Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatavad väärteod on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga; - menetlusaluse isiku enda ütlustega (sh väärteoprotokollis); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga; - isiku ID kaardi koopiaga; - tunnistaja A. Rõmaši ütlustega; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega; - liiklusregistri väljavõtetega. Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista Hennrich Sildveer LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes ning taotles tema karistamist arestiga 10 päeva. Kohtuvälise menetleja hinnangul on põhjendatud isikule aresti määramine: Hennrich Sildveeri on eelnevalt, korduvalt väärteokorras karistatud, kuid isik ei ole talle eelnevalt määratud karistustest kohaseid järeldusi teinud ning jätkab väärtegude toime panemist. Isikule eelnevalt määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid need on tasunud isiku seaduslik esindaja. Ei ole mõtet karistada Hennrich Sildveeri isa järjekordse rahatrahviga. Kohtuväline menetleja leidis, et aresti võib asendada ühiskondlikult kasuliku tööga 20h. Menetlusaluse isiku seisukoht: Hennrich Sildveer tunnistas ennast süüdi LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises, selgitas et tahtis autot rohkem maja ette parkida, kuid tagant tuli politsei ja pidas ta kinni. Käesoleval hetkel ta õpib, tegeleb džuudoga. Vaba aega väga ei ole. Ühiskondlikult kasulikku tööd ei soovi teha. Kohane karistus oleks rahatrahv. On oma järeldused teinud ja astub vajalikke samme juhiloa saamiseks. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja seisukoht: Menetlusaluse isiku isa selgitas, et autovõtmed on kodus kapi peal, ta ei ole näinud põhjust neid peitma hakata. Kõik pojale määratud rahatrahvid on ta tasunud, on nõus viimast korda tasuma. Poeg teeb suvel tööd ja maksab talle tagasi. Menetlusaluse isiku kaitsja seisukoht: Kaitsja leidis, et on põhjendatud isikule rahatrahvi määramine: arest või ühiskondlikult kasulik töö takistab tema kaitsealuse õppe- ja sporditegevust. Kaitsja hinnangul on menetlusalune isik teinud vajalikud järeldused ja karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohtu seisukoht: Kohtu hinnangul on tõendatud, et Hennrich Sildveer juhtis 19.05.2012 kella 02:35 Harju Maakonnas Tallinnas Spordi 11 maja juures, liikudes parklast välja, mootorsõidukit Opel Zafira r/n XXX joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 28.12.2011 on H. Sildveer kõrvaldatud mootorsõiduki Opel Zafira r/n XXX juhtimiselt põhjendusega, et isikul puudub kehtiv juhiluba. Tunnistaja A. Rõmaši ütlustega on tõendatud, et 19.05.2012 kell 02:35 peeti Spordi 11 juures kinni kahtlase sõidustiiliga Opel Zafira r/n XXX. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtinud H. Sildveer on tarvitanud alkoholi, samuti puudus tal kehtiv juhiluba. H. Sildveer kuulati menetlusaluse isikuna üle, isik tunnistas rikkumisi. H. Sildveeri isikusamasus on tuvastatud ID kaardi alusel. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt isikul kehtivat juhiluba ei ole. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud, et 19.05.2012 kella 02:44 mõõdeti H. Sildveeril tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031 (seade taadeldud, töökorras) alkoholijoove 0,33 mg/l kohta. H. Sildveerile süüksarvatavad teod on õigesti kvalifitseeritud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul H. Sildveer süüdi mõista LS §
S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi. H. Sildveerile heidetakse ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist olukorras, kus ta oli joobeseisundis. H. Sildveer täitis seega mootorsõidukit juhtima asudes mitu väärteokoosseisu. H. Sildveer pani talle süüksarvatavad teod toime tahtlikult. Isiku karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. H. Sildveeri on eelnevalt karistatud rahatrahvidega, sh liiklusalaste rikkumiste eest. Kõik rahatrahvid on tasutud, tasujaks on olnud isiku seaduslik esindaja E. Sildveer. Kohtu hinnangul võib isikule anda viimase võimaluse rahatrahvi näol, kuid arvestades eelnevalt määratud karistusi, ei saa mõistetav karistus olla põhjendamatult leebe. Eesti Vabariigi Riigikohtu praktika kohaselt peab iga järgnev karistus olema eelmisest raskem. H. Sildveer tuleb seega süüdi mõista LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 sätteid arvestades LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 175 (ükssada seitsekümmend viis) trahviühikut, so 700,00 (seitsesada) EUR. KrMS § 180 lg 3 järgi jätta kaitsjatasu 57,60 EUR riigi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.