1-12-7336/5

(12237600070)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kriminaalasi Valery Raspopini süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav V a l e r y RASPOPIN - isikukood 35809040273; Vene Föderatsiooni kodanik; keskharidusega; elukoht: Xxx; töötab ehitustel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V a l e r y RASPOPIN KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevasissetulekust 9,35 eurot on 374 eurot.
2. KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel määrata karistuse kandmise ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (igas kuus 37,40 eurot). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number 1-12-7336 ja süüdimõistetu nimi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista Valery Raspopinilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 57,60 (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot. 2 Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades (igas kuus 41,05 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-7336 ja süüdimõistetu nimi. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Otsuse koopia toimetada süüdistatavale V. Raspopin’ile, kaitsjale J. Benevolenskajale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval ja kaitsjal õigus KrMS § 254 lg 6 alusel käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS Valery Raspopin, viibides 26.02.2012 kella 21.00 paiku oma kodus Xxx asuvas korteris, lõi oma alaealist kasutütart AD(sünd. XXX) ühe korra käega vastu nägu, nina piirkonda, seejärel lõi kaks korda lahtise peopesaga vastu nägu. Võttis kätte rihma ja hakkas AD peksma rihmaga: lõi vastu vasakut puusa, vastu vasakut õlga, ühe korra vastu vasakut küünarvart ja ühe korra vastu selga, põhjustades AD füüsilist valu ja tervisekahjustusi – nahaalused verevalumid parema ja vasaku silmaümbruse piirkonnas, vasaku abaluu, vasaku õlaliigese, vasaku küünarvarre ja vasaku reie piirkonnas. Sellega pani V. Raspopin pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. KOHTU JÄRELDUSED
5. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi ning V. Raspopini süü on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: - kannatanu AD ütlustega selle kohta, kuidas V. Raspopin 26.02.12 teda lõi (käega vastu nägu ja ninaselga, andis paar kõrvakiilu, lõi rihmaga vastu keha vasakut osa - vastu puusa, õlga ja küünarvart ning vastu selga, kuna püüdis ennast löökide eest kaitsta, tabasid osa lööke tema kätt), põhjustades tervisekahjustusi ja valu (tl. 11-15; 16-20); - 27.02.2012 AS Kallavere Haigla poolt AD vigastuste dokumenteerimise kaardilt (tl. 5,6) nähtub, et tema parema ja vasaku silmaümbruse piirkonnas tuvastati nahaalune verevalum; samuti verevalumid vasaku abaluu, vasaku õlaliigese, vasaku küünarvarre ja vasaku reie piirkonnas nahaalused verevalumid; - kannatanu vigastused nähtuvad ka fototabelitelt (tl. 8-10) ja kannatanu AD läbivaatuse protokollist (tl.22-24, 25-32); - tunnistaja RD ütluste (tl. 35-39) kohaselt sai ta oma tütre ADl öömisest teada AD vanema õe käest; A ei olnud talle sellest ise rääkinud; 3 - kannatanu ema NR ütluste (tl. 51-54) kohaselt lõi V. Raspopin A rihmaga sellepärast, et avastas korterist järjekordse kamba A sõpradest, kes olid alkoholjoobes; V. Raspopin kahetses löömist väga; - süüdistatav V. Raspopin ise oma ütlustes tunnistab AD peksmist rihmaga vastu käsi, jalgu ja selga, kuid ei mäleta, et oleks löönud vastu nägu. Selgitab, et oli AD peale vihane, kuna A oli toonud nende keelu vastaselt sõbrad koju ning lubanud tarvitada alkohoolseid ja narkootikume. Kahetseb väga, et ei suutnud oma emotsioone tagasi hoida ning palus järgmisel päeval andeks (tl. 41-46).
6. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.
7. V. Raspopin on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör Silja Seeder peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik.
8. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. V. Raspopin on oma süüd tunnistanud ning tehtut kahetsenud. Kuigi V. Raspopin ise ei mäleta kannatanu löömist vastu nägu, on löögid tõendatud kannatanu ütlustega, millega haakuvad ka toimikus olevad tõendid.
9. Kohus arvestab V. Raspopini karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, samuti asjaolu, et tal on olemas elu-ja töökoht, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mitte aga vangistust. Kohus nõustub ka prokuröri poolt V. Raspopinile taotletud karistuse määraga, s.o KarS §121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ehk 374 eurot ning selle tasumisega ositi 10 kuu jooksul. Rahalise karistuse päevamäärana on arvestatud V. Raspopini 2011.a keskmist päevasissetulekut, mis vastavalt toimikus olevale teatisele (tl. 58-59) oli 9,35 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.
10. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu 57,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades V. Raspopini varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS §
11. Kohtunik