Obsah (8)

§ 392§ 263§ 121§ 63§ 74§ 65§ 68§ 184

1-12- 8173 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 07.septembril 2012.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-12-8173 (12930000165) Kohtukoo

§ 392lg 1; § 184 lg 1 järgi.

Kriminaalasi Riigiprokurör Süüdistatav Helga Aadamsoo Juri Tšernavski elu- või asukoht ja aadress: xxx, käesoleval ajal Vanglas; isikukood või sünniaeg: 38109033710, kodakondsus: EV kodanik, haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: töötu; karistatus: Varem karistatud väärtegude eest kolmel korral, viimati 18.01.2011, tasumata rahatrahve 1120 eurot. Kriminaalkorras karistatud neljal korral: 30.03.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 ja § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aasta vabadusekaotusega tingimuslikult 3 aastase katseajaga. Karistuse algus 04.10.1999. 08.05.2001 Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 järgi 6 aasta vabadusekaotusega ja kogumis eelmise karistusega mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust. Kandis karistust 26.09.2000 kuni 25.05.2007,kui vabastati ennetähtaegselt 14.05.2007 tingimisi ühe aastase katseajaga (kandmata karistus 4 kuud 1 päev). 08.04.2008 Pärnu Maakohtu poolt

§ 263

p 1 järgi 8 kuu vangisusega ja kandmata karistusega moodustati liitkaristus 1 aasta 1 päev (millest oli eelvangistuses 06.-08.10.2007), mis asendati üldkasuliku tööga 716 tundi, mis tuli ära teha 18 kuu jooksul. Tõkend Kaitsja Jättis töö tegemata ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.02.2009 määrusega pöörati karistus täitmisele. Kandis karistust 22.05.2009 kuni 14.05.2010. (tl 106-109) 19.01.2012 Viru Maakohtu poolt

§ 121

, § 274 lg 1, § 275 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aastase vangistusega tingimuslikult 3 aastase katseajaga. Eelvangistuses viibis

1. kuni 26.11.
2. Katseaja algus 19.01.2012 (tl 110-113) vahistamine alates 20.03.2012.a. Sven Sillar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Juri Tšernavski

§ 392

lg 1; § 184 lg 1 järgi ja mõista karistus

§ 63

lg 1 alusel 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 5;

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 19.01.2012.a. Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 11 (üksteist) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 20.03.2012.a. Tõkend vahistamine - jätta Juri Tšernavski suhtes muutmata. Välja mõista Juri Tšernavski ´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN0290 kulu 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN0347 kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse. Ülejäänud osas jätta Juri Tšernavski suhtes menetluskulud riigi kanda. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

1. Selgitusse märkida „Juri Tšernavski 1-12-8173, sundraha”, „Juri Tšernavski 1-12-8173, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: narkootiline aine, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: J. Tšernavski kinnipidamisel 20.03.2012 ära võetud oranž ümbrik, visiitkaart, Viru Vangla kriminaalhooldusametniku visiitkaart, valge paberitükk Welcome to Moskow, Tallinna lennujaama dokument, Reisibüroo Travibest visiitkaart, 2 pardakaart koti identifitseerimise kleebis, Tele2 sim-kaart nr xxx, mobiiltelefon Samsung koos Zen simkaardiga nr xxx, mis asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 1), turvakotis nr 656670 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: J. Tšernavski pagasi läbivaatuse käigus 23.03.2012 ära võetud Colgate Cavity Protection hambapasta ümbrispakend, kleebisega FL 6,35; Sensitive hambapasta ümbrispakend, kleebisega FL 5,30; TN, Aruba saare kesklinna kaart 2012, kataloog Aruba 2 Experience, pagasi küljes olnud kleebised, mis asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2), turvakotis nr 656670 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: J. Tšernavski pagasi läbivaatuse käigus 23.03.2012 ära võetud Western Union rahasaatmise kviitungid 3 lehel; Vene tolli pagasi läbivaatuse akt, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Juri Tšernavski asus valdama enne 20.03.2012 eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult ja kohast, kuid Dominikaani Vabariigist Punto Canas, omandatud 1456 grammi vedelal kujul narkootilist ainet kokaiin. Ta neelas kokaiini alla kahekordsetesse kondoomidesse pakendatult enne Eestisse tagasireisi 19.03.
2. Juri Tšernavski vedas keha sees narkootilist ainet Punto Canast lennuga SU338 Moskvasse ja sealt edasi lennuga nr OV302 Eestisse, saabudes 20.03.2012 kell 11:14 Tallinnasse Lennart Meri nimelisse lennujaama, kus allutati Juri Tšernavski tollikontrollile ning tollikontrolli käigus SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas teostatud kompuutertomograafia uuringuga leiti tema soolestikus tundmatud võõrkehad ning arstliku järelevalve all saadi tema kehast 32 pakikest, mis sisaldasid kokku 1456 grammi vedelat kokaiini, mis võeti ära. Aines oli 75,5% kuivainet ja peale kuivatamist saadud 1099 grammi ainet sisaldas 65% kokaiinhüdrokloriidi, milles oli 638 grammi puhast kokaiini. Kokaiin kuulub Sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Juri Tšernavskil puudus igasugune õigus narkoaine käitlemiseks. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Ühele inimesele piisab narkojoobe tekkimiseks 100 milligrammist kokaiinist ehk siis 0,1 grammist, seega suur kogus kokaiini algab 1 grammist. 638 grammist kokaiinist oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks 6380 inimesele seega oli kokaiini suures koguses. Samas 1099 grammisest aine segust piisanuks narkojoobe tekkimiseks 10990 inimesele. 3 Seega narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veoga pani Juri Tšernavski toime

§ 184lg 1 sätestatud kuriteo.

Samuti vedas Juri Tšernavski eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult ja kohast Dominikaani Vabariigist Punto Canas omandatud 1456 grammi narkootilist ainet kokaiin keha sees 19.03.2012 Dominikaani Vabariigist Punto Canast lennuga SU338 Vene Föderatsiooni Moskvasse. Vene Föderatsioonist vedas Juri Tšernavski sama aine keha sees edasi 20.03.2012 lennuga nr OV302 Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile ja Eesti Vabariiki, saabudes 20.03.2012 kell 11:14 Tallinnasse Lennart Meri nimelisse lennujaama. SA Põhja Eesti Regionaalhaiglas saadi tollikontrolli käigus arstliku järelevalve all tema kehast 32 pakikest, mis sisaldasid kokku 1456 grammi vedelat kokaiini ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile narkootilise aine sissevedamine jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kokaiin võeti ära. Seega narkootilise aine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise katsega ja üle riigipiiride toimetamisega pani Juri Tšernavski toime

§ 392lg 1 sätestatud kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 184

lg 1 ja

§ 392

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

§ 63

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 6 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.01.2012 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 11 kuu ja 27 päeva võrra ning kohtuotsuste kogumi eest mõista liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega alates 20.03.2012 kui kohtuotsuse kuulutamiseni. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Juri Tšernavski ja tema kaitsja esitatud süüdistuste sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistustega kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Juri Tšernavski poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Juri Tšernavski süüdi temale esitatud süüdistustes ning mõistab talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistused vastavad Juri Tšernavski süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades Juri Tšernavski varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Wismari Haigla joobeseisundi tuvastamise kulu ja DNA ekspertiisi 12E-GE0358 jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiisid ei oma tähtsust Juri Tšernavski süü tuvastamisel. Ka arvestab kohus osaliselt väljamõistetud summa suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista 4 menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi 12EAN0290 kulu 672 eurot riigituludesse, narkootilise aine ekspertiisi 12E-AN0347 kulu 336 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 5