Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis alates 17.05.2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Tiia Pukk on 26.08.2010. a koostanud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 6-3/3237, mille kohaselt võeti vastutusele AS Narva Auto, mille seaduslikuks esindajaks on AS Narva Auto juhatuse liige Nikolai Burdakov. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud: Ida MTK TKO liikuvkontrollitalitus kontrollis 18.11.2009 AS Narva Auto territooriumil, aadressil Narva, Tümani 3, äriühingu sisetanklat, selle vastavust äriühingu majandustegevusele ning tanklas ladustatud kütuse nõuetele vastavust. Väärteomenetluses tuvastamata ajahetkest kuni 18.11.2009 toimetas AS Narva Auto oma veokitega äriühingu majandustegevuse raames Venemaalt ja Euroopa riikidest maksuvabalt diislikütust, mis võeti veokite standardsetest kütusepaakidest välja ja ladustati AS Narva Auto sisetanklas aadressil Tümani 3C, Narva, selleks, et kasutada seda kütust edaspidi AS Narva Auto sõidukite tankimiseks. Menetluses on tuvastatud et AS Narva Auto veokid on perioodil 1.11.2008-18.11.2009 tankinud AS Narva Auto sisetanklast 4121 litrit diislikütust, samuti on tuvastatud, et sarnane veokite tankimine on toimunud juba alates 2003.aasta teisest poolest. Äriühingu kontrollimise momendil avastas toll AS Narva Auto sisetankla mahutitest 88393 liitrit diislikütust, mis on AS Narva Auto poolt eelkirjeldatud viisil Eestisse toimetatud ja aadressil Tümani 3c Narva, mahutitesse ümber pumbatud. Venemaal ja Euroopa riikides tangitud ja Eestisse maksuvabalt toimetatud kütuse süstemaatilist väljapumpamist äriühingus korraldas AS Narva Auto juhatuse liige Nikolai Burdakov. Kütuse tankimist teostas ning arvepidamist kütuse vastuvõtmise ja väljastamise üle pidas AS Narva Auto tankla töötaja N I Nikolai Burdakovi korraldusel. AS Narva Auto sisetanklas asub neli maa-alust mahutit, milles on diislikütus. Mahutite kõrval seisis veok ZIL 130, mille tsisternis hoiustati kütust. Sisetankla mahutites on ligikaudne diislikütuse kogus 83192 liitrit, mis mõõdeti AS-le Narva Auto kuuluvate mõõdulati ja mahutite gradueerimistabelite järgi. AS Narva Auto sisetanklas hoiul olev diislikütus ei vastanud nõuetele, kuna selle väävlisisaldus oli lubatust kõrgem. 2 Tulenevalt alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 1 lg-st 11 maksustatakse kütus ATKEAS kohaselt aktsiisiga. Vastavalt ATKEAS § 19 lg-le 1 on diislikütus ATKEAS mõistes kütus. ATKEAS § 23 sätestab, et aktsiisi maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. ATKEAS § 66 lg 6 sätestab, et diislikütuse aktsiisimäär on 5787 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta. ATKEAS § 68 lg 1 sätestab, et Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. ATKEAS § 68 lg 2 sätestab, et standardne kütusepaak ATKEAS-e mõistes on tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal. ATKEAS § 68 lg 2 sätestab, et aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ci tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ1, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 7 p 3 a kohaselt kauba vedu rendi või tasu eest või omal kulul mootorsõidukite või poolhaagisautorongidega, mis on ette nähtud ainult kaupade autoveoks ja mille suurim lubatud täismass on vähemalt 7,5 tonni, käsitletakse mootorikütuse kasutamisena kaubanduslikul eesmärgil. Seega, osutades rahvusvahelist transporditeenust, kasutab AS Narva Auto mootorikütust kaubanduslikul eesmärgil. \ Vastavalt maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 3 lg 2 p-le 7 on aktsiisid riiklikud maksud. Vastavalt MKS § 5 lg-le 1 on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. Vastavalt MKS § 10 lg 2 p-dele 1 ja 4 on maksuhalduri ülesanneteks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MKS § 1552 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud kontrolli käigus fikseeritud andmetega, tunnistajate ütlustega, dokumentaalsete tõenditega. AS Narva Auto karistati MKS § 155- 2 lg 2 järgi rahatrahviga 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni ja nõuti VTMS § 38 lg 1 ning
lg 1 p 3 ja § 190 p 1 järgi AS-lt Narva Auto sisse menetluskulud 8868 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni. 07.09.2010.a esitas Narva Auto AS-i seadusliku esindaja Igor Sumarok kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 26.08.2010.a otsuse peale väärteoasjas nr 6-3/3237. Kaebuse kohaselt alustas 18.11.2009.a Maksu- ja Tolliamet (edaspidi kohtuväline menetleja) väärteomenetlust (väärteoasi nr 6-3/3237) AS Narva Auto suhtes maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 155-2 alusel. Kohtuväline menetleja otsustas 26.08.2010.a otsusega väärteoasjas nr 6/3-3237: 1) karistada ASS Narva Auto MKS § 155-2 lg 2 järgi rahatrahviga 40000 (nelikümmend tuhat) krooni; 2) nõuda VTMS § 38 lg 1 ning
lg 1 p 3 ja § 190 p 1 järgi Narva AS-lt sisse menetluskulud 8868 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni. Kaebuse esitaja esindaja palub kohus VTMS § 123 lg 2 alusel arutama väärteoasja täies ulatuses, 3 sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse, sh tõendite kogumise ja hindamise osas, samuti palub kuulata üle kohtuistungil tunnistajate ütlused. Kaebuse esitaja esindaja arvab, et tunnistajatele esitatud küsimused kohtuvälise menetluse käigus ei olnud asjakohased ja sõltumatud ning menetluse käigus tunnistajate ütlused olid suunatud ainult kohtuvälise menetleja eelarvamuste tõendamisele. Kaebaja arvab, et tunnistajate ütlused kohtumenetluses võivad tõendada kaebaja väited selle kohta, et tegu ei olnud aktsiisivabalt sisseveetud kütusega. Kaebaja üldise arvamuse kohtuvälise menetleja tehtud otsusest on järgmine: jäi uurimata ja tõendamata väärteo koosseis. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse eristusega.
§-s l0 lg 1 tulenevalt väärteoasjas otsust tehes võib tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest aga väide peab olema kontrollitav. Kaebuse esitaja esindaja arvab, et kohtuvälise menetleja otsus põhineb asjaoludes, väidetest ja faktidest, mis ei ole tõendatud. Menetluse käigus kohtuvälise menetleja suures koguses korjas tunnistajate ütlused, dokumendid, mis puudutavad erinevad teod, mis ei ole MKS järgi väärteod. Otsusega AS Narva Auto karistatakse MKS § 155-2 järgi. MKS § 155-2 sätestab vastutus „ebaseaduslike toimingute eest aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega“. Enne otsustamist tuleb tõendada, et kütus on sisseveetud aktsiisivabalt ja just selle aktsiisivabalt sisseveetud mootorkütusega tehti ebaseaduslikud toimingud. Oluline on kõige kahe tunnuse üheaegne olemasolu. AS Narva Auto arvates, nimetatud oma vahel seotud tunnuste olemasolu väärteomenetluse käigus tõendamist ei leidnud. Kaebaja arvab, et otsuses on palju paljasõnalised faktiväited, mis ei ole seotud otsuses ja MKS-s sätestatud teoga ning ei tõenda MKS rikkumise fakt. Kaebaja arvates, otsuse põhipuudus on see, et kohtuvälise menetleja eelkohtumenetluse käigus tegeles ainult erineva informatsiooni, sh faktide kogumisega, mis ei olnud seotud väärteokorras karistatavate tegudega. Uurimise tulemuseks on asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud paljudele tõenditele, aga tõendid ei tõenda, et väärteo korras karistatav tegu on üldse toimus. Toodud teised põhjendused on järgmised: kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et leidis väärteo järgmised tunnused: AS Narva Auto territooriumil aadressil Tiimani 3, Narva asub äraühingu sisetankla; AS Narva Auto veokid perioodil 01.11.2009.a – 18.11.2009.a tankinud AS Narva Auto sisetanklast; AS Narva Auto sisetankla mahutites oli 88383 liitrit diislikütust. Kaebaja arvab, et kõik nimetatud tegusid ei kuulu inkrimineeritava väärteo koosseisu ja ei riku MKS, sest: sisetankla kasutatakse AS-i Narva Auto poolt õiguslikult ja toodud fakt ei ole seaduses kriminaliseeritud; sissetanklast tankimist ei ole MKS rikkumine, kuna puudub seaduse sätte, millega tankimine keelatud; diislikütuse olemasolu sissetanklas ei ole keelatud ega seaduses kriminaliseeritud. Kohtuvälise menetleja väidab otsuses, et sissetanklas hoiul olev kütus on sisseveetud aktsiisivabalt. Kuid tehtud järelduse ei põhine menetluses kogutud tõenditele ja ei ole selge toodud järelduse tegemise käik. Vaid otsuses ei ole ühtegi tõendi osas mainitud, et need tõendid puudutavad just perioodil 01.11.2009.a – 18.11.2009.a. või varem sissetanklasse „seadusvastaselt“ ladustatud aktsiisivaba sisseveetud kütuse. Ilma nende tõendite olemasoluta ei ole võimalik väita, et sissetanklas hoiul olev kütus on ladustatud ebaseaduslike toimingute käigus. Oma otsuses kohtuvälise menetleja väitnud, et kaebaja väärteo sooritamist tõendab Keskkonnauuringute Keksus kütuselaborist 20.11.2009.a kirjaga nr 1-4/778 välja antud Analüüsiakt, millega on tõendatud, et kasutades katsemeetodit EVS-EN ISO 8754 ei vasta proovi ET0023674 välissisaldus standardi EVS-EN 590 nõuetele. Kaebaja arvab, et tehtud analüüs tõendab ainult fakt, et AS Narva Auto sissetanklas hoiul olev diislikütus ei vastanud standardi EVS-EN 590 nõuetele. AS Narva Auto arvates, mootorikütuse vastamine või mittevastamine standardile ei anna aluse järelduseks, et just see kütus ebaseaduslikult või aktsiisivabalt sisseveetud. Kütuse vastavus nõuetele on seotud kütuse müüjate poolt müüdava kütuse kvaliteediga. Üldteada, et Eestis tanklates müüdud kütus tihti ei vasta nõuetele ja ka selle kohta on piisab avalikkustele edastatav info ajalehtedest. Sissetanklas hoiul olev kütuse lõviosa oli omandatud enne 2003.a, millal kütuse kvaliteedi nõuded olid teissugused. Lisaks sellele, lähtudes tunnistajate ütlustest, sissetanklas füüsiliselt on olemas kütuse, mis oli sisseveetud teistest riikidest, ladustatud remondi ajaks ja ilmselt segatud varem ostetud kütusega. Võttes arvesse 4 eelmainitud asjaolud ja MKS § 152-2 sätteid, kaebuse esitaja esindaja arvab, et kütuse vastamine nõuetele ei ole MKS § 152-2 järgi tunnus, millega seadus seostab vastutuse. Seega kohtuvälise menetleja poolt tehtud kütuse sisaldavuse analüüs ei puuduta käesolevale menetlusele ning seda ei ole võimalik kaasata tõendite hulka. Kohtuvälise menetleja arvates on hoiul olev kogu kütus automaatselt aktsiisivabalt sisseveetud kütus. Kuid toodud järelduse vajab logiliselt põhjendamist ja tõendamist. Oma väite „sisseveetud“ ja „hoiul oleva“ kütuse võrdsuse tõestuseks kohtuvälise menetleja peaks esitada tõendid, mis tõendavad, et sissetanklas hoiul olev kogu kütus on tolli piiri ületatud. Kaebaja arvab, et kohtuväline menetleja ei teinud midagi otsusele mõjuvate asjaolude tõendamiseks. AS Narva Auto esitas tõendid, et sissetanklas hoiul olev kütus ole soetatud 2003.a, mille kohta AS Narva Auto esitas saatelehed nr 099, 02.04.2003.a; nr 133, 12.05.2003.a; nr 08-501741, 14.05.2003.a; nr 147, 28.05.2003.a ja nr 172, 23.07.2003.a- kokku 78800 liitrit. Tanklas hoiul oleva kütuse maht vastas esitatud dokumentidele ja AS Narva Auto raamatupidamises olevate andmetele. Kaebaja leiab, et ühelt poolt, kohtuvälise menetleja otsuses ja protokollis ei ole tõendatud, et tanklas hoiul olev mootorkütus on sisseveetud aktsiisivabalt aga teiselt poolt ühtegi tõendit pole, mis vaidlevad kaebaja esitatud tõendite vastu. Kaebaja ja tunnistajad ei eitanud fakt, et sissetanklas olev kütus oli osaliselt sisseveetud aktsiisivabalt ja ladustatud veokite remondi tegemise ajaks. Kuid kohtuvälise menetleja ei ole teinud midagi selleks, et tuvastada, kui suures koguses sissetanklas olev kütus oli sisseveetud aktsiisivabalt ja millises koguses oli ostetud eelmainitud saatelehtede alusel. Selle asemel kohtuvälise menetleja ilma vastava uurimiseta arvestas sissetanklas olev kogu kütus aktsiisivabalt sisseveetud kütuseks. Kaebaja arvab, et ei ole tõendatud kohtuvälise menetleja väite, et tegu on „aktsiisivabalt sisseveetud kütusega“. Nii protokollis , kui ka tehtud otsuses kohtuvälise menetleja väitis, et väärteorikkumise ese on tanklas hoiul olev kütus. Just seda ese kohtuvälise menetleja püüdis menetluse käigus edutult ja seadusvastaselt arestida ning konfiskeerida. Seega, nii protokollis, kui ka oma otsuses kohtuvälise menetleja puudutas ainult AS Narva Auto sissetanklas hoiul oleva kütuse aga mitte kütuse, mis oli varem tanklast välja pumbatud. See tähendab, et tanklas hoiul oleva kütusega võiks olla tehtud ainult üks väidetavalt ebaseaduslik toiming: „varem aktsiisivabalt sisseveetud kütus pumbatud veokist välja“. Kaebaja leiab, et aga isegi see toiming ei ole otseselt ebaseaduslik. Selle toimingu ebaseadusliku iseloomu määramiseks on vajalik määrata ATKEAS § 68 lg 2 sätestatud tunnuseid, mille järgi „aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selle, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabadust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.“ Kaebaja sõnadel, nagu nähtub otsuse tekstist ei ole tõendatud, et tanklas hoiul olev kütus on tasu eest ega tasuta kellegeele üleantud või kasutatud muus sõidukis. Väidetavalt, tanklas olev kütus võiks olla ainult võtnud sõidukist välja ja ladustatud. AS Narva Auto väitel, tanklas hoiul olev kütus on olnud varem ostetud Eestis ja lisaks sellele remondi ajaks autodest välja võtnud. Kohtuvälise menetleja ei olnud oma tõendid esitanud, et tanklas hoiul olev kütus on teistmoodi tanklasse saabunud. Tunnistajate, sh kaebaja juhatuse liige ütluste kohaselt kütus oli omandatud kahel viisil: oli ostetud Eestis kütuse legaalsetest kütusemüüjatelt ja oli ladustatud veokitest veokite remondi teostamise eesmärgiga. Kaebuse esindaja esitaja arvab, et puuduvad tõendid sellest, et kütus oli omandatud ja ladustatud teistmoodi. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole täpselt määratletud, st ebaselge, kui palju väärtegusid üldse on toime pandud. Otsusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks kohtuvälise menetleja väite, et mingil hetkel toimus mingi väärtegu, mille koosseis vastab MKS § 152-2 tunnusele. Selletõttu on tegemist paljasõnaliste argumentidega ja faktide kogumisega, mis ei kinnita otsuses tehtud järeldused. Seega väärteo koosseis jäi tõendamata, puudub väärteo fakt ja selle tõttu ei või AS Narva Auto olla karistatav. Kaebuse esitaja esindaja on jõudnud järgmisele järeldusele:
sätestab süütuse presumptsiooni põhimõtte, mis muu hulgas näeb ette ka seda, et menetleja peab tähelepanult, objektiivselt ja igakülgselt uurida kõik asjaga seotud asjaolud, kõigipealt asjaolud, mis õigustavad süüdistatava isiku või kergendavad tema süü. Kaebaja arvates menetlus on läbiviidud ja protokoll on koostatud süütuse presumptsiooni rikkudes, ilma õigustava faktide arvestamiseta, piisava uurimiseta ja protokollis kõikide tõendite kajastamiseta. Toodud puudused on viinud ebaõige otsuse 5 tegemiseni. Lähtudes ülalmainitust, kaebuse esindaja esitaja palub tühistada väärteomenetluses tehtud otsuse ja lõpetada väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu. 20.09.2010.a Maksu- ja Tolliamet edastas Viru Maakohtu Narva kohtumajale väärteotoimiku nr 63/3237 AS Narva Auto väärteoasjas. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010a. kohtumäärusega jäeti AS Narva Auto kaebus Maksu-ja Tolliameti väärteomenetluse talituse vaneminspektori Tiia Pukk 26.08.2010.a otsusele väärteoasjas nr 6-3/3237-18 käiguta. Anti kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva alates antud määruse ärakirja kättesaamisest. Selgitati kaebuse esitajale, et vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 3, kui kaebuses olevaid puudusi ei kõrvaldata määratud aja jooksul, siis jäetakse kaebus läbi vaatamata. 25.10.2010.a AS Narva Auto lepinguline esindaja Igor Sumarok esitas kohtule 07.09.2010a. esitatud kaebuse täiendamise, mille kohaselt: ) sooviti kohtuistungit osa võtta; 2) arvestades, et kaebaja esindaja Igor Sumarok osales menetluses kaitsjana, kaebaja ei soovi eraldi kaitsja menetluses osalemist; 3) kaebaja esitas järgmiste tunnistajate kutsumist: N M , V M , S K , N I , V P . Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.09.2011a. kohtumäärusega võeti Narva Auto AS-i kaebus menetlusse, mille kohaselt vaadata Narva Auto AS-i kaebus Maksu-ja Tolliameti 26.08.2010.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 6-3/3237-18 läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 22.-23.novembril 2011a. ajavahemikul kell 10:00 kuni kell 16:00 ning kohtuistungile kutsuda menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Nikolai Burdakov, Narva Auto AS-i esindaja Igor Sumarok, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad N M (xxx), V M (xxx), S K (xxx), N I (xxx), V P (xxx), N I (xxx), N K (xxx), S P (xxx), O L (xxx), S R (xxx), V G (xxx), A P (xxx), G I (xxx), A S (xxx), V E (xxx), N B (xxx), A S (xxx), V S (xxx). 09.01.2012a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Maksu-ja Tolliameti vastuse kaebusele väärteoasjas nr 6-3/3237, mille kohaselt palus jätta kohtuvälise menetleja 26.08.2010.a otsus nr 63/3237-18 muutmata ning AS Narva Auto kaebus rahuldamata. Samuti kohtuväline menetleja palus kutsuda kohtuistungile tunnistajaid V Z ja N I . Vastavalt Maksu-ja Tolliameti taotlusega kohtuistung on edasi lükatud. Kohus määras asjas avaliku kohtuistungi, mis toimus 28.veebruaril 2012.a. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitud juurde. Kohtuistungil kaebuse esitaja esindaja (edaspidi kaitsja) teatas kohtule, et jäid oma nõuete ja põhjenduste juurde. Kaebus seisneb selles, et kogu kütus, mis oli ladistatud tanklasse, mis asub Narva Auto territooriumil, oli ladustatud enne 2003.a. ja oli ostetud seaduslikult ja õige aktsiisi tasumisega, ja hiljem mootorkütus ladustati ainult juhul, kui veokid oli vaja panna remonti ja selleks vabastati auto paak ja pärast remondi lõpetamist tagastati see kütus, mis oli laaditud samale autole ja samas mahus. Sellega seoses menetlusaluse isiku kaitsja arvab, et tegevus täies mahus vastab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 68-le, mis lubab mootorkütuse sisse vedamist Eesti territooriumile standart paagis ja ladustamine on lubatud juhul kui tuleb teostada remonti, juhul kui see kütus tagastatakse hiljem samale autole samas mahus. 28.02.2012a. kohtuistungil teatas menetlusalune isik Nikolai Burdakov kohtule, et AS Narva Auto eksisteerib alates 1994.a. ja omastas selle kunagi koos Narva Autobaasi ja tanklaga. Kuni 2002.a. AS Narva Auto kasutas oma tanklat kui põhitanklat. Alates 2002.a. AS Narva Auto tegeles siseveoga, kalluriteveoga, teenindas kauplusi, see oli ettevõtte põhiline tegevusala ja seepärast kütust võeti sisetanklast, mis omab selle kohta kõik vajalikud dokumendid. Alates 2002.a. siseveod ja kalluriteveod lõpetasid oma tegevuse, kuna ei olnud enam nõudlust nende järgi Eesti piires. Seepärast Narva Auto kvalifitseeris oma tegevuse ümber. Kõik need autod põhimõtteliselt jäid seisma ja lõpetasid kütuse kasutamise. Kuna nad lõpetasid kasutamise, siis ei olnud ka enam nõudlust kütuse järgi, alates 2003.a. kadus ja Narva Auto hakkas tegelema rahvusvahelise veoga. 6 Kasutas krediitkütte kaarte erinevatelt firmadelt- nt Port 1- see, mis katab tanklaid Venemaa territooriumil, Eesti, Läti, Leedu, Poole, ja kaardid IDS- Saksamaa firma, mille kaudu me realiseerisime tankimist Lääne- Euroopas. Samuti tunnistaja Burdakov teatas kohtule, et tanklasse oli Eestist ostetud kütust saadud viimati küte oli saadud Eestis 2003.a. Praktiliselt tankla oli kõik aastad küttega. Küttetsisterni maht on umbes 115 000 liitrit. Iga aastaga kütet vähenes, kuid mitte oluliselt, kuna me võtsime seda kütet tanklast ainult erandjuhtudel, kui ei olnud vahendeid, et tankida krediitkaardi alusel, ning aasta jooksul läks väga vähe kütust. Põhiliselt tangiti kütust ikkagi krediitkaartide järgi. Nikolai Burdakov töötas direktorina juba vene ajast, ja tean seda aega, kui ei olnud võimalust osta seda kütet. Seetõttu ta püüdis hoida seda puutumatut varu oma tanklas, sest see tankla on legaalne, sealt läks see ära ainult erivajadustel ja väga aeglaselt. Keegi hoiab raha pangas, nad aga selle raha mis oli, kulutasid kütuse ostmiseks krediitkaartide järgi. Ja seda kasutati ainult erandjuhtudel. Sõidukite remont toimus veel vanade meetodite järgi. Neil on suured remonditsehhid. Siis kui oli vaja remontida autosid, siis valasid kütuse autost välja tanklasse, ja autod läksid remonti, pärast remonti valati kütus sisse tagasi. Nii oli kogu aeg pikka aega. Neil on oma remonditsehhid. Need on rekkad, mis töötavad rasketes olukordades, neid remonditakse tihti, kuna töötavad ka Venemaal, teeolud on seal väga halvad. Iga aastal need kütuse varud vähenesid. Iga aasta nad teevad inventuuri kütuse varude üle. Aasta lõpuks tekib jääk, mille kohta koostatakse akt ning mille allkirjastavad komisjoni liikmed, ja neil on kindlad andmed selle kohta, mis kütus neil oli kogu aasta jooksul. Ebaseaduslikke toiminguid kütusega Narva Auto territooriumil ei tehtud. Narva Auto territooriumil asub tolliladu, tolliterminal, sissesõit Narva Auto territooriumile toimub läbi tankla, päeva jooksul tuleva sellele territooriumile ka tolliametnikud, seepärast, kui selle tankla territooriumil oleksid midagi ebaseaduslikku toimunud, siis nad oleksid juba ammu seda märganud. Eestist osteti kütust ainult krediitkaartide alusel. Tanklasse ei ostetud kütust. Nende tankla oli nagu kütuse reserv. Teised autod ainult sõitsid läbi nende tankla, kuid tanklas tankisid ainult nende autod. Narva Auto AS-i tankla on registreeritud majandustegevuse registris. Oli küll registreeritud kütuse ladustamist, kuid mitte kommerts tegevuseks. Tollikontroll sai alguse sellest, et kontrolliti kütuse käitlejaid, ja kui toll omas informatsiooni, et Narva Auto omab tanklat, kuid mis ei ole registreeritud majandustegevuse registris, siis sellepärast läkski toll kontrollima seda tanklat, mis tegevus seal toimub, kui linnas sisuliselt ladustaud peaaegu 100 tonni kütust maa sees, et millises olukorras see on ja mis kütusega tegemist on. Seda läks toll kontrollima. Ta ei oska öelda, kas on majandustegevuse registris registreeritud või mitte, kuid tankla on olemas registris. See, mis vaja, on registreeritud registris. See tankla on olemas alates Narva Autobaasi esitamisest, 1961.a. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja N I teatas kohtule, et ta töötas tanklas, töölisena, Narva Auto autobaasis. Ta vastutas korra eest, puhtuse, kütuse ja lao eest. Tunnistaja I teatas kohtule, et dokument „vedomost“- see on tema oma dokument , keegi ei andnud. Ta kirjutas sellel iseenda jaoks. Selles ei olnud ainult kütus, vaid ka vedelik- AD Blue. Kuu lõpus ta koostas selle alusel raamatupidamisele aruande, samuti andis välja diislikütust ja mootorisüsteemi puhastamise vedelikku. Ta pidas neid dokumente nii kaua, kui töötas, kuna ta vastutas selle eest. Ta täitis „vedomost“ 12 aastat ja iga aasta iga kuu koostas seda dokumenti. Ta andis selle dokumendi raamatupidamisele ja aruande koostas selle „vedomosti“ alusel. Autojuhid andsid allkirja „vedomostil“ pärast seda, kui olid tankinud. On eraldi arvestus enne remonti paagi kohta. Ta kirjutas eraldi paberile ja siis sama koguse valas sisse tagasi. Nii palju kui valasid välja, nii palju ka tagastati neile. See kütus mis välja valati läks üldisesse tanklamahutisse. AS Narva Auto territooriumil on tankla. Reas on mahutid, kus on kütus sees. Nad on maa sees. Tuleb auto, ja tema kütusepaak on täis diisliküttega. Autojuht valame välja kütuse, kui auto läheb remonti ja siis talle helistatakse. Ta tankis diislikütuse tünni- 215 liitrisesse, ja siis edasi mahutisse. Siis tagastas selle autojuhile. Ta loes, kui palju tankitakse, kirjutas selle üles. Tünnis on 215 liitrit, aga kui vähem, siis olid ka kanistrid, see mahutab kuni 50 l. Kui ei mahu, seal on kanistrid koos mõõtenumbritega. 10,15,25,kuni 50 liitrit. Selline kolb oli millega mõõta. Seda ta kirjutas enda jaoks paberile, mustandile, sest pidi selle tagastama. Sellel paberil, „vedomostil“, on kütuse tankimised tanklas. Kütuse tankimist enne ja pärast remonti on fikseeritud tema mustandil. Sellel „vedomostil“ on fikseeritud see, et andis välja kütust ja kui palju. See, et ta välja valas ja sisse tagasi valas, seda ta ei fikseerinud. Tunnistaja tööle asumisest alates 1999.aastast olid paagid kütusega töis, nad palju ei 7 tankinud. Varem, kui ei olnud kaarte, rohkem tankisid, ning kui kaardid välja anti, siis käidi vähem. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja N I teatas kohtule, et ta töötas AS-s Narva Auto autojuhina. Ta tankis igal pool, nii meie tanklas kui ka teistes tanklates, Venemaal, Saksamaal, Poolas, Lätis. Ta tankis AS Narva Auto tanklas enne reise. Ta ei tea, kes kontrollis teekonnalehtedel kütuse arvestust. Tol ajal ta sõitis „Man“ autoga. Selles autos kütusepaagi mahtuvus on 650 liitrit ja enne reisi ta tankis terve paak. See oleneb sellest, kust kuhu sõita. Kui ta võttis veost siin, siis ta tankis Narvasbaasis. Kui ta sõitis Europasse, siis võttis täispaagi, kui Venemalle sõitis, siis täispaaki ei võtnud. Ta vaatas, mitu liitrit on paagis, kui jätkub, siis ta ei tankinud. Et jõuda Venemaale, Ivangoorodi on vaja 50-60 liitrit, ta ootas 4-5 päeva järjekorras ja pidi autot soojendama. Kui pani auto remonti, siis olid juhtumid, et tankis oma kütusepaagist kütust. Aga see ei olnud tihti, auto ei ole uus, seepärast pidi remontima. Ta ei saanud enam tööd jätkata, kuna temal on haigus- kõrge vererõhk ja siis insult. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja O L vastas kohtuvälise menetleja küsimusele, et ta andis „vedomostil“ allkirja kui remont oli. Nii palju kui välja kallati, nii palju ka kallati tagasi. Samal ajal ta ütles, et ei allkirjastanud midagi. Ta ei mäleta. Tunnistaja L teatas kohtule, et ta töötas 20092010.a AS-s Narva Auto autojuhina. Ta remondis oma autot 1 kord. Ta tankis autot Venemaal. Ta tankis Venemaal ja siis sõitis Euroopasse. Ta ei tankinud autot AS Narva Auto tanklas, temal on täis paak Venemaalt. Selliseid juhtumeid ei olnud, et tankis AS Narva Auto tanklas oma autot. 28.02.2012.a tunnistaja V S teatas kohtule, et direktori käskkirja kohta, kui sõidetakse Euroopasse, siis tankida täispaak. Kui tankis, siis andis allkirja „vedomostile“, tankija juures. Olid juhtumid, kui pani autot remontis. N M täitis teekonnalehtedel aruannet kütuse kohta. Ta sõitis Euroopa ja Venemaa vahel. Kui sõitis Venemaale, siis ei tankinud kogu paagi, ainult jäägiga, nii palju kui oli, sellega sõitis välja. Kui Euroopasse sõitis, oli juhtumeid, et tankis paagi jäägi Narva Auto tanklas. Kui läks remondile, siis tankis oma autost kütust. Ta töötas Narva Auto AS-s alates 2008.a juunist kuni 2010.a veebruarini. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja N M teatas kohtule, et töötas AS-s Narva Auto logistina. Ta leiab veose autodele, juhtidele. Juhile annab tellimuse, kus ta peab selle veose saama ja kuhu ta peab selle kohale toimetama. Annab saatelehe, mis on talle sisedokument, kuhu kirjutavad autojuhi nime, auto numbri, järelveoki numbri, marsruudi, kuhu peab sõitma ja kuhu laadugi viima. See on nende töödokument, nad võivad seda alati vaadata. Saatelehel on ainul kütuse jääk marsruudi lõpus. Kui auto tuleb tagasi garaaži, siis ülemus mõõdab kütuse jäägi paagis, ja see jääk märgitakse saatelehel, et see jääk läheb järgmisele reisile kaasa. Ja niisugune kord toimib igal pool, sõltumata sellest, kuhu sõiduk sõidab, kas Venemaale või Euroopasse. Ülemus mõõdab jäägi ära ükskõik kust ta tuli. Kui sõiduk tuleb Venemaalt, siis raske öelda, milline on tavaliselt kütusepaagi jääk, sest auto võib koha tulla garaaži või Tallinna veab veose ära, ja siis tuleb tagasi. Selle jääki märgitakse selleks, et kuu lõpus need jäägid arvestatakse kokku, ja kui palju oli paagis kuni kuu 01 kuupäevani. Need andmed antakse raamatupidamisele, nemad teevad oma arvestusi, võib-olla loetakse kui palju on kokku. Kui palju on kütust läinud. 28.02.2012.a tunnistaja V M teatas kohtule, et ta töötab AS-s Narva Auto direktori asetäitjana. Ta ütles kohtule, et mis puudutab seda kütuse välja valamist, siis see toimus ainult erivajadusel, remondi puhul ja kui seda oli vaja tehnilistel põhjustel. Pärast neid töid, see kütus valati auto kütusepaaki tagasi. Autod tangivad tavaliselt Venemaal. Kui käivad Euroopas, siis seal, kuna Venemaal on odav kütus, seepärast tangivad rohkem Venemaal. Kui kütus remondi ajal valati välja, ja remont oli pikk, siis ainult pärast remonti autod tankisid nende firmas, kui kütus valati välja. Tunnistaja M ütles kohtule, et Ivangorodist nende Autobaasini on. 56 km, kui palju kulub kütust 5-10 liitrit. Paagis on 600-1400 liitrit. Mis tankimine saab AS Narva Auto tanklas olla. See on rumalus. Täispaakidega autojuhid tulevad Venemaalt, seal on kütus palju odavam. Kust tuleb kütus AS Narva Auto tanklasse, seda oskab direktor öelda. Ostetakse seda Eestist. Ta ütles kohtule, et tema tööülesannete hulka ei kuulu kütuse hankimist, vaid majapidamistegevuse organiseerimine ja remonditööd. Neil töötavad 15 inimest remondimehi. On võimalus osta ka vastavaid teenuseid. Kui 8 on keevitustööd, või gaasitorude parandamine, siis on vaja välja valada autodelt kütust. Kaks- kolm korda kuus tuleb 1auto puhul teha remonditöid. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja S K teatas kohtule, et ta töötab AS-s Narva Auto motoristina ja tema tööülesanded on kütusemootori hooldus ja remont. Ette mootorikütuse vahetamiseks pestakse auto ära, võetakse küte välja ja siis neile. Täispaagiga ei tule autod neile. Auto remont oleneb sellest kust auto tuli, kui vana ta on, mis seisus ta on. On autosid, mida nad iga päev remondivad, iga kord pärast reisi. Temal ei ole mingit informatsiooni sellest, kui palju kütust on enne remonti välja võetud. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja V P teatas kohtule, et töötab AS-s Narva Auto ekspluateerimise juhina ja tema tööülesanded on autojuhtide väljaõpetamine, tehniline kontroll liinile väljumisel, kontroll autod üle, tehniline ülevaatus. Kus odavam kütus on, siis juhid muidugi vaatavad seda. Mis puudutab välja tankimist, siis seda tehakse siis kui autot remonditakse, kui keevitustööd olid. Kui autod seisid kaua aega, siis kütus valati välja. Selleks, et remontida autopaaki, või kui olid pühad, või keevitustööd, kuid need olid haruldased juhud, et kõrvaseisvad autod põlema ei läheks. Kui autod seisavad kõrvuti, siis neil peab olema vahemaa. Keevitustöökoda on väiksem, siis peab niimoodi tegema. Praegu valatakse kütus välja remondi tegemise ajaks. Kui auto seisab pikemat aega, ja on vaja sõita Tallinnasse, Tartusse, siis autod tangivad AS Narva Auto tanklas. Kui autod sõidavad Euroopasse, siis tangivad Venemaal (Sankt-Peterburg, Moskva). Kui auto sõidab Euroopasse, siis kütusega, mis oli tangitud Venemaal. Kui Venemaalt tuleb siis tangivad Venemaal ja sõidavad Euroopasse. Autod spetsiaalselt Venemaal tankimas ei käi. See ei ole ju nii lihtne. Kui sa auto sõidab Ivangorodi, siis toll kohe käib kontrollimas. Ja kui autod sõidavad Venemaalt Euroopasse, siis tangivad Venemaal. Kui auto sõidab Eestist Euroopasse, siis tangitakse tanklates, kus odavam, näiteks Leedus, ikka seal kus odavam on. Tunnistaja ütles kohtule, et ta ei ole see ülemus, kes mõõdab sõidukitel kütust, kui nad tulevad reisilt. Ta võib ainult oma autodel kütust välja valada. Kelleltki võtta ja välja kallata, see ei kuulu temale. 28.02.2012a. kohtuistungil tunnistaja N K teatas kohtule, et töötab AS-s Narva Auto vanemraamatupidajana. Ta teab, kus kohas tangivad autod- igal pool, Poolas, Eestis, Venemaal. Ta teab, et autod tangivad AS Narva Auto tanklas, aga täpselt ei osa öelda, kuna talle antakse ainult kütuse kulude lehed. Talle antakse dokumendid, mille alusel näeb, mille alusel toimub sisetankimine. Neile antakse vastav tõend iga kuu lõpus ja ta teab, kui palju seal tankimine toimub. Seal ei ole märget, mille jaoks tangivad autod sisetanklas. Sellel tõendil on märgitud, mis mahus on sisetanklas tankimine. See on väga erinev, 1 tonn, 2 tonni, oleneb kuust. Selle tõendi koostab laotöötaja- N I . 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja S P teatas kohtule, et töötab AS-s Narva Auto autojuhina. Ta ütles kohtule, et kui tuli Venemaalt, siis tankis Venemaal ja siis on tal olemas kütus paagis. Eestist Euroopasse ta ei lähe. Tema reis on seotud Venemaaga. Tal on Eesti nagu transiit. Ta käib Venemaa ja Euroopa vahet. Ta tankis AS Narva Auto territooriumil puhastusvedelikuga, aga diislikütust ei ole tankinud. Tema marsruut on Venemaa, Euroopa ja ta ei tankinud välja kütust nende siseses tanklas. 28.02.2012.a kohtuistungil Nikolai Burdakov täiendavalt teatas kohtule, et isegi tema tankis oma autot. See oli majanduslikel põhjustel 2 korda. Vajadused olid ka teistel autodel, kes sõitsid Euroopasse, erandkorras. Praegu ta ei tea kui palju seda kasutatakse. Olid juhtumid, kui krediitkaart ei töötanud, siis lisasid. Millal see oli, ta ei tea. Varusid nad hoidsid rasketeks aegadeks, kriisi ajal. Nad siis kasutasid erinevatel põhjustel, ta ei oska neid praegu enam nimetada. Finantsprobleemid, kaardid, mis ei töötanud, seepärast see kütus 2003.a. vähenes. Praegu veel on, kuid see väheneb. Kriis jätkub, olukord on kehv, kuid neil seda kütust veel on. See Narva Auto on siiani töötav, ja töötajaid on kogu aeg sama palju. Ja tänaseks töötab seal 85 inimest. Nad maksavad makse riigile, nad maksid ka Narva Autobaasi eest. Oli ka nüüd nii, kui nende tankla suleti, pool aastat nad ei saanud võtta sealt enam kütust, kuid neil töö jätkus. Praegu neid süüdistatakse selles, et nad on kelmid. 9 28.02.2012a. kohtuistungil tunnistaja S R teatas kohtule, et ta töötab AS-s Narva Auto autojuhina. Temal on kaart, Euroopas tangib või siin Eestis tangib selle alusel. On spetsiaalsed kaardid tankimiseks. Ta sõitis tavaliselt autoga Venemaale, Euroopasse. Ta ei tangi autor sisetanklas, seda pole vaja temale. Tema mäletas, et olid juhtumid, et tankis välja sisetanklas, see oli 1 kord, kui remontis kütusepaaki. Ta ei tea, millega tegeles Niina Ivanova 2009.a AS-s Narva Auto. Ta ei täida ise, kuna kui ta tangib näiteks Poolas, siis selle kviitungi toob koju, ja paneb saatelehele, ja selle saatelehe annab M . M täidab selle. Tema küsib kuhu sõidab, ja tema ütleb. Teekonnalehtedel olid ka aruanded tankimise kohta. See on selleks, et ta loeb, kui palju põletas kütust, kuid tema neid ei täida. 28.02.2012a. kohtuistungil tunnistaja V G teatas kohtule, et ta töötab AS-s Narva Auto autojuhina. Ta ütles, et iga autojuht ise vastutab auto tankimise eest. Kui ta võtab transpordi, siis ta on juba tangitud. Kütus on juba paagis. Paagis on kütus nii palju, kuhu ta sõidab. Ta on asendusautojuht. Kui ta hakkab Eestist sõitma, siis esimene tankla on Eestist väljumisel, näiteks Valgas, või Väike Kütuses. Neil olid juhtumid, et sõidavad otse Eestist Euroopasse. Ja esimene tankimine toimus juba Lõuna Eestis. Kui nad väljuvad Narvast, siis auto on juba tangitud. Näiteks kui ta tuleb Venemaalt, siis on auto tangitud Venemaal. Ei olnud juhtumeid, et tankisid autot oma siseses tanklas, sest kütust ta arvestab täpselt, kui palju tal vaja läheb. Neil Eesti tanklad olid, kuid nende omad autod tankisid Poolas, Lätis, Leedus, kuna see oli seal odavam. Tol ajal vist võtsid kütuse arvele. Neil antakse eurotsoonis kütust, ja nad peavad selle arvele võtma kaartide alusel. Ta oli reisil, kulutas teatud kütuse ära ja peab selle eest aru andma. See on „vedomost“, kus ta 1 kord tankis. See on selleks, et puhastada kütust Ad Blue. Vedeliku Ad Blue paak tema poolt kasutatud autol on 48 liitrit. See ei ole standart, see oli tema mudel, on olemas suurem. Neil on dispetšer tanklas, N I , kellele nad diislitšekid andsid. 28.02.2012.a kohtuistungil tunnistaja A S teatas kohtule, et ta töötab AS-s Narva Auto autojuhina. Ta ütles, et autode tankimine toimub ainult Venemaal kaardi järgi. Ta ei käi Euroopas. Eesti territooriumil toimub ainult laadimine. Kui nad Venemaalt tulid, siis on kütus olemas, neil jätkub sellest. Nad ei tangi oma autot AS Narva Auto siseses tanklas. Kui ta hommikul võtab auto, siis on seal sama palju kütust kui oli õhtul. Ei olnud mitte kordagi juhtumi, et tulles autoga Venemaalt, tankis kütust välja AS Narva Auto tanklas. 28.02.2012a. kohtuistungil tunnistaja A S teatas kohtule, et ta töötab AS-s Narva Auto autojuhina. Ta käis Venemaalt- Euroopasse ja seal tankisimegi. Talle pole vaja sisetankimist. Kui vaja paaki remontida, siis anti kütus ajutiselt hoiule. Autojuht ja lukksepp valasid kütuse välja. Selleks, et mõõdeta, kui palju välja valati, on mõõteriist. Ta pani kütuse tünni. See kütus oli tema oma ja ta ise teab seda, kui palju ja mida. See kütus on tema oma ja selle kohta oli kiri tünni peale. Ta tunneb N I . N I oli teadlik juhtumi kohta, et ta tankis välja oma autost kütust tünni. Ta ise ütles N I , et kütuse valas välja ja pärast võtab tagasi sellest tünnist. Ta ütles N I selle pärast, et ta oli ikkagi tööline selles tanklas. Selle tünni maht oli 200 liitrit. Tunnistaja S ütles kohtule, et ta ei tankinud oma autot sissetanklas, aga see oli 1 kord, kui ta välja tankis ja siis tagasi tankis. 28.02.2012 a. kohtuistungil tunnistaja V Z teatas kohtule, et ta töötas 1994-2009.a. septembrini AS-s Narva Auto elektrikuna ja vastutas elektriasjade eest. Kuna seal oli elekter, siis mõnikord kutsuti teda sinna tavatehnika remondiks. Ta ütles, et tankla oli. Ta teadis seda pealiskaudselt, mis puudutab elektrit, siis saab midagi öelda, kuid tankla kohta ta ei tea. Kui kutse oli sinna, siis läks tanklasse, kui ei kutsutud, siis ei käinud seal. Ta vastutas elektri eest kogu organisatsioonis. Kui oli tanklas midagi, siis tegi seal- vahetas lampe, elektrisüsteeme. Elektrivarustus oli vana, kui tema kui spetsialist, temal ei ole nii kõrge kategooria, seepärast temal seda võimalust ei olnud, et seda korraldada, parandada. Osa paake olid parandamata, ta ei pööranud sellele tähelepanu, kas tanklas toimus tankimine või mitte, tema kütusega ei tegele. Ta üritas kõik kiiresti ära teha ja minema minna. Tankla eksisteeris kuni tema tulekuni ja oli ka siis kui tema töötas, ta teab, et ta töötas, kuid tema sellega kokku ei puutunud. 10 Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid I köide 26.08.2010a. kohtuvälise menetleja otsus, millest nähtub, Ida MTK TKO otsustas: 1) Karistada AS Narva Auto MKS § 155- 2 lg 2 järgi rahatrahviga 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni; 2) Nõuda VTMS § 38 lg 1 ning
lg 1 p 3 ja § 190 p 1 järgi AS-lt Narva Auto sisse menetluskulud 8868 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni. 10.08.2010.a AS Narva Auto vastulause, mille kohaselt menetlusaluse isiku kaitsja Andrei Matvejev arvab, et menetlusalune isiku protokoll on ühepoolne ja eelarvamuslik.
sätestab süütuse presumptsiooni põhimõte, mis, muu hulgas näeb ette ka seda, et menetleja peab tähelepanult, objektiivselt ja igakülgselt uurida kõik asjaga seotud asjaolud, kõigipealt asjaolud, mis õigustavad süüdistatava isiku või kergendavad tema süü. Menetlus on läbiviidud ja protokoll on koostatud süüdistusnõlvaga, ilma õigustava faktide arvestamiseta, uurimiseta ja protokollis kajastamiseta. Toodud puudutused võivad viia ebaõige otsuse tegemisele. Seega kaebuse esitaja esindaja palub tühistada väärteomenetluses tehtud protokoll ja lõpetada väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu. 26.07.2010a juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Tiia Pukk on koostanud väärteoprotokolli nr 6-3/3237, mille kohaselt AS Narva Auto kuulub vastutusele võtmisele MKS § 155-2 lg 2 järgi. Teekonnalehed, kus on märgitud AS-i nimetus, veoauto number, auto mark, autojuhi ees- ja perekonnanimi, kütuse liikumine, kust on võetud koore ja kuhu toimetada. AS Narva Auto tõend, kus on märgitud AS Narva Autode nimekiri. 18.11.2009a. väljatrükk Eesti Tollitariifist, mille kohaselt diislikütuse maksusumma on 509256 krooni. Ametniku töölaua väljatrükk, kus on märgitud kaubakood, kauba kirjeldus, netokaal, 1 kg hind, kuupäev, pärit. II köide AS Narva Auto konto väljavõtted, kus on märgitud arhiveerimistunnus, pangi nimi, saaja konto, viitenumber, summa. Sõidukite dokumentide koopiad, kus on märgitud autode erinevad tehnilised andmed. 26.10.2009.a auto rendileping, mille kohaselt AS Narva Auto ühelt poolt ja OÜ Vlad Auto teiselt poolt sõlmisid oma vahel auto IVECO STRALIS, reg. Nr xxx rendilepingu. Kütuse saamise arve, mille kohaselt alates 01.07.2009.a kuni 31.12.2009.a on soetatud kütuse summas 5077713.
Vastavalt
§-le 175 lg 1 p 3 antud väärteoasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 8868 krooni ehk 567 eurot. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.
lg 5 kohaselt pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohus käesoleva väärteoasja kohtuotsuse lõpposa koostamisel lubas ilmne ebatäpsus, jättes märkimata menetluskulude otsustust. Antud osas tuleb kohtuotsus parandada, parandus ei raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Seega kohus parandab ja täiendab kohtuotsuse lõpposa järgmisega:
Ülejäänud osas jätta kohtuotsuse lõpposa muutmata. Kohus teeb otsuse eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 132 p 3, § 29 lg 1 p 1. / allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.