipatrullautole vastu (informatsioon tunnistaja ülekuulamise protokollis tlk.10). Tunnistaja märgib, et patrullauto pööras ringi ja sõitis rikkujale järele. Seega kui 35.l kilomeetril oli kiirusepiirang 50 km tunnis ja patrullautos fikseeriti väidetavalt rikkujat jälitades rikkuja kiiruseks 163 km tunnis, tekib kohtul kahtlus ilma videosalvestist - kui tõendit uurimata ja millist tõendit ei ole kogutud ning ilma tunnistaja ütlusi kohtus kontrollimata - rikkumise koha fikseerimise faktilises täpsuses. 2-3- sekundilise kiiruse mõõtmise kestvuse suhtes on 35.-s kilomeeter liialt üldistav informatsioon, mis ei võimalda tuvastada täpset rikkumise fikseerimise kohta kui puuduvad muud tõendid. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud küll patrullauto sõidukiirus, kuid ei ole fikseeritud asjaolu, kas patrullauto liikus sel ajal teelõigul kus lubatud kiirus oli 50 km tunnis või enam. Kohtul ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust selles, kuivõrd täpselt patrullautos fikseeriti kiirus liiklusmärgi 50 km tunnis mõjupiirkonnas olevana kui patrullauto sõitis rikkuja järel ning milline oli sõidukite vahemaa ja kuivõrd täpselt oli fikseeritud rikkumise koht asulavälise ja asulasisese tee piiri suhtes. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 3 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Kuna A.Valge ei vaidlusta, et ta liikus kiirusega, mis on fikseeritud väärteoprotokollis, ning ilmselgelt ületas mootorsõiduki juht kiirust kõnealuse liiklusmärgi mõjupiirkonnas kuid kas fikseeritud rikkumine toimus ka faktiliselt 50 km tunnis lubatud mõjupiirkonnas- ei ole käesolevas väärteoasja muid tõendeid kogutud ja kohtul puudub võimalus kiiruse mõõtmise käiku hinnata konkreetse liiklusmärgi mõjupiirkonna algusest alates. Seega üksnes menetlusaluse isiku A.Valge nõusolekuga, mis seonduvad kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud näiduga on tõendatud väärteo toimepanemise koht ja aeg ning asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal liikus sõiduk üksi. A.Valge ei välista toimepandud rikkumist kuid rikkumise täpsete asjaolude kohta oma seisukohta ei väljendanud.
3. Isiku kinnipidamise protokoll 1.5.Aimar Valge kohta koostati isiku kinnipidamise protokoll 30.06.2012 kell 18.45

§ 44lg 1 p 1,3,4 alusel.

4. Tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kohus uurib väärteoprotokollis kajastatud tõendit, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja märgib Riigikohtu seisukohta (3-1-1-29-05) silmas pidades, et kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Menetleja ei või olla tõendi looja. Nimetatud nõuet on rikkunud tunnistajana omakäeliselt ütlusi andnud(tlk.8-10) Sergei Smirnov, kes samaaegselt ütlustega omakäelise kirjutamisega on täitnud omakäeliselt ka tunnistajana ülekuulamise protokolli 8 rida (tlk8) tunnistajat puudutavate isikuandmete kohta. Kohus märgib, et tunnistaja ütlused tema ülekuulamise protokollis rikkuja sõidukiiruse fikseerimise kohta 200 km tunnis - ei ole lubatud tõend ja see tuleb jätta välja tõendite kogumist. Nimetatud asjaolu ei kajastu väärteoprotokollis süülise käitumise kirjeldusena ja ei ole inkrimineeritud menetlusalusele isikule. Kohus juhindub Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-86-06, kus märgitakse, et tulenevalt

§st 2, aga ka § 31 lg-s 1 ja §-s 64 sätestatust, on alust väita, et KrMS §-s 291 sätestatud tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohtumenetluses avaldamise tingimusi tuleb arvestada ka väärteoasja kohtulikul arutamisel (vt ka RKKKo nr 3-1-1-107-04). Seega kohtuvälise menetleja poolt vahetult väärteomenetluses kinnipeetava toimetamine kohtusse taotlusega aresti kohaldamiseks peab esitama ka vajalikud tõendid menetlusaluse isiku süü tõendamiseks. Antud juhul kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja täielikuks ja igakülgseks uurimiseks esitanud kohtule väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalike tõendite loetelu ega taotlenud nende uurimist kohtuistungil. Väärteomaterjalides esitatud tõendi tlk-8-10 tunnistaja Mxxx Sxxi kohtuistungile kutsumise taotlust kohtuväline menetleja kohtule ei esitanud. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsustes (nr 3-1-1-74-07, 3-1-1-84-08, 3-1-1-107-09) korduvalt tähelepanu juhtimisest märgib kohus, et kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine on põhjendatud vaid olukorras, kui põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda, on mõjuv. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt RKKKo nr 3-1-1-107-04, p 9). Õigus tunnistajat küsitleda on vajalik nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks kui ka ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (viidatud otsuse p 7). Antud väärteo kohtumenetluses ei ole kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud tunnistaja 4 väljakutsumist ega kohtuistungi edasilükkamist, ei esitanud kohtule tunnistaja mitteilmumise mõjuvaid põhjusi. Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest tlk.11 nähtub, et Aimar Valge isikut ei ole karistusregistrisse kantud.Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Aimar Valge karistamist tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra - arestiga 7 päeva, jättes märkimata menetlusaluse isiku vastutust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolu või puudumise tulenevalt KarS § 56. Samas taotles kohtuvälise menetleja esindaja mõista Aimar Valgele lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks, mis on antud rikkumise eest võimalik minimaalne lisakaristus. Samas ei põhjendanud kohtuväline menetleja miks on põhjendatud isikule lisakaristuse kohaldamine kui isikul varasemad rikkumise liikluses üldse puuduvad.Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et Aimar Valge süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi tulenevalt oma süü omaksvõtmise ulatuses. Kohus hindab A.Valge süüd kergendavaid asjaolusid: Isik ei ole kantud karistusregistrisse, s.t ta ei ole varem väärteokorras karistatud. Isik tunnistas oma süülist ja mõtlematut käitumist ja kahetses juba väärteoprotokolli koostamisel toimepandut. A.Valge rikkumise asjaoludes ei ole tuvastatud alkoholi osakaalu. Mootorsõiduki juht oli seega kaine ja mootorsõiduki juhtimise piisavat liikluskogemust hindab pikaajalise kogemuse olemasoluga. Väärteo kohtuväline menetleja eeltoodud asjaolusid kohtuistungil ei ole ümber lükanud. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt(tlk.5) liikus A.Valge üksi ja teiste liiklejate ohustamise kohta põhjendavad tõendeid ei ole kogutud. A.Valge on avaldanud arvamust, et tema üleastumine on tõsiseltvõetav ja nõustub kohtuvälise menetleja poolt taotletava lisakaristuse määramisega rikkumise eest. A.Valge süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et A.Valge esmakordse liiklusalase rikkumise toimepanemise s.o lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km tunnis on võimalik mõjutada aresti kandmisega 2 päeva ulatuses. Isik on olnud seni seaduskuulekas liikleja ja tal puuduvad rikkumised. Esmase rikkujana puhtsüdamlik kahetsus ja esmane liiklusalase rikkumise toimepanemiselt politseipatrulli poolt tabatud isiku reaktsioon- karistuse kartusel põgenemine on A.Valge enda hinnangul vale käitumine ja ta soovib rikkumistest edaspidi hoiduda. Seega peab kohus piisavaks karistuseks aresti kandmist 2 päeva, mille kestel oma liiklusalast süülist käitumist analüüsida. Kohus märgib, et tulenevalt KarS § 61sätete kohaldamiseks alla seaduses ettenähtud alampiiri erakorraliste asjaolude olemasolust lisakaristuse kohaldamisest tuleb arvestada järgnevat: Aimar Valge avaldas, et tal on vaja abistada oma haiget vanaema: tuua toiduaineid, ravimeid. Mootorsõiduki (sh mootorratta) juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks on küllaldane lisakaristuse määr arvestades asjaolu, et tavapäraselt liigeldakse mootorrattaga põhiliselt suveperioodil. Seega suvekuudeks- juuli -august- september on piisav periood esmarikkumiselt tabatud A.Valgele ka piisavalt pikk lisakaristuse kandmise tähtaeg mõjutusvahendina, et edaspidi hoiduda sarnastest liiklusnõuete rikkumisest. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2012 kohtuotsusega osaliselt tühistatud 5